Ostukorv

Author: Merit Raju

  • Kuidas pikaajaliselt oma rahalist seisu parandada?

    Kuidas pikaajaliselt oma rahalist seisu parandada?

    Kuidas pikaajaliselt oma rahalist seisu parandada? Allpool jagan 8+1 soovitust “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni” autorina:

    • Märgi üles oma kulud ja tulud vähemalt paar kuud, parem kui aasta aega. Ka need, kes teevad seda pidevalt, päevast päeva, aastast aastasse, märkavad, et kui mõni kuu lüüakse kulude ülesmärkimisele käega, kipuvad need kuu lõpuks märkamatult 10-15 % suurenema.
    • Otsi võimalusi suurendada oma sissetulekut, arvestades oma tugevusi, pannes teenima kasutult seisva (kinnis)vara või müües midagi, mida ise enam ei vaja.
    • Säästa iga kuu 5-50% sissetulekust.
    • Kui sa tead investeerimisest vähe ega ole huvitatud end pidevalt kursis hoidma, vali automaatseid lahendusi, nagu näiteks kuu alguses püsiülekanne 3. samba pensionisse kuni 15% oma sissetulekust. Järgmisel kevadel saab tuludeklaratsiooni arvestuses pensionisamba maksetest 20% tagasi! See on justkui 20% esimese aasta tootlust – mis on investorite maailmas väga kõva sõna.
    • Kui sul pole veel 3. pensionisammast, alusta 3. sambaga esimesel võimalusel (just sel aastal – kuna reeglid muutuvad järgmisest aastast!) ja kaalu madalate teenustasudega võimalusi, näiteks indeksfondidesse investeerivaid pensionifonde.
    • Kui sul on võimalus investeerida rohkem kui 15% sissetulekust, uuri lähemalt passiivseid, indeksfondide-põhiseid investeerimisvõimalusi. Nende eelis on, et järjepidevalt ja regulaarselt sissemakseid tehes ei pea ajastama ostmise hetke, püüdes saada pihta madalatele ostuhindadele. Teine eelis on see, et teenustasud on neil madalad, kuna puudub fondijuht. (See teeb fondiosakute hinnad küll kõikuvamaks, kuid pikas perspektiivis pole see nii oluline – rolli mängivad hoopis teenustasud, mida tuleb maksta ju ka neil aastatel, kui majandus on vähi- või teokäigul.)
    • Õpi juurde investeerimise kohta, näiteks alustades minu raamatust, mis on mõeldud just naistele. Eesti autorite raamatuid on veel palju ja tuleb pisitasa ka juurde. Samuti on olemas väga asjalikud taskuhäälingud nagu Investeerimisraadio ja Investeerimisklubi.
    • Ava end külluseteadvusele – märka, kuidas sa mõtled ja räägid rahast, aga ka ajast, ilmast, suhetest ja muust ja mida sa nende sõnadega tegelikult juurde lood. Pane tähele, kas sul on tunne, et pigem on paljutki puudu ja näiteks kui keegi küsib, kuidas läheb, vastad õlakehitusega: “Ei saa kurta.” Kas on aega vähe või hoopiski ideid palju? Või ongi kõike parasjagu ja sul on tunne, et oled ise oma valikute perenaine-peremees?

     + Ja veel üks soovitus – kõik endasse (tervisesse, teadmistesse, oskustesse) panustatud raha tuleb sulle tagasi vähemalt kümnekordselt!

  • Milline pensionisumma on piisav?

    Milline pensionisumma on piisav?

    Pension tundub võõras ja kauge mure. Aga selleks ajaks, kui keskmine põlvkond pensioniikka jõuab, nihkub see iga üha eest ära (sest me plaanime muidugi olla super heas vormis ja energilised) ja selle summa peale, mida me tulevikus kasutada tahame, peaks juba praegu mõtlema.

    Pension on nii naistele kui meestele oluline teema, aga naised on pisut kehvemas olukorras, sest naiste karjäärikatkestused ehk teiste eest hoolitsemisele kulunud aastad tähendavad seda, et meil on teenimise aeg tüüpiliselt lühem ja naiste keskmist palka arvestades ka summad väiksemad.
    Aga kui vaadata keskmist eluiga, on kulutamise aeg naistel enamasti pikem.

    Rusikareegel on, et pensionile jäädes võiks sissetulek olla 80% harjumuspärasest, et elukvaliteet ei kannataks.

    Mis sa arvad, milline tuleb sinu pensionisumma?
    Ja milline võiks see olla, arvestades su ootusi elukvaliteedile ja võimalikke kulutusi tervisele?

    Seda lünka tulebki tööaastate jooksul täita.

    Ehkki uuringud näitavad, et enda pensioniks kogumine on meile emotsionaalselt raske – justkui teeksime ülekandeid võõrale inimesele (!!).
    Sellest psühholoogilisest barjäärist enese läbi trikitamiseks tuleb otsus teha vaid korra ja edaspidised maksed toimuvad juba automaatselt.

    Põhiline, mida olen näinud investeerimismaailmas kahetsetavat, on see, et ei alustatud varem.
    Siin on võimalus teiste vigadest õppida.

    Kas teadsid, et selle aastanumbri sees on kasulik avada oma 3. pensionisammas?
    Kas sul on see juba tehtud?

  • Tahad magada, naeratus suul?

    Tahad magada, naeratus suul?

  • 100 nippi, kuidas parandada und

    100 nippi, kuidas parandada und

    Küsisin “Mida oled oma une kvaliteedi või kvantiteedi parandamiseks senini teinud?”

    Vastajaid oli peaaegu 1300 ja sorteerisin välja 100 põnevamat ja korduvamat lahendust une parandamiseks.

    20. on see, mille peale sa ei tuleks ja

    30. on see, mida ei tee 70%,

    69. on mõistlik ja

    92. on samas tuuris põhjalik nagu minu kogemused

    1. Õhtused jalutuskäigud
    2. Ei elektroonikale
    3. Efektiivsem töö- ja elukorraldus
    4. Rahustav tee
    5. Varem magama
    6. Oura sõrmuse kasutamine
    7. Õhtune meditatsioon
    8. Hingamisharjutused
    9. Õhutan tuba enne magamaminekut
    10. Olen püüdnud magamaminekut ja ärkamist ühtlustada, et oleks igal päeval sama
    11. Magan pimedas ja lahtise aknaga
    12. Pimendavad ruood
    13. Kui mingi mõte piinab ja ei lase uinuda juba pikalt siis üritan ta kirja panna
    14. Kuulan rahulikku muusikat
    15. Hoidun õhtul hilisest söömisest ja kohvi joomisest
    16. Jahe tuba, soe tekk
    17. Toitun enam-vähem tervislikult
    18. Kõrvatropid
    19. Magama jäädes kuulan erinevaid meditatsioone ja rahulikku muusikat
    20. Võtsime endale koera ning see motiveerib igapäev õues liikuma
    21. Lihtsalt kauem maganud ja lasknud hommikul mehel lapsega tegeleda
    22. Lavendli eeterlik õli
    23. Hea madrats ja mõnusad voodilinad
    24. Lapsed oma tuppa
    25. Proovinud korralikult puhata ja võtta oma toidulisandeid õigeaegselt
    26. Vahetasin padja välja
    27. Mediteerimine, rahustavad-positiivsed enesesisendused
    28. Õhtune shindo, mantrad, hingamisharjutused, homöopaatilised ja muud toidulisandid (melatoniin), harva ka unerohi (võõras koht, täskuu)
    29. Peamassaaž
    30. Viimasel ajal olen mõelnud, et peaksin lõpetama õhtuse telefonis skrollimise enne uinumist…
    31. Õhtuti “ekraanide” asemel raamatuid lugenud, lapsega varem magama pugenud ja õhtuseid jututunde voodis teinud
    32. Kallistan
    33. Olen muutnud oma elu
    34. Väldin erutavaid jutuajamisi/ tegemisi enne magamaminekut
    35. Magamistoa ümberkorraldust ja õhtusi rituaale sobivaks sättinud
    36. Ilusad voodiriided
    37. Kuum vann või dušš
    38. Üritan varem magama minna, hästi ei õnnestu (=väga halvasti õnnestub). Vähem kohvi juua (enamasti õnnestub ja töötab)
    39. 321 reeglit järginud (3 tundi enne und ei söö, 2 ei tee tööd, 1 ei vaata nutuseadmeid ega telekat)
    40. Panen korduvad automaatmõtted kujuteldavast puldinupust kinni
    41. Kui näen tööd unes,siis kuulan rahustavat muusikat, see aitab
    42. Püüan teha kas või 5 min hingamisele keskendumist
    43. Kui tulen mõnelt ürituselt või kohtumiselt õhtul, puhastan alati energiad küünalt kasutades ära, saadan kogu võõra energia minema
    44. Ristsõnad enne magamaminekut
    45. Ei peavoolu meediale ja krimiuudistele. Rohkem väärtkirjandust.
    46. Pidev eneseareng, uudishimu elu ja põnevate inimeste vastu
    47. Endaga rahus elamine, sisemine tasakaal, positiivne suhtumine, piisav liikumine, piisavalt puhast vett ja vitamiine
    48. Õhtune uinumine läks kiiremaks, kui hakkasin kasutama unemaski. Esiteks hoiab see silmad ilusti kinni, teiseks on isegi silmi lahti tehes kõik kottpime. Samuti on siidist unemask imemõnus vastu nägu
    49. Suhkru ja jahuvabad toitumisperioodid + meditatsioonid
    50. Päeval magan lapsega
    51. Kõik tekkivad mõtted kohe kirja panna (et ei jääks ketrama)
    52. Korrigeerinud toitumist, liikumist, mõtlemist
    53. Enne uinumist pesen ja kreemitan, mis on hea rutiin ja annab kehale märku uneks valmistuda
    54. Proovinud raskustekki
    55. Asjad ära teinud, mis jäävad kripeldama
    56. Arvestanud 1,5-tunniseid unetsükleid, et oleks kergem ärgata
    57. Magamistoast kõik elektriseadmed välja
    58. Kuulanud hüpnoosiseansse ja meditatsioone
    59. Soe jalavann
    60. Magamajäämiseks kuulan err i arhiivist midagi huvitavat või lihtsalt podcaste. See suunab mõtted saatele ja rahustab aju maha. On huvitav ja ma ei keskendu uinumisele.
    61. Võtan lapsed vajadusel kaissu ja kui kitsas siis rändan ise mujale öösel.
    62. Proovinud ohverdada muid tegemisi selle nimel, et saaks kauem magada.
    63. Läksin magama eraldi tuppa, kus ma ei kuule kedagi ega midagi
    64. Kui tekib haruldane võimalus, teen lõunauinaku
    65. Silmaklapid, aroomilamp, roosa kvartsi lamp
    66. Asjade hulk toas miinimumini (mitte midagi peale voodi)
    67. Laps magab kaisus (et ei peaks öiste ärkamiste ajal üles tõusma)
    68. Mõttemustrite muutmine. Isegi töökohta vahetasin, et stressi vähendada.
    69. Püüan õhtul peale kl 20-21 hoida tähelepanu enda juures, sissepoole – seepärast ei meeldi ka filme jms õhtul vaadata, telefoniga helistada, märkan, et see mõjutab mu energeetikat liiga palju ja samuti une kvaliteeti
    70. Mõtisklemine, visualiseerimine
    71. Unepäevikut pidanud
    72. Püüan lapsi varem magama saada
    73. Loonud omale rahuldustpakkuva elu, kus on vähe stressi, head suhted, hubane kodu/voodi.
    74. Kappide koristamine
    75. Oma järgmise päeva plaanide (paberile) kirja panemine, et saaks mõtted peast
    76. Loendan hingetõmbeid
    77. Kui palju mõtteid, siis ütlen endale: homme mõtlen
    78. Vahetame tihti voodipesu
    79. Enne uinumist mõtlen läbi asjad, mille eest võin päeva jooksul toimunust tänulik olla (keskendun positiivsetele aspektidele elus)
    80. Olen õppinud oma mõtteid suunama enne uinumist. Näiteks: eelmise päeva õnnestumised ja homsed ootused.
    81. Käin psühholoogi juures teraapias
    82. Isiklikud tekid võtsime ühises voodis kasutusele juba ca 10 aastat tagasi, kus mõlemad saavad täpselt selle temperatuuri, mis neile vaja. Oleme koos aga ikkagi iseendad samal ajal
    83. Venitused enne magama minekut
    84. Süütan tunnike enne voodisse minekut küünla
    85. Murede ja pingete maandamine (päeviku pidamine, sisevaatlus)
    86. Kui uni ei taha tulla, siis mõtlen end mõnusasse paika
    87. Kui mõtted segavad, siis aitavad kõrvatropid
    88. Tegin mastaapse hüppe – lahkusin suhtest
    89. Lähen koos lapsega vara voodisse ja ei tule enam välja, kuna muidu läheb uni ära ja ei uinu enam.
    90. Veesooni otsinud, viisin voodi teise seina
    91. Magame elukaaslasega eraldi tekkidega
    92. Ei vaata elektroonikaseadmeid 2 tundi enne mgamaminekut, magamistoas on dioodpirnid asendatud vanade soojuspirnide vastu, tuba hämar, õhutan alati ja magan avatud aknaga. Akende ees pimendavad rulood ja silmad kaetud tekstiilist magamisprillidega. Magan abikaasast eraldi toas. Kasutan melatoniin 3 gi, ashvagandat, B-grupi vitamiine, magneesiumtsitraati 600 mg jvm. Olen käinud kolm aastat joogas, kodus rullikud lihaste rullimiseks ka lindid venitamiseks,nõelmatil laman mitu korda a ca 15 min. Teen tihti jalavanne magneesiumihelvestega või sooda-meresoolaga, määrin jalgu jahutavate kreemidega. alati teen vahelduvat dushi kehale. Kui vähegi võimalik kuulan päeval juhendatud meditsiooni, olen kasutanud mitmeid hingamistehnikaid ja EFT tehnikat, und need ei parandanud, pigem kulutasid uneaega siiski jooga nidra lõdvestustehnika on öösel aidanud), olen lasknud kaane panna jne (voodipesuvahetus kaks korda nädalas, lambanahk madratsi all veesoonte kaitseks, uneuuringud, söömisharjumuste muutmine, kaalust alla võtmine…)
    93. Teen punktmasaaži. Mediteerin.
    94. Liikunud rohkem päevasel ajal. Teadlikult 10000 sammu iga päev.
    95. White noise, soe vann enne und ja tee
    96. Olen proovinud kuulata sügavat und soodustavat muusikat vm heli ning jälginud unetsükleid
    97. Kui oli unetus teemaks, siis aitas kuumaveepudel maksa vastas.
    98. Häirivate unenägude vältimiseks võtsin kasutusele unenäopüüdja
    99. Tänu koroonale saan teha kaugtööd, mille jaoks ei ole enam vaja äratuskellaga tõusta. Magan seni, kui keha loomulikult soovibki ärgata.
    100. Kuulan audioraamatuid jms öösel, see on nagu unejutt, mis aitab magada
  • Kuidas magab 1300 inimest – loe küsitluse tulemusi

