TEKST STEVE KOKKER,
CHAJIN, KES JUHATAB LÄBI IMELISE TEEMA AILMA CHADO TEEPOES
FOTOD MARJU RANDMER-NELLIS JA ERAKOGU
“Treeni oma maitsemeeli heade,
elavate teedega ja nad leiavad sinu.”
Oletame, et sa armastad teed. Sa tead, et see on sulle hea, ja tead ehk paremini kui enamik inimesi, et pakitee on valmistatud teetöötluse tolmust ja jääkidest. Võib-olla serveerid teed oma sõpradele isegi tseremoniaalsel kombel või kasutad teed meditatsioonivahendina. Ent olgugi et mõistad kogemuslikult, et üks tee on parem kui teine, pole sa kindel, miks see just nii on. Miks on hea tee hea – otsekui elav – ning kust on sellised elavad teed pärit?
Suurtes poodides võib leida hulganisti teesid, mille pakendid kannavad mahetoodangu või õiglase kaubanduse märki. Palju ei puudu, et riiulite vahelt ilmuks välja ka pakk teed, millel ilutseb silt „gluteenivaba“. On tõsi, et sedasorti markeeringud ei kõnele tingimata palju kvaliteedist või nagu meie, teearmastajad, tavatseme öelda, elukvoodist või n-ö elususe tasemest.
Valdav osa maailmas toodetud teest pärineb suurtest istandustest – kus sageli kasutatakse hulgaliselt pestitsiide – ning need teed on viljeldud monokultuurina, tuues endaga kaasa lageraide, pinnase saastumise, ekspluateerivad töötingimused ja eluslooduse hävingu. Ühe kilo tee valmistamine on energiakulukam kui kilo terase tootmine – vastavalt 8 kW/h ja 6,3 kW/h. Juues neli tassitäit masstoodangu musta teed piimaga, jätame maha ökoloogilise jalajälje, mis on võrdne 100 kilomeetri läbimisega keskmise kütusekuluga autos.
“Ühe kilo masstoodanguna istanduses kasvanud tee valmistamine
on energiakulukam kui kilo terase tootmine.”
Võrreldes niinimetatud elavate teedega on istanduses kasvav tee parimal juhul hingitsev – sarnasel moel nagu suurte linnufarmide kanaliha, mis enne kellegi lõunasöögilauale jõudmist pole päevavalgustki näinud.
Istanduse taimedel ei lasta kasvada puudeks, lihtsa korje huvides pügatakse nad põõsasteks. Nad on istutatud üksteisele liiga lähestikku ning on ülekorjatud. Sellistel teedel on mõningad tervistavad omadused, kuid ainult kübeke teetaime tõelisest elujõust ja -vaimust ning see vähenegi tuleb keskkonna arvelt.
Kui tee kannab mahetähist, on asi muidugi parem. Sellegipoolest on ka mahemärgistusega teed tihti jõetud, sest neidki valmistatakse masstoodanguna.
Ideaalis pärineb tee täismõõdus puudelt, pool- või täiesti metsikutelt.
Või siis väiksematest aianditest, kus kasutatakse põlvest põlve pärandatud teadmisi, oskusi ja tehnikaid. Selliste teede leidmine võib olla raske. Lääne tee-entusiastide seas populaarseks muutunud hiinakeelsed terminid gushu (metsik puu) ja laoshu (vana puu) ei tähenda enam seda, mida paar aastat tagasi, vaid on muutunud pahatihti pelgalt turundustrikiks.
Õnneks leidub maailmas endiselt hulgaliselt ka elavaid, puhtaid ja jätkusuutlikult töödeldud teesid. Parimad Hiina pu-erh-teed on pärit vanematelