Author: Merit Raju

  • 50 aastat kestnud sõltuvusest priiks

    Minu jaoks on eneseareng elustiil ja ma usun mingisugusegi muutuse võimalikkusesse alati.
    Või noh, …teatud maani.
    Näiteks ei olnud ma kindel, kuidas võiks saada priiks 50 aastat kestnud sõltuvusest.

    Loen sulle ette oma kirjutatud artikli, mis sündis juhuslikust kohtumisest minu köögilaua taga ameeriklasest härra Lee Spinksiga, kes oli alkoholi ja narkootikumide küüsis olnud viis aastakümmet.

    Pärast valusaid taipamisi ja sügavat depressiooni otsustas ta teha kannapöörde, mis õnnestus ja tõi talle igatsetud rahu.

    Kuula mu taskuhäälingust siit

    https://anchor.fm/merit-raju/episodes/50-aastat-kestnud-sltuvusest-priiks-e11ptp7
  • Aeg ja raha on sarnased ressursid

    Vaata, mille poolest on aeg ja raha sarnased ressursid 🙂

  • Mida ma oma ema köögist kaasa olen võtnud

    Mida ma oma ema köögist kaasa olen võtnud

    Meie peres käis ja käib siiani armastus kõhu kaudu. Mida rohkem toite ette kantakse, seda suurem armastus. Ka minu sõbrad ei pea minu juurest kunagi tühja kõhuga külast ära minema. Lisaks on mu ema retseptide katsetamise poolest tohutult uuendusmeelne, mina aga rakendan oma elu vaheldusrikkaks elamist muudes valdkondades kui köögis ja tahan oma köögielu võimalikult lihtsaks elada. Ja lõpetuseks jagan ühe fantastilise tervisliku toortordi retsepti.

    Lapsepõlve toiduvalmistamise traditsioonid

    Meil on traditsiooniline, et ema tegi süüa ja meie kiitsime. Noh, tegelikult mina ei kiitnud, sest kui oleks saanud, siis ma oleksin söönud ainult keedetud kartuleid ja pulgajäätist, muud toidud mus vaimustust ei tekitanud. Samas nõud pidi igaüks ise ära pesema – see oli päris emantsipeerunud lähenemine.

    Ema toidutarkused

    Mu ema eelistab kõike, mis on ise hästi naturaalselt kasvatatud ja ma pole siiani talt õppinud neid ägedaid letšo ja kurkide marineerimise retsepte. Mulle väga meeldib, et ta käib ajaga hoogsalt kaasas ja ees – ei kasuta marineerimiseks tavalist äädikat, vaid õunaäädikat, ei maitsesta tavalise soolaga, vaid musta soolaga, valdab igasuguseid vegan retsepte ja väetab oma taimi hapendatud kõrvenõgese leotisega ja sügisel külvatud ja sinnasamasse kõdunenud sinepitaimedega.

    Mu ema ei ole kunagi läinud lihtsama valiku teed, pakkudes pelmeene, hakklihakastet või küpsisetorti. Lapsena oleksin väga tahtnud seda maisipulkade ja sulatatud iirise segu, Kass Arturi kooki, aga see oli liiga lihtne, et mu ema seda ette võtaks. Samuti ei olnud meie laual sülti, borši või rosoljet – ta hoidus nii lihtsusest kui ka traditsioonilisusest.

    Selle asemel on mu ema üks kõige tänulikumaid ajakirjade retseptinurkade ja internetiretseptide lugejaid, kuna uued retseptid leiavad tema köögis alati katsetamist. Ja seepärast ei saa mu ema juures kunagi kaks korda sama toitu. Hiljuti rääkis ta naerdes, kuidas isegi ostis kõik ained valmis, et üht kooki teist korda teha, aga ei suutnud ikkagi selleni jõuda, juba pressisid uued retseptid ja ideed peale.

    Ka kõik sünnipäevad ja juubelid on ta ise toitlustanud – isetehtud pizza ja wrapid, ahjuköögiviljad, -kala või täidetud aedviljad, eelroaks supp või mitu ja muidugi vähemalt kaks magustoitu. Lisaks pöörab ta palju tähelepanu garneeringule, laua dekoreerimisele ja lilleseadetele, olles ise florist.

    Olen leidnud, et tahaksin külaliste saabudes olla nende juures lauas rohkem kui köögis ja püüan enda jaoks elu lihtsamaks teha, tellides toidu kelleltki teiselt (või oma emalt). Mina olen pigem… ma ei ütleks laisk, aga kaval kokk. Püüan olla efektiivne ja kulutada toituvalmistamisele mõistlikult vähe aega, keetes näiteks tatra valmis ja kolmel erineval toidukorral lisan sinna erinevaid lisandeid näiteks wokin erinevaid köögivilju juurde või lisan peotäie tatart supile või salatile ja naksti! ongi iga kord täiesti erinev toit mõistliku ajaga.

    Eelistused

    Mu suurim pettumus oli leida toidu seest sibul, ükskõik mis kujul. Praegu leian ma sibula toidu seest suure rõõmuga ja panen seda isukalt ise ka paljudesse roogadesse.

    Lapsena ootasin riisi ja hakklihaga täidetud paprikaid, mis olid ahjus hautatud hapukoorekastmes. Iga kord oli sellel aga erinev maitsestus mitmesuguste aia- või metsaürtidega või olid lisatud näiteks herned või riivitud porgand. Praegu olen ema juures saanud sellesama toidu variatsiooni, kus hakkliha asemel on metsaseened ja hapukoore asemel kookospiim.

    Mu ema tordiretsept

    Kuna mu ema teeb kõiki asju vaid korra, siis on olnud raske näppu peale saada, aga mingil kujul täidetud paprikaid olen tema lapsepõlve-arsenalist teinud ka täiskasvanuna ja jagan siin hoopis ema toortordi retsepti, mis ta tegi mulle kord sünnipäevaks.

    • Põhjaks India pähklid, tahini ja datlid – purusta ühtlaseks massiks saumikseri või blenderiga. Pane vormi põhja küpsetuspaber ja vajuta sinna õhukese kihina tordipõhi. Pane vorm sügavkülmikusse kuni teed katet.
    • Katteks segu, milles on India pähklid, tarretamiseks veidi kakaovõid ja rohkem kookosrasva, maitsestuseks naturaalset magusainet natuke sidrunimahla ja näpuotsatäis soola. Mida võimsama blenderiga segatud, seda siidisem kreemjas mass tuleb.
    • Lisa kattesegu kreemile terved mustikad (või vaarikad või mõlemat, võivad olla ka külmutatud) ja jäta neid ka kaunistuseks.
    • Pane tort 12-24 tunniks sügavkülmikusse ja tõsta enne serveerimist paariks tunniks tavalisse külmikusse.
    • Kaunista marjade ja hooajaliste söödavate õitega (nt pildil kurgirohi ja oma aia roos) või paksu kihi toormoosiga.
  • Kas sind huvitab emade ettevõtluse teema?

    Kas sind huvitab emade ettevõtluse teema?

    Emadepäeva tuuris on kuidagi väga aktuaalseks läinud emade ettevõtlus, töiste tegemiste ja pereelu ühildamise teema.

    Nagu sa ilmselt tead, on minu teine nimi ettevõtlikkus.

    Ja oma firma on mul juba 12 aastat.

    Jagan oma mõtteid siin podcastis “Ema moodi töö”:

    KUULA 12 min SIIT

    Ja kui sind huvitab ettevõtluse teema, siis palun märgi siia miniküsitlusse, siis tean, kas ja mismoodi teemat tulevikus edasi käsitleda ja saad esimeste hulgas teada uutest ägedatest formaatidest, kus sel teemal kogemusi jagan.

    Vasta miniküsitlusele siin

    Kohtumiseni!

    Foto: Ruudu Rahumaru / Ajakiri EMA

  • Aita kujundada uut festivali!

    Aita kujundada uut festivali!

    Kas tunned juba puudust sündmustest, kus teiste inimestega koos aega veeta ning õhkkonda ja väärt teadmiste omandamist nautida?

    Kui olukord vähegi võimaldab, on meil koos Eduakadeemia tiimiga sel suvel plaanis esmakordselt korraldada enesearengufestival.
    Märgi 24. juuli juba kalendrisse!

    Peagi on plaanis piletimüügiga välja tulla, kuid teeme seda sammude kaupa. Esimese hooga paneme välja väga väikese koguse pileteid ja võimalusel suurendame osalejate arvu olukorra selginedes.

    Kui soovid festivalist kindlasti osa saada, siis parim viis on vastata lühikesele küsimustikule, et saaksime paremini aimu, mis selle festivali sinu jaoks eriti põnevaks teeks.

    Ühtlasi lisame kõik küsitlusele vastajad eelisjärjekorda ja anname neile enne teisi teada piletimüügi avanemisest.

    Oleme väga tänulikud, kui võtad hetke, et vastata sellele lühikesele küsimustikule, et kohtuda sinuga juba 24. juulil just sellisel festivalil nagu sina soovid!

    Lühikese küsimustiku leiad siit

    Ja muidugi osaled vastajana ka 2×2 pileti loosimises! Aitäh 🙂

  • Miks kevadine kellakeeramine on ohtlik eksperiment ja kuidas selleks valmistuda?

    Kas teadsid, et kevadise kellakeeramise järgsel esmaspäeval kasvab infarktide arv järsult?
    Samas kui sügisese ajal, mil saame tänu talveajale tunni kauem magada, langeb see kurb statistika umbes samavõrra.
    Sest unega manipuleerimine mõjub meie südamele väga tugevalt.
    Samamoodi liiklusõnnetustega – mitte üksnes süda, vaid ka aju kannatab vähese une all ja nii kipume tegema hooletusvigu.

    Selleks, et üleminek suveajale oleks pehmem, soovitan minna 4 õhtut järjest 15 minutit varem voodisse.

    Esmaspäevahommikune enesetunne on seda väärt.

    Mis kell see siis sinu jaoks oleks?

    Pane endale juba täna õhtuks meeldetuletus.

  • Mis energiat kannab see aasta?

    Mis energiat kannab see aasta?

    Eelmisel nädalal algas hiina kalendris metallhärja aasta.
    Selle aastaga sobib töökus, fookus ja järjekindlus.
    Oma kohustuste teadmine ja valitud teele truuks jäämine.

    See aasta pole lõdvaks laskmiseks.
    Sel aastal tuleb enda jaoks olulistel projektidel sarvist haarata ja vagu OMA sihtideni samm-sammult üha edasi künda.

    Metallhärja energia aitab meil sel aastal sadulas püsida ja olulised asjad lõpule viia.

    Olen veendunud, et seda energiat ära kasutades võime me aasta lõppedes käed tõsta.
    Ja mitte allaandmise märgiks! – Vaid juubeldamaks oma õnnestumiste üle.

    Minu nipp:
    Enda jaoks hetkel olulised projektid olen kleepinud värvilistel paberitel vannitoa peeglile.
    Nii et kui vaatan endale otsa, näen end ümbritsemas kõiki tähtsaid märksõnu mu elus, millele praegu keskendun ja aega pühendan.
    Et ma ei unustaks.
    Et ma teeks otsused ja valikud ja kasutaksin aega just neid silmas pidades.

    Kas oled käsi, tõstmaks oma käed aasta pärast juubeldamiseks?

  • Lihtsad harjutused mis ei nõua mingit vaeva ega võta aega

    Lihtsad harjutused mis ei nõua mingit vaeva ega võta aega

    Kas oled mõelnud, et hommikuti võiks olla kergem tõusta?

    Mul on kolm lihtsat harjutust, mis ei võta mingit aega ega nõua üldse vaeva.

    Sest ma teen neid voodis, ärkamise ja tõusmise vahepeal.

    Harjutusteks on neid lisegi liig pidada, samas on nad tõhusad.

    Ja enam ei pea sa otsustama tahtejõuga voodist välja tulla, vaid see toimub loomulikult ja automaatselt!

    Vaata altpoolt tutvustavat klippi ja oma miniharjutused saad tasuta siitkaudu:
    https://hingelepai.ee/hommikuharjutused/

    Harjutused saadan su meilile kohe lühikese videona, kui jätad siia oma andmed: https://hingelepai.ee/hommikuharjutused/

    Kes ma olen?
    Merit Raju
    Minu mõtteist said alguse igasuvine Joogafestival ja Hingele Pai ajakiri, samuti mitmed elust inspireeritud raamatud. Mu ellu on põnevaid värve toonud joogaõpetajate koolitused ning hingamisterapeutide kursus ja õppimisse panustan jätkuvalt iga päev. Erialalt olen Hamburgi Ülikooli rahvusvahelise juhtimise magister. Mulle teevad kodus rõõmu kaheksa-aastane poeg ja kolmevärviline kass.

  • Mis viiks loovuse, fookuse ja selgusetunde uuele tasemele?

    Mis viiks loovuse, fookuse ja selgusetunde uuele tasemele?

    Eneseareng on minu elustiil.
    Ma kasutan selleks kursusi, teiste inimestega suhtlemist, raamatuid, videosid ja eelkõige katsetusi iseenda peal.

    Aga kasutan ka kirjutamist. Ja mitte ainult sulle, vaid eelkõige iseendale.
    Ja selle väärtuslikkusest täna tahangi sulle kirjutada.

    Kas teadsid, et päeviku kirjutamine aitab parandada loovust, tuua selgustunde, maandada emotsioone ja teha paremaid otsuseid?

    Ja veelgi enam: kui hoiad fookuse sellel, mis kõige olulisem, saad teadlikult kujundada oma isiksust, päevi ja seeläbi kogu elu.

    Mul on terve kuhi vanu päevikuid, esimene neist 1988. aastast.
    Praegu lugedes mõistan, et ma pole seal päris aus olnud, pigem kirjeldanud seikluste välist poolt, siis pannud kirja posu oma kulutusi ja nimekirju, libisedes targu mööda tunnetest, mis mind tegelikult valdasid.
    Mitte et neid tundeid poleks olnud.
    Tean, et oli: seoses ema uue abieluga, oma kutsikast unistamisega, toitudega, mida mulle pakuti, aga mis ei maitsenud…

    Ometi sai sellest ajast peale päevik mu igapäevaseks kaaslaseks. Vahel rohkem, vahel vähem, mõnikord vägagi sügavuti ja mingitel aastatel eriti pinnapealselt.

    Ühest väga põnevast, arendavast ja emotsionaalsest ajast – lapse esimestest eluaastatest – ei jõudnud ma ausalt öeldes midagi kirja panna.
    Aga aeg enne seda ja praegunegi aeg annavad ohtralt inspiratsiooni kirjutamiseks.

    Enne lapse sündi kirjutasin pigem olevikust, analüüsides oma emotsioone ja mõtteid, laadides end maha, vahel paarkümmend lehekülge järjest.

    Nüüd kirjutan peamiselt tulevikust – püüdes päeviku abil sättida oma fookust ning teadlikult luua oma isiksust, päevi ja elu.