    Kuidas magab 1300 inimest – loe küsitluse tulemusi

    Oleme sotsiaalsed olendid ja tahame end võrrelda teistega.

    Nüüd on sul see võimalus.

    Jagan sinuga täna, kuidas me magame.

    Suve lõpus uurisin päris põhjalikult inimeste une kohta. Peaaegu kõik vastajad olid naised ja vastuseid kogunes 1300. Ja siin on selle küsitluse tulemused!

    Saad teada, mis mured ja rõõmud on teistel unega seoses ja saad ka vihjeid, mida võiksid sina oma une juures veel parandada.

    Une kvaliteedi ja kestusega on väga rahul 19% vastajatest.

    22% magab 6h

    36% magab 7h

    22% magab 8h

    42% soovib +2h oma öödesse, 30% +1h ja 16% hirmutavad +3h

    Loen praegu Matthew Walkeri raamatut “Why we sleep”, kus ta mainib uuringut, mille käigus magati 7h öö jooksul maganud nädal aega jutti ja järeldas, et meie keskendumisvõime on selle nädalaga juba korvamatult kahjustatud. Teades, et nii paljud kannatavad liikluses ja erinevates täpsust nõudvates ametites sellises unepuuduses, on muidugi ärevust tekitav.

    Enamik läheb magama kell 22-23.30 ja suurim arv kell 23.

    Ärgatakse 5.30-9 ja enamik kell 7.

    Hommikuinimesi on oma sõnul 30% ja õhtuinimesi 41%.

    17% ütleb: “Ei teagi, kogu aeg on toss väljas…”

    Tööpäeval ja vabal päeval on erinevad graafikud 61%-l ja see on ka arusaadav, kui magatakse 6-7h ja ollakse õhtuinimesed enamasti või siis ülekurnatud.

    Äratuskellaga ärkab 61%, ülejäänutel on kas sisemine kell või siis kahjuks ärkavad nad iseenesest varem kui sooviksid.

    Hommikul valdab tunne, et oleks veel tahtnud magada, 81% vastajaid.

    Une kvaliteedi juures ollakse vähem rahul une sügavuse ja hommikuse unega.

    Uinumise ja unenägude mõjuga ollakse pisut rohkem rahul.

    Ärkveloleku aspektidest ollakse enim rahul päevase üldise meeleolu, heade suhete ja töötulemustega! Juhhuu!

    Aga hommikune enesetunne ja päevane stressitase on kõige kehvemad.

    Need on ilmselt need kohad, kus võetakse appi kohv (85%) ja suitsetamine (14%).

    Uinumise suurim väljakutse on muretsemine ja mõtlemine (73%)

    Katkendliku ja pinnapealse une põhjuseks sama, mõtted, 65%, aga lisaks ka “kuulen pereliiget” 40% ja tualetis käimine 33%.

    Olen kõiki neid ka ise proovida saanud ja väga häiriv, tõesti!

    “Miks ärkad enne äratuskella?” küsimusele jagunesid vastused nii:

    Tualetis käimine 45%

    Muretsemine/mõtlemine 41%

    Pereliige 31%

    10% segab magamist ka krooniline valu.

    40% tunneb end päeval väsinult ja kurnatult ning 22% märkis, et on kurvameelne (need vastused võisid ka kattuda).

    Mida ollakse une kvaliteedi või kvantiteedi parandamiseks teinud? Nr 1 lahendus oli püüd varem magama minna.

    Mainiti ka selliseid tegevusi nagu: muusika kuulamine, meditatsioon, hea une tee joomine, pimeduses magamine, ei joo õhtul kohvi, ei söö 2h enne magamaminekut, hingamine, looduslikud või ka sünteetilised preparaadid, aga ka teraapia sh unearst ja töökoha vahetus stressitaseme vähendamiseks, jalutamine, padi, aken lahti, mitte tülitsemine, positiivsed mõtted ja inimesed, kallistamine jpm. Jagan peagi kogu nimekirja, kui olen selle läbi töötanud!

    Vastajate kõige suurem soov on ärgata väljapuhanuna, reipalt ja rõõmsalt.

    Kui on olnud selliseid perioode elus, siis millal oli uni ideaalne?

    Enamik vastuseid jagunes nende teemade alla: enne lapsi, ülikooli ajal, lapsepõlves, siis, kui stressi oli vähem ja pidi vähem suuri otsuseid tegema, enne kroonilist valu, puhkuste ajal, nooremana, kui polnud hirmusid.

    Kui tihti mõtled mitterahuldavale unele?

    Iga päev 32%

    Iga nädal veel 18%

    Kokku üle poolte!

    Toidulisanditest võetakse enim:

    D-vitamiini 47%

    Magneesiumi toidulisandit või kasutatakse magneesiumiõli või -helbeid 33%

    Mainin ka ära, et retseptiravimeid meeleolule kasutab 7% ja retseptiravimeid unele samuti 7% vastanutest.

    Heale unele aitab kaasa liikumine:

    Õues viibib vähemalt 1-2h 58%

    Liikumisviisid:

    Jalutamine 84%

    Liikumine õues 53%

    Grupitrenn 14%

    Kodus treenimine 18%

    Video põhjal 11%

    Jooga 0,5% (appikene, kõik minu ja teiste joogaõpetajate tegemata töö! 🙂

    11% siiki mediteerib igapäevaselt. Braavo!

    Ekraan vahetult enne magamaminekut 70%, 1h enne 25%

    Viimane tegevus enne magamaminekut on inimestel teleka vaatamine.

    50% ei ole nutiseadmed öösel välja lülitatud, on välja lülitatud 22%

    Kohvi või muud kofeiiniga jooki või šokolaadi tarbib

    rohkem kui 1 kruus päevas 45%

    1 kruus päevas, hommikul, vastas 31%

    ei tarbi igapäevaselt 13%

    Täiskarsklasi oli vastajate hulgas 16%! See mulle meeldis, kuna alkohol kuulub justkui eesti kultuuri juurde, aga siiski mitte kõigil.

    52% kasutab pimendavaid kardinaid, mis on ka minu üks uusimaid leide.

    Nutiseadmega mõõdab une kvaliteeti 18%

    Ja lõpetuseks hoolimata kogu raskustest, on vastajad siiski hommikuti väga distsiplineeritud:

    57% ei lükka äratuskella korduma

    20% lükkab 1x edasi

    Loodan, et said siit juba mõtteid, mida oma une juures veel rakendada.

    Kui tunned teema vastu lähemat huvi ja tahad rohkem sügavuti minna, siis teen peagi uneteemalise kursuse, kus saab ka lähemalt teada ja/või proovida une parandamise viise just eelkõige peamistele und häirivatele muredele: mõtlemine, müra-helid ja tualetis käimine.

    Rahulikku und!

  • Kingitus: tervise vägisegu retsept

    Kingitus: tervise vägisegu retsept

  • Kuidas leida tähendusrikkus

    Jagan sinuga 5 sammu või täpsemalt küsimust või veel täpsemalt alustan lauseid sinu eest, et saaksid neile kirjutada oma lõpu ja sedasi samm-sammult leida tähendusrikkus selles, mida sina teed või plaanid.

    Ühtlasi saad kuulda minu eneseanalüüsi ja isiklikust päevikust mõtteid sellest, mis ja miks on mulle oluline minu töös, elus, igas suhtlusolukorras.

    1. Kuula klipp lõpuni, kirjuta oma küsimus pealkirjaks stiilis: “MIKS … nt ma teen seda, mida ma (töiselt vm vallas) teen?” (täpsusta, ole spetsiifiline)

    2. Kirjuta maha lausete algused ja leia siis oma vastused! Loe iga sammu eel üle, mida kirjutasid eelmiseks vastuseks.

    Sest et meid ei motiveeri kunagi ainult praktilised ja pinnapealsed tegurid, vaid sügavalt emotsionaalsed põhjused. Neid sa video abil otsima lähedki. Teen seda ülesannet vähemalt aastas korra, vahel tihemini. Loodan, et saad ka põnevaid vastuseid ja hulga selgust!

    Kes ma olen? Minu nimi on Merit Raju. Teen juba 13 aastat tööd, mis on ühtlasi mu elustiil, kirg ja missioon. Nimetan end elustiili disaineriks: õitsen ise ja aitan ka teistel õide puhkeda. Olgu teemaks tervis, töised valikud, ettevõtlus, heaolu või raha. Seda peegeldavad mu raamatud ja Hingele Pai ajakirjad, juba üksteist korda toimunud joogafestivalid, uus konverents, töötoad, vebinarid, erakohtumised ja hingelepai.ee veebiportaal. Hariduselt olen Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna bakalaureus ja Hamburgi Ülikooli ärimagister. Õppinud ja töötanud olen lisaks Eestile veel neljas riigis: Soomes, Saksamaal, Belgias, Austraalias, kokku üle kolme aasta. Juba seitse aastat on mul olnud au olla ema. Ja elujanu ja elurõõm – need käivad minuga pidevalt kaasas.

  • Anett Kulbin soovitab: 10 muusikapala sügisesse

    Anett Kulbin soovitab: 10 muusikapala sügisesse

    Särav-sametise häälega souli ja jazzilaulja Anett Kulbin ei vaja põhjalikku tutvustamist. Tegu on artistiga, kes tekkis Eesti suurematele lavadele bändi Wilhelm solistina ning rabas juba oma esimeste esinemistega kuulajad jalust. Sel aastal elasime kaasa talle ja kitarrist Frederik Küütsile aga hoopis Eesti Laulul – paljud nende nooruslikule kooslusele pöialt hoidsidki. Sügisesse astumiseks küsimegi Anetilt väärt muusikasoovitusi. 

    Lauljatar valis välja kümme muusikapala, mis inspireerivad teda ennast: “Nagu ikka kirjeldab muusika, mis meid parasjagu kõnetab, üsna hästi seda, mis energia endal hetkel sees ringi tuuseldab. Ma tunnen, et otsin praegu muusikas sumedamat souli astumist ja samas muusikat, mis paneks jala tatsuma. See ma loodan, et tuleb ka selles varasügiseses muusikavalikus välja. Tajun, et just need lood, ja kindlasti paljud veel, mis ei mahtunud 10 sisse, kõnetavad mind emma-kummaga – kas oma sōnumi ja soojusega või mõnusa ärgitava energiaga.”

    Kuna sügis hiilib juba tasahilju ukse taga, siis selektsioon sai ka tasakaalustamiseks veidi sügavam, samas ergastav: “Sügis on alati selline tegus, aga sisimas rahulik aeg vahetult enne külma talve tulekut. Ōhtud on veel pikad ja sumedad, aga ōhk järjest kargem ja üha rohkem tahaks vōtta aega endale ja sossult kodus raamatut lugeda. See on täpselt see aeg, kuhu sobib muusika edasiviiva ja natuke ärgitava tempoga, aga mis võib samas olla paigalseisva sügavuse ja pehme souli tunnetusega.” Pane kõrv peale!

    Mark Ronsoni möödunud aastal ilmunud album on kindlasti üks minu eelmise aasta lemmikumaid albumeid, aga tema ühine lugu lauljatar Yebbaga on see lugu, mis puges kuidagi esimesena südamesse ja jäi kummitama. Sellest loost õhkub sellist sügisest kergust ja ma arvan, et see tunne tuleb eelkõige Yebba laulmist ja talle isikupärased maneere kuulates peale. 

    Olen pidanud viimase mõne kuu jooksul lemmikuid lugusid kirja panema või saates mängima ja mitte kordagi selle loo kuulmisest saati ei ole ma saanud teda kuskilt välja jätta. See on üks ilusamaid eestikeelseid lugusid minu arvates. Selle sõnum, sügavus, õrnus, soojus ja jõud on nii endassehaaravad. 

    Tunnen Rahelit juba mõned aastad ja teadsin, et ta on väga andekas laulja,  aga ma ei olnud selle loo avaldamiseni kunagi tema omaloomingut kuulnud. Ma arvan, et kõige paremini kirjeldab igat artisti tema omalooming ja tema debüütsingel “Good Gracious” näitabki ülihästi tema hääle omapära ja kandvust, samas on temas attitude’i mida ta suudab edasi anda justkui lendleva kergusega. Väga võluv igaljuhul!

    Seda remixi tutvustas mulle mu vend Jan, kui olin tal parasjagu Belgias külas. Nüüd tahest-tahtmata iga kord kui seda kuulen tuleb mul esiteks naeratus näole ja hea tuju on garanteeritud. Ehk siis kui peale tuleb mõni süngem sügisõhtu, siis tasub see lugu mängima panna!

    Jacob Collier on minu jaoks alati üks suur müsteerium olnud, ta on andekas multiinstrumentalist ja lihtsalt muusikaliselt omaette olend. Nüüd oma varstiilmuva albumi jaoks on ta teinud koostööd mitme minu lemmikartistiga – lisaks Daniel Caesarile ka näiteks lauljataride Mahalia ja Kimbraga, ning oma käekirja rohkem pop-muusikasse paigutanud. Kokku kõlab see minu arvates väga mõnusalt ja soovitan peale selle loo kuulata ka teisi Collieri uue albumi singleid.

    Jällegi üks garanteeritud hea tuju lugu. See lugu pärineb küll juba Tom Mischi 2018. aasta  albumilt, aga on minu jaoks kindel “go-to” lugu praeguseni ja ilmselt ka edaspidi. 

    Ma ei mäleta kuidas see lugu tee minuni leidis (nagu Spotifyga pigem kipub olema), aga see on lihtsalt selline mõnus kulgemise lugu. Kasvõi õhtul diivanil pikutada, lakke vaadata ja peas päeva kokku pakkida.

    Avastasin Samm Henshaw enda jaoks just selle looga, väga hea energiaga lugu. Sobib hästi sügisesse hommikusse päeva alustama.

    https://www.youtube.com/watch?v=ybGX43zYVAM

    H.E.R. on kindlasti üks mu lemmikartiste. Mega vokaaliga, nii iseteadlik ja iseseisev artist, mis on imetlusväärne ja julgustav jälgida mulle kui alustavale artistile eriti praegusel ajal, mil annan oma esimest täispikka albumit välja. Siia sügiseste lugude nimekirja olen aga valinud tema live esituse loost “Make It Rain”. Ma ei oska seda valikut muudmoodi põhjendada, kui et see on lihtsalt väga ilus-valus ja toob absoluutselt iga kord kananaha ihule.

    Külastasin esimest korda New Yorki 2019. Aasta varasügisel ja nüüd umbes aasta hiljem sügisel viib just see lugu mind mõtteis tagasi New Yorki, ootuses ja lootuses, et varsti saab jälle reisida ja jätkata poolelijäänud muusika loomisega oma lemmiklinnas New Yorgis. Seniks aga kuulan seda imeilusat lugu! 


    Anett esineb 12. oktoobril jazzfestivalil Jazzkaar Fotografiska Tallinnas, lisainfo leiad siit.

  • Merit Raju 5 raamatusoovitust

    Merit Raju 5 raamatusoovitust

    Siin on raamatud, mis panid minus midagi idanema. Kuigi praegu ma loen põhiliselt koomikseid, Harry Potterit ja Supilinna salaseltsi tegemisi oma 7-aastasele lapsele, on mul alati pooleli ka midagi, mida loen iseendale. Tavaliselt on töös lausa kaks-kolm raamatut. Enamasti enesearengu vallast, harva ilukirjandusest.

    Olen ka ise seitse raamatut kirjutanud – eluetappidest, mil olen midagi taibanud, ellu rakendanud, läbi kogenud ja oma eluga uuele ja veel rahuldust pakkuvamale tasandile jõudnud. Beebiootusest kuni rahateemadeni, vabakutselise elu uperpallidest kuni suhete ja suhtlemiseni.

    Jagan sinuga viimaste aastate leide oma raamaturiiulist. Midagi on just nendest raamatutest minu elus idanema läinud.

    Marie Kondo “Jaapani korrastuskunst”

    Viis aastat tagasi võtsin selle raamatu esimest korda ette. Tõmbasin kappidest ja sahtlitest välja kõik oma riided ja jagasin hunnikuteks. Lugesin üle, mitu ülespoole ja allapoole vööd riietuseset mul on ja küsisin igaühe käest ükshaaval, kas see teeb mulle (veel) rõõmu. Kapp sai tühjem. Hing sai kergem. Samamoodi käisin läbi teisi asjadegruppe.

    Asi pole tegelikult kaugeltki ainult koristamises. Sellest ajast peale ostan veel teadlikumalt ainult asju, mille kohta ma tõesti arvan, et see teeks mulle päriselt ka pikemat aega rõõmu. Tavaliselt ootan kuude kaupa, enne kui ostan. Isegi kui summa on umbes 20 eurot. Samamoodi kingin asju, arvestades, et inimene ei taha endale võib-olla füüsilisi asju koju juurde. Niisiis kingin näiteks toitu või tervisetooteid. Ka oma kirjutatud raamatutele kirjutan harva pühenduse raamatu sisse, kui selle sõbrale kingin – ja seda mõttega, et ta saaks raamatu soovi korral kergusega edasi anda.

    Kapituulutusringe teen ikka aeg-ajalt. Kogu Marie Kondo raamatut ja seega ka oma kodu pole ma veel läbi töötanud, kuigi see on endiselt plaanis. Sest lõpuks pole asi asjades, vaid ka mõttemaailmas ja kogu elus ja elurõõmus. Miks meiega vahel ripub või lohiseb kaasa uskumusi või suhteid, mis tegelikult enam ammu midagi ei anna? Kõik oma elu tahud saab üle vaadata läbi sama prisma ning muuta kardinaalsemalt või lihtsalt pisut putitada rõõmutoova(ma)ks.

    Kim Kiyosaki “Rikas naine”

    Neli aastat tagasi läksin ilmselt just sellest kingituseks saadud raamatust oma rännakule, mõistmaks, et rahateema on naistel tõepoolest teistmoodi kui meestel. Julge kinnisavarasse investeerimise lugu ja lisaks naiste enesesse uskumise ja rahalise puhvriga enesekindluse toetamise lugu. See raamat oli toona üks minu innustajatest ja kuigi ma pole kinnisvarainvestor, olen ma tänaseks investor ja kirjutasin ka oma teekonnast omanäolise siira ja eheda investeerimisraamatu just naistele.

    Tim Ferriss “Neljatunnine töönädal”

    Sellel, kui inimesel on enda otsustada ja valida, kui palju, millal ja millist tööd ta teeb, on väga suur roll sügava vabaduse- ja rahulolutunde tekkimiseks. Ja kui see vabadus ära võtta, tekib vastupidine efekt. Tundub rohkem piiranguid ja vähem isiklikku vabadust ja elul on vähem maitset ja värvi.

    Seda raamatut polnud siis veel eesti keeles ja ma lugesin seda seepärast saksakeelsena ja kuigi see oli üle 10 aasta tagasi, arvan siiani, et midagi pani just see raamat minus kasvama. Tegelikult ainuüksi see pealkiri. See pani minus idanema mingi uue võimalikkuse peale 40-tunnise töönädala. Ja sealt ka soovi kogeda rohkem vabadust ja vähem hamstrirattas joosta. Mingi baassissetuleku endale korraldamise soovi ja ettekujutuse, kuidas seda võiks teha. Et see annaks vabadust tegeleda ka asjadega, mis rahaliselt midagi ei too, aga hinge teevad rõõmsaks. Hiljem on sageli öeldud, et autori enda töönädal on tegelikult kordades suurem. Ja ma mõistan, miks. Sest ka minul, kui ma sooviksin, oleks võib-olla umbes neljatunnine töönädal, aga ma armastan oma tööd selleks liiga palju ja väga palju on teha ka tasuta tööd.

    Kaire Talviste “Arukalt lahku”

    Joogaõpetajana küsitakse minult ikka aeg-ajalt tervist ja heaolu puudutavaid küsimusi, näiteks: “Kas ma peaksin oma mehest lahku minema?” Muidugi ma ei tea seda. Aga ma küsin vastu, kas sa tunned, et oled kõike proovinud. Ja siis küsin, kas sa arvad, et sul on emotsionaalselt ja rahaliselt jaksu eraldi elama hakata. Ja soovitan seda raamatut, mida ise lugesin. Õigemini lausa töövihikuna kasutasin, nagu enamikku raamatuid, mida loen. Raamatuid lugedes töötan aktiivselt kaasa, kirjutan päevikut, mõtisklen ja teen oma elus järeldusi ja korrektuure ja muudatusi.

    Anna Wahlgren “Kooskasvamine”

    Oma elu esimesel sügisel käputas mu laps ükskord koduväravast üksi välja. Meie maja ees oli kümmekond vahtravõra ja nende all tohutu lasu kollaseid krabisevaid lehti. Sinna ta oligi teel. Mäletan, et tänu sellele raamatule jäin rahulikult kodutrepile istuma, muidugi beebit teraselt jälgides. Teades, et ta tuleb tagasi, kui ta on teatud kaugusele jõudnud. Tahtsin temas avastamisrõõmu alal hoida. Mitte rikkuda “ei-tohi” ja “see-on-ju-ohtlik” fraasidega, mis mul värske emana aeg-ajalt huulile tahtsid tikkuda. Jäin rahulikult vaatlema, kuni ta otsa tagasi pööras.

    Selle raamatu autor on üheksa lapse ema ja 14 lapse vanaema. Tal ei jätkuks silmi kõigile. Kõik peavad ise ka hakkama saama ja iseseisvad olema. Minu jaoks on see raamat justkui toetav kogenum sõbranna, kellega oma lapse arengu teemal mõtiskleda, kui kõik on hästi või teinekord ka siis, kui kui oma mõtted on otsas. Ja see katab lapsega seotud emotsionaalse kasvamise teemad kompaktselt sünnist kuni 16-aastaseni.

    Meie tegime lapse katsikupeo alles siis, kui ta oli juba pooleaastane. Sest täpselt nii kaua läks mul kohanemiseks, rutiinide loomiseks, lapse suhtlemisviiside mõistmiseks ja ma olin lõpuks valmis kutsuma külalisi. Kutsusin ka koka, kui päris täpne olla. See raamat aitas mul mõista ennast ja last ja ma vaatan seda siiamaani kord aastas. Et lihtsalt võrrelda, mis meil aastaga arengus on toimunud ja mis ees võib oodata. Iga pere ja laps on erinev ja last pole ma siiani eraldi tuppa magama ei pannud, mida seal raamatus soovitati, aga tänu sellele ma sain küll rahus vaadata, kuidas laps maailma avastab ja nüüd teeb ta seda juba ilma minuta pidevalt tema kõrval.