Autor: Merit Raju

  • Elu nagu keerdtrepp

    Minu meelest on elu nagu keerdtrepp.See võib viia meid üles või alla või hoida kohapeal ringiratast.
    Millest see oleneb? Miks ja kuidas saada ülespoole?

  • Milleks tahta uut taset elus?

    Milleks tahta uut taset elus?

    Milleks üldse tahta uut taset elus?
    Millised need tasemed olla võivad erinevates eluvaldkondades?
    Milliseid tasemeid mina olen kogenud ja mida need on mulle andnud?
    Kuula 11-min podcasti episoodi siit

    Ja mu järgmisele raamatule saad hoogu anda siin
    Tänan-tänan-tänan! 🙂

  • Miks avalik esinemine on üks kõige kitsamalt ja valesti mõistetud termineid?

    Miks avalik esinemine on üks kõige kitsamalt ja valesti mõistetud termineid?

    Kutsun sind neljapäeval, 16. septembril teatrisse! Või koolitusele. Või lihtsalt intelligentset komöödiat nautima.
    Või kõike seda korraga! 🙂

    Sest need kõik toimuvad ühes ja samas kohas samal ajal.
    Sest see ongi kolm ühes.

    Selle nimi on Sinu hetk ja see on standup ja koolitus korraga.

    Laval on Jaanus Rohumaa, lava taga olen mina.

    Ja see on ainukordne, me teeme seda vaid ühe korra.
    Uskumatult taskukohase hinnaga.

    Vaata lähemalt klikkides siia
     
    Ma usun, et üks oskus, mis minu elu on rikastanud ja selgelt uuele tasemele viinud, on avaliku esinemise oskus.
    See, nagu kõik eduelamused, saavad ühtlasi järgmiseks platvormiks.
    Sest tänu nendele tulevad projektid ja koostööd, millest poleks osanud isegi unistada.
     
    Kaks aastat olen ma mõelnud kellegagi koos – või kasvõi üksinda – teha avaliku esinemise koolitusi.
    Aga ühelgi korral pole asi õiget hoogu sisse saanud.
     
    Ja täna räägin ma sulle oma koostööst tuntud lavastaja ja näitleja Jaanus Rohumaaga.
     
    Kui Jaanuse jaoks on esinemine olnud erialane loomulikkus, siis minu jaoks kindlasti mitte.
    Ja sellises kohas nagu mina olin, võikski arvama jääda, et see ei ole my thing. Aga ma saan praegu aru, et on.
    Sest avalik esinemine on üks kõige ühemõttelisemalt ja kitsamalt ja valesti mõistetud termineid üldse.

    Iga sõna, mis me teiste kuuldes ütleme, ongi “avalik” esinemine. Kus “publikuks” on vähemalt üks inimene.
    Esile astumise või enese kehtestamise võimalusi on igapäevaelus robinal.
    Küsimus on, kas me näeme, et igas neist võimalustest on meie Hetk väljendada seda, kes me oleme ja mida mõtleme ja tunneme.
    Ja vastutus, millisena me tahame teis(t)ele meelde jääda.

    Ja selleks, et hing oleks rahul, tuleb ennast väljendada kogu südamest.
    Ja mitte häbenemisega üle kallata.


    Kõige parem on sellisteks puhkudeks teada, kuidas käituda.

    Kutsun sind saabuval neljapäeval kell 18-18.50 Balti jaama lähedale klubisse Uus laine.

    See on ühekordne stand-up stiilis koolitus.

    See on ühtlasi avalik salvestus ja meie esimene koostööprojekt.

    See on sissejuhatus sellele, mida me järgmisena tegema hakkame: meil tuleb ka samateemaline raamat ja koolitused, kus jagan ka oma kogemusi ja teadmisi.
    Aga etendust teeb Jaanus üksi, sest tema taust sobib selleks rohkem.
    Minul on toimetaja roll ja see on mulle hästi põnev, sest teatrile ma pole seda kunagi teinud.
     
    Osta oma pilet 10 € eest siit
  • 5 põhjust seada sihte

    5 põhjust seada sihte

    Eesmärk – ainuüksi selle sõna kuulmine tekitab paljudel inimestel pinget ja vastuseisu. “Mina küll midagi nii jäika paika ei pane!”

    Üks võimalus sellest ringiga mööda hiilida on mõelda, et need pole midagi fikseeritut, vaid rohkem nagu kavatsused, suunad ja sihid.

    Sest need ongi.

    Ja emotsionaalselt on meil eesmärke väga vaja.

    Me ei lähe isegi WCsse ilma eesmärgita, sihita, kavatsuseta.

    Kui sul on selged sihid, tunned rohkem selgust ja vähem ärevust.

    • Sul on lihtsam teha valikuid ja langetada otsuseid, kergem eludžunglis orieteeruda.
    • Su sihid annavad sulle justkui filtri: uudistele, võimalustele, inimestele, raamatutele, mis eluteele satuvad.
    • Need lihtsustavad elu. Elu tõmbab siia-sinna ja palju toimub, muutub jne, aga kui sa tead, mida tahad ja keskendud sellele, on lihtsam orienteeruda ja rajal püsida.
    • Selged eesmärgid vähendavad ärevust ja suurendavad voo tunnet.
    • Sa tunned suuremat rahulolu igast päevast ja kogu elust.

    Mis on sulle täna oluline, mis peaks kindlasti tehtud, mõeldud või tunnetatud saama?

  • 30 aastat hiljem

    1991. aasta augustis olin 13, Luhamaa piiripunkti lähedal vanaema juures, kui kuulsin ja nägin tanke oma kodulinna poole sõitmas, kus olid mu vanemad… Maa müdises. Süda värises, ärevuse- ja hirmutunne sõi seestpoolt.

    Lugesin hiljem raamatust “Vaba riigi tulek. 1991. Kuus otsustavat kuud”, et see tankide rivi oli lausa kolm kilomeetrit pikk. Ja et see polnudki ainus suund, kust tankid Tallinna poole liikusid.
    Kaks eriti ärevat päeva hiljem müdistasid nad õnneks juba tagasi.
    Vahepeal oli Eesti end vabaks kuulutanud. Ja seda olid teised riigid õnneks ja tunnustanud.

    See oli ilmselt üks ajaloo suurimaid napikaid, et kõik ikkagi läks hästi.

    Need olid väga kreisid ajad ja nendele järgnesid veelgi kreisimad.

    Aga võib-olla just tänu sellele on mul sisimas kustumatu kogemus ja teadmine, et kõik on alati võimalik.

    Kui sa ise selgelt tead, mida sa taha, ja sa jätad tähtedele joondumiseks aega, märkad võimalusi ja julged neid kasutada ning oled valmis tagajärgedeks…

    Jah, igasugusteks tagajärgedeks.

    Sest ega see 30-aastane tripp inimestele lihtne pole olnud ja kuigi meil on nüüd värvilist nätsu, nagu me igatsesime (=ma igatsesin), on väga paljud olnud sel teekonnal pettunud, kõrvale jäetud, ilma ja üksi jäänud, metsiku stressikoorma all olnud ots otsaga kokku tulemisest, ühiskonnamuutustest ja muustki.

    Kasvuraskusi on kindlasti olnud ja neid jätkub tänaseni.
    Punusime ju iseendi tarkusest ja olemasolevatest võimalustest täiesti uutel alustel toimiva ühiskonna.

    Aga nagu mõnede asjadega ikka, mingi muutus pidi tulema, vanamoodi enam niikuinii ei saanud ja ju me uutmoodi ei osanud paremini.

    Ja tegelikult läheb meil – vähemalt keskmistatuna – ikka ju väga hästi.

  • 50 aastat kestnud sõltuvusest priiks

    Minu jaoks on eneseareng elustiil ja ma usun mingisugusegi muutuse võimalikkusesse alati.
    Või noh, …teatud maani.
    Näiteks ei olnud ma kindel, kuidas võiks saada priiks 50 aastat kestnud sõltuvusest.

    Loen sulle ette oma kirjutatud artikli, mis sündis juhuslikust kohtumisest minu köögilaua taga ameeriklasest härra Lee Spinksiga, kes oli alkoholi ja narkootikumide küüsis olnud viis aastakümmet.

    Pärast valusaid taipamisi ja sügavat depressiooni otsustas ta teha kannapöörde, mis õnnestus ja tõi talle igatsetud rahu.

    Kuula mu taskuhäälingust siit

    https://anchor.fm/merit-raju/episodes/50-aastat-kestnud-sltuvusest-priiks-e11ptp7
  • Aeg ja raha on sarnased ressursid

    Vaata, mille poolest on aeg ja raha sarnased ressursid 🙂

  • Mida ma oma ema köögist kaasa olen võtnud

    Mida ma oma ema köögist kaasa olen võtnud

    Meie peres käis ja käib siiani armastus kõhu kaudu. Mida rohkem toite ette kantakse, seda suurem armastus. Ka minu sõbrad ei pea minu juurest kunagi tühja kõhuga külast ära minema. Lisaks on mu ema retseptide katsetamise poolest tohutult uuendusmeelne, mina aga rakendan oma elu vaheldusrikkaks elamist muudes valdkondades kui köögis ja tahan oma köögielu võimalikult lihtsaks elada. Ja lõpetuseks jagan ühe fantastilise tervisliku toortordi retsepti.

    Lapsepõlve toiduvalmistamise traditsioonid

    Meil on traditsiooniline, et ema tegi süüa ja meie kiitsime. Noh, tegelikult mina ei kiitnud, sest kui oleks saanud, siis ma oleksin söönud ainult keedetud kartuleid ja pulgajäätist, muud toidud mus vaimustust ei tekitanud. Samas nõud pidi igaüks ise ära pesema – see oli päris emantsipeerunud lähenemine.

    Ema toidutarkused

    Mu ema eelistab kõike, mis on ise hästi naturaalselt kasvatatud ja ma pole siiani talt õppinud neid ägedaid letšo ja kurkide marineerimise retsepte. Mulle väga meeldib, et ta käib ajaga hoogsalt kaasas ja ees – ei kasuta marineerimiseks tavalist äädikat, vaid õunaäädikat, ei maitsesta tavalise soolaga, vaid musta soolaga, valdab igasuguseid vegan retsepte ja väetab oma taimi hapendatud kõrvenõgese leotisega ja sügisel külvatud ja sinnasamasse kõdunenud sinepitaimedega.

    Mu ema ei ole kunagi läinud lihtsama valiku teed, pakkudes pelmeene, hakklihakastet või küpsisetorti. Lapsena oleksin väga tahtnud seda maisipulkade ja sulatatud iirise segu, Kass Arturi kooki, aga see oli liiga lihtne, et mu ema seda ette võtaks. Samuti ei olnud meie laual sülti, borši või rosoljet – ta hoidus nii lihtsusest kui ka traditsioonilisusest.

    Selle asemel on mu ema üks kõige tänulikumaid ajakirjade retseptinurkade ja internetiretseptide lugejaid, kuna uued retseptid leiavad tema köögis alati katsetamist. Ja seepärast ei saa mu ema juures kunagi kaks korda sama toitu. Hiljuti rääkis ta naerdes, kuidas isegi ostis kõik ained valmis, et üht kooki teist korda teha, aga ei suutnud ikkagi selleni jõuda, juba pressisid uued retseptid ja ideed peale.

    Ka kõik sünnipäevad ja juubelid on ta ise toitlustanud – isetehtud pizza ja wrapid, ahjuköögiviljad, -kala või täidetud aedviljad, eelroaks supp või mitu ja muidugi vähemalt kaks magustoitu. Lisaks pöörab ta palju tähelepanu garneeringule, laua dekoreerimisele ja lilleseadetele, olles ise florist.

    Olen leidnud, et tahaksin külaliste saabudes olla nende juures lauas rohkem kui köögis ja püüan enda jaoks elu lihtsamaks teha, tellides toidu kelleltki teiselt (või oma emalt). Mina olen pigem… ma ei ütleks laisk, aga kaval kokk. Püüan olla efektiivne ja kulutada toituvalmistamisele mõistlikult vähe aega, keetes näiteks tatra valmis ja kolmel erineval toidukorral lisan sinna erinevaid lisandeid näiteks wokin erinevaid köögivilju juurde või lisan peotäie tatart supile või salatile ja naksti! ongi iga kord täiesti erinev toit mõistliku ajaga.

    Eelistused

    Mu suurim pettumus oli leida toidu seest sibul, ükskõik mis kujul. Praegu leian ma sibula toidu seest suure rõõmuga ja panen seda isukalt ise ka paljudesse roogadesse.

    Lapsena ootasin riisi ja hakklihaga täidetud paprikaid, mis olid ahjus hautatud hapukoorekastmes. Iga kord oli sellel aga erinev maitsestus mitmesuguste aia- või metsaürtidega või olid lisatud näiteks herned või riivitud porgand. Praegu olen ema juures saanud sellesama toidu variatsiooni, kus hakkliha asemel on metsaseened ja hapukoore asemel kookospiim.

    Mu ema tordiretsept

    Kuna mu ema teeb kõiki asju vaid korra, siis on olnud raske näppu peale saada, aga mingil kujul täidetud paprikaid olen tema lapsepõlve-arsenalist teinud ka täiskasvanuna ja jagan siin hoopis ema toortordi retsepti, mis ta tegi mulle kord sünnipäevaks.

    • Põhjaks India pähklid, tahini ja datlid – purusta ühtlaseks massiks saumikseri või blenderiga. Pane vormi põhja küpsetuspaber ja vajuta sinna õhukese kihina tordipõhi. Pane vorm sügavkülmikusse kuni teed katet.
    • Katteks segu, milles on India pähklid, tarretamiseks veidi kakaovõid ja rohkem kookosrasva, maitsestuseks naturaalset magusainet natuke sidrunimahla ja näpuotsatäis soola. Mida võimsama blenderiga segatud, seda siidisem kreemjas mass tuleb.
    • Lisa kattesegu kreemile terved mustikad (või vaarikad või mõlemat, võivad olla ka külmutatud) ja jäta neid ka kaunistuseks.
    • Pane tort 12-24 tunniks sügavkülmikusse ja tõsta enne serveerimist paariks tunniks tavalisse külmikusse.
    • Kaunista marjade ja hooajaliste söödavate õitega (nt pildil kurgirohi ja oma aia roos) või paksu kihi toormoosiga.
  • Kas sind huvitab emade ettevõtluse teema?

    Kas sind huvitab emade ettevõtluse teema?

    Emadepäeva tuuris on kuidagi väga aktuaalseks läinud emade ettevõtlus, töiste tegemiste ja pereelu ühildamise teema.

    Nagu sa ilmselt tead, on minu teine nimi ettevõtlikkus.

    Ja oma firma on mul juba 12 aastat.

    Jagan oma mõtteid siin podcastis “Ema moodi töö”:

    KUULA 12 min SIIT

    Ja kui sind huvitab ettevõtluse teema, siis palun märgi siia miniküsitlusse, siis tean, kas ja mismoodi teemat tulevikus edasi käsitleda ja saad esimeste hulgas teada uutest ägedatest formaatidest, kus sel teemal kogemusi jagan.

    Vasta miniküsitlusele siin

    Kohtumiseni!

    Foto: Ruudu Rahumaru / Ajakiri EMA