Kord küsis mu töökaaslane mulle parklatrepil silma vaadates, kas mul ikka on ülemuse kukele saatmise raha olemas.
„Jah!“ vastasin naerdes. Nii nagu ma olukorda tajusin, olin oma tegelikest võimalustest mõtetes kaugel ees. Väga kaugel. Ma ei teagi, kust ma selle enesekindluse – või naiivsuse – võtsin. Mul oli kodulaen. Mu kontol polnud tegelikult mingit puhvrit.
Rahaline sõltumatus annab mingi väikesegi kindlustunde ja ka enesekindluse. Säästudest turvapadi pole muidugi alati ainult elumuutmiseks ja manööverdamisruumiks. Seda saab eelkõige kasutada ootamatutes olukordades, kus su truu pesumasin ja nõudepesumasin korraga peaksid töö lõpetama. Või kui ootamatult tuleb hambaarsti juures teha põhjalikumaid protseduure või lapsele jäävad kombinesoon ja talvesaapad korraga väikeseks (see juhtub alati nii äkki!) ning auto vajab ka remonti. See rahaline turvapadi on nagu meelerahufond – annab teadmise, et sa pole muutustes päris tuulte tallermaal.
Võid säästa igakuiselt mõnele tähtajalisele kogumishoiusele, kust raha välja võttes kaotad küll intressi, kuid raha on siiski kättesaadav ja kui seda ootamatusteks tarvis ei lähe, teenib ta tasapisi tillukestki intressi.
Säästud on head, sest nad annavad üldse mingisugusegi valiku- ja otsustusvabaduse ja puhvri. Meelerahu. Kukele saatmise võimaluse. Kasvama pandud sääst on muidugi parem. (Noh, riskantsem ka.) Ja rahavoogu toov kasvama pandud sääst on veel parem.
Kuhu ja kuidas investeerida, saad lugeda juba raamatust “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni”.
Tasuta näidispeatüki ja raamatu sisukorra saad endale tellida siit:
Mis sa arvad, miks on just naistele eriti oluline oma sissetulek ja rahaline puhver? Mõtle nende nelja fakti peale:
40ndates või enne emaks saamist on Eesti naistel tüüpiliselt sissetuleku kõrghetk, samas kui Kesk-Euroopas on see alles vahetult enne pensionile jäämist.
Naiste tööaastad on lühemad, kui nad vahepeal valivad olla lastega kodus. Lisaks algavad tööaastad tüüpiliselt hiljem, sest Eestis on maailma kõrgeim kõrghariduse sooline lõhe naiste kasuks.
Naised hoolitsevad tõenäolisemalt laste või haige pereliikme eest. Ka nüüd näeme, et just naised vastutavad kodus oleva perekonna kõikide toidukordade valmistamise eest, laste e-õppes abistamise eest ja peavad ära tegema ka oma palgatöö, meestele jääb rohkem strateegiline vaade 🙂 Naiselike karjäärikatkestuste jaoks peaks aga olema rahaline puhver. Näiteks mu ema vähendas lapselapse eest hoolitsemise jaoks oma töökoormust veerandi võrra. Olles ise kolmveerand kohaga ja kolmveerand palgaga, mida ei kompenseerinud talle keegi.
Ammu teada-tuntud ja vähe muutuv fakt: Eesti naiste sissetulek on oluliselt väiksem kui meestel. Meie sooline palgalõhe on Euroopa suurim.
Seega me ei peaks lootma mehe, riigi ega ka töökoha peale. Ma ei pea silmas hirmus elamist, aga sõltumatust ja meelerahu oma puhvrist – nii rahalisest kui ka emotsionaalsest.
Et oleks manööverdamisruumi: rohkem valikuid ja vähem sundkäike.
Mul ei olnud plaanis kirjutada rahateemalist raamatut väga spetsiifiliselt naistele, aga just nii see välja kukkus. Ja teades neid 5 olulist põhjust, ei olegi see kummaline. Sest meie peame oma rahakoti eest veel enam hoolt kandma: teenimise aeg on lühem, summad väiksemad.
Veebiseminar “Kuidas alustada investeerimisega?” koos Liisi Kirchiga toimub 28. aprillil kell 18 või sulle sobival ajal järelvaatamisega. Meie veebiseminar ei küsi sugu ega vanust, nii et oled teretulnud igal juhul.
Koroonoviiruse plahvatusliku levikuga maailmas tuleb teha kõik võimalik, et ise mitte nakkust edasi kanda ega haigestuda. Garantiisid kahjuks ei ole, aga on käitumisi ja valikuid, mis tagavad paremad tulemused. Hirmu pole otseselt vaja tunda, sest see töötab meie vastu, aga vastutustunnet küll ning teha kõik endast olenev, mitte oodata, mida riik teeb või ütleb. Minu mõtted joogaõpetaja ja elustiili-disainerina tänasesse aega:
Hoia end võtmeinfoga kursis, kuid võta päevas vähemalt paar tundi meediavaba aega. Jälgi usaldusväärseid kanaleid ja nopi enda jaoks oluline ilma end emotsionaalselt kaasa tõmmata laskmata. Liiga palju negatiivsust ja ärevust ja seega stressi nõrgestavad immuunsust.
Lae alateadvusse uneajaks positiivset: 15 minuti jooksul enne ärkamist ja enne uinumist on alateadvus eriti avatud. Sel ajal mõtle ja kujutle positiivset, oma kaugemate unistuste täitumist, lase mõtetel uidata, eelkõige ära loe sotsiaalmeediat ega uudiseid, raamat sobib. Piisab ka 30 sekundist unistuste täitumise kujutlemisest!
Keskendu sellele, mida sina saad teha: pese ja desinfitseeri käsi ja pindi, lepi kokku kodus töötamine, vii oma suhtlus internetti, kohanda rahalisi väljaminekuid, varu koju kahe-kolme nädala toit ja toidulisandid.
Toeta oma immuunsust: immuunsuse põhiline vaenlane on stress! Hoia sügava hingamisega stressitase madalal, eriti hetkedel, kui tunned ärevust. Väldi valget suhkrut, võta kvaliteetseid C- ja D3-vitamiine ja oomega-3-rasvhappeid ning piimhappebaktereid, joo vett (veel parem, kasemahla!) ja maga ja liigu piisavalt, isegi kui oled sunnitud tegema seda toas.
Rahusta enda närvisüsteemi: teadlik aeglane sügav hingamine, EFT ehk koputamine (googelda EFT for anxiety), rahustavad (loodus)helid Youtube’ist, naermine ja laulmine või ümisemine, mediteerimine või palvetamine, rahustavate eeterlike õlide lõhnad, mõnus saun, vann, õhtune soe dušš, jalamassaaž või vana hea jalavann.
Leia positiivset selles sundpausis: tee seda, mida oled edasi lükanud, aga mis looks rahu või lausa rõõmu, loe raamatut, korista sahtleid, meisterda, mängi lastega, jaluta, kirjuta päevikut. Ja võta (näole) päikest!
Ära unusta suhelda: helista, kirjuta, tee videokõnesid. Sotsiaalsel isolatsioonil on meie tervisele hävitav mõju, rõõmustavatel suhetel aga toetav mõju ja neid saab ajutiselt ülal hoida ka interneti vahendusel.
Hoia distantsi tehnostressi tekitavate seadmetega: lülita ööseks välja wifi ja telefon, piira 4G kasutamist ja istu (ja maga) elektriseadmetest, pistikutest ja juhtmetest vähemalt poolteise meetri kaugusel. Inimeste loomulik keskkond on loodus ja kõik, mis on sellest kaugel, nagu näiteks kaasaegne tehnoloogia, pole meile loomulik ja häirib meie loomulikku immuunsust.
Teen ka eestlastele kingituse: osale tasuta online-joogatunnis negatiivsuse ja pingete vastu. Madalam stressitase tähendab tugevamat immuunsust.
Registreeru siin ja saad osaleda selles joogatunnis järelvaatamisega sulle sobival ajal.
Mõnikord ei lähe kõik päris täpselt nii nagu soovime.
Näiteks mu lapsel on praegu koolikatsete aeg… Minu nipp: Selleks, et mitte pettuda, püüdsin viimased kuud oma igahommikuses ja -õhtuses meditatsioonis ette kujutada, et oleme aasta pärast tema kooliga ülirahul. See ei seo konkreetse kooliga, vaid selle TUNDEGA, mida ma ootan. Ja seda tunnet võivad tekitada erinevad aadressid, erinevad koolid. Ja ma saan juba öelda, et sellest on päriselt palju abi “ei”-de saabudes.
Mõnikord pole me rahul ja siis tuleb iseend kokku võtta, et teha veel muutusi.
Näiteks ma polnud eile järsku enam rahul oma raamatu tagakaane tekstiga. Päev enne trükki! Hoiatasin kujundajat ja trükikoda… Võtsin end kokku ja kirjutasin öösel uue (kuna see oli ootamatu lisatöö ja vajasin piiranguta loominguaega nagu öö on). Messasin hommikul keeletoimetajale, et vaata kähku üle.
Ja mõnikord tuleb igasuguseid muidki ootamatusi, millega kohaneda.
Näiteks pidin “Sõltumatu naine” raamatule, mis läheb täna trükki, eile ühe õhtuga kirjutama juurde 4 lisalehekülge. Kujuta ette torti, mis on valmis, kaunistatud, õigel temperatuuril… ja järsku toob keegi pool kilo asju, et ole hea, pane need veel juurde. Oli huvitav mõtiskleda, mis oleks see, mida ma veel lisaks, kui kõik on juba öeldud. Need on nüüd kirjutatud ja samuti keeletoimetaja postkastis.
Ja mõnikord ei taha tulla inspiratsioon, käid ja mõtled, et ei taha, ei taha see tulla.
Niimoodi ma olen edasi lükanud sõltumatu naise Hooandja video valmimist ja kuna täna on lasteaias kõhuviiruse hoiatus, on laps kodune ja ma jälle ei tea, kas see videoke tuleb siis või mitte. Trikk on tegelikult lihtne: tuleb hakata tegema ja küll tuleb siis inspiratsioon ja motivatsioon ka. Neid ootama jäädes ei juhtu palju midagi. Ja varsti kuuled mu värskest Hooandja projektist kindlasti lähemalt!
Kirglik moeajakirjanik Barbara Kärtner on Sõltumatu naine 2020 konverentsi moderaator ja üks esinejatest.
“Ma olen see piu-pau Barbs, kelle kohta öeldakse “Oomaigaad, kui palju energiat!”
Tegelikult tahaks vahest täitsa üksi aluspükste väel telekat vahtida ja popcorni süüa, voodis käed-jalad laiali meritähte teha ja vaikust nautida. Järgmisel hommikul jälle põrkan üles nagu oleks hea suraka elektrit saanud, naeratan säravate silmadega ja tahaks maailmas midagi korda saata. Uus päev, uus energia!”
28. märtsi konverentsil ülemiste Citys räägib Barbara, kuidas ta oma mehega suhtesse investeeris.
“Tööst on mega siiber, vanu sõpru pole mitu kuud näinud, mehega on suhted nii jahedad, et jääkiht hakkab kergelt peale tulema. Aga Tallinna ööelu on kuum, noor elu tahab elamist ja uued inimesed mu ümber tunduvad über coolid.
Meri oli põlvini, kuni lõpuks oli kupli all kõik sassis, väsinud ja udune.
Siis võtsime mehega käest kinni ja tegime midagi hullu…”
Teadjamad tunnevad nende ridade järgi ära Liisi Koiksoni muusikapala “Väike järv” esimese ja teise salmi. Hämmastaval kombel kõlavad need read väga kohasena ka tänasel päeval, mil pimedus ja valgus, rõõm ja melanhoolia peavad sisekaemuslikke diskussioone. Kosuta ennast helidega.
Jazzmuusik Liisi Koikson jagab viis soovitust selgitustega teemal, keda minna kuulama 17.-26. aprillini toimuvale Jazzkaarele.
Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu “Kooskõla lahkhelid”(EST) 17.04. kell 19:30 Vabal Laval Sellel aastal täitub Vaiko Eplikul ja Kristjan Randalul 10 aastat “Kooskõla” esmaesitlusest festivalil Jazzkaar. Juba nende kava pealkiri “Kooskõla lahkhelid” on mulle alati meeldinud ja olen kindel, et neil tuleb jälle väga hea kontsert. Tegu on geniaalse kooslusega, kus kohtuvad kaks väga tugevat kodumaist muusikut – multiinstrumentalist ja laulja Vaiko Eplik ning hinnatud pianist Kristjan Randalu. Nende muusikaliste mõttemaailmade kokku saamist on alati väga põnev kuulata. Mäletan, kui nende kontserti esimest korda kuulsin ja sellest ma vist ei saagi kunagi üle.
Rita Ray (EST) 17.04. kell 23:59 Fotografiska Tallinn (välja müüdud) 22.04. kell 19:00 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses
Tooksin esile soulitari Rita Ray. Mulle väga meeldib tema tugev tämber ning julge retro visioon. See on väga värskendav, kui kodumaa muusikamaastikule tekib noori ambitsioonikaid naisfiguure, kes kirjutavad ise lugusid ja tahavad oma muusikaga midagi öelda.
Los Aurora(Hispaania) 23.04. kell 18:00 Vabal laval
See kooslus kõnetab mind just laulja hääle poolest. See oleks nagu kohe-kohe suurest kirest murdumas, justkui laulaks ta kogu aeg viimasel piiril. Tundub nagu sedalaadi muusika on sündinud kusagil tühermaal, kus on palju avarust ja et üldse kuuldav olla, pead hõikama kaugusesse. Anne Türnpu rääkis kunagi, et mõned eestlaste regilaulud olid samuti teadlikult suunatud metsa poole ja sellest sai omamoodi ruupor. Los Aurora helikeeles saavad kokku seesama ürgsus ja väga kirglik rütmide kombo. Olen kindel, et elavas esituses on see väga mõnus kuulamine. https://www.youtube.com/watch?v=UwQHWedwbzE&feature=emb_title
Väga kihvt karakter ja kolmekordne Grammy võitja. Tema häälest kõlab päris traditsioonilist jazzlaulu. Pole ka ime – naine on öelnud, et Sarah Vaughan on üks tema eeskujudest. Lisaks mängib Cécile klaverit ja kirjutab ise oma laule, mis on huvitavad sümbioosid muusikali ja jazzi maailmadest ning vägagi keeruliste ülesehitustega. Cécile’it võiks minna kuulama, kuna tema lood pakuvad põnevat emotsioonide paletti, kus seguneb klassikaline jazzvokaal intelligentsete ja teravate sõnumitega. https://www.youtube.com/watch?v=NkmGue2WQyg&feature=emb_title
Naïssam Jalal “Quest of the Invisible” (Prantsusmaa-Süüria) 25.04. kell 17:30 Fotografiska Tallinn Idamaine muusika on mind viimasel ajal hakanud aina rohkem huvitama, seega viimane soovitus on Naïssam Jalal. Idamaade laulukultuur on lihtsalt meist nii erinev. Kui meil on näiteks pooltoon, siis neil on pooltooni vahel veel veerandtoonid, lisaks keerulised melismid, mida esimesel kuulamisel ei oskagi järele teha. Naïssami muusika tundub olevat ka mõnusalt läbi komponeeritud. Nägin mõnda aega tagasi ühte videot, kus ta mängis flööti ja laulis huuliku vahelt samaaegselt, mis oli midagi täiesti uut. Sellest idamaisest tonaalsusest ja kompositsioonidest Sa tõesti kuuled tema lugu ja juuri muusikas, seda kõrbe ning lõpmatut tühjust. Ta justkui nutab oma flöödiga. Usun, et see saab olema väga huvitav kontsert-rännak.
Tänavu täitub Liisi Koiksonil 15 aastat albumi “Väike järv” välja andmisest. Tähistamaks naise säravat loometeed, annab Liisi Jazzkaare raames 18. aprillil Vabal Laval ja 20. aprillil Pärnu Kontserdimajas kontserdi “Väike järv”. Festivali programmiga tutvu Jazzkaare kodulehel, pileteid saad soetada Piletilevist sõbrahinnaga märtsikuu lõpuni.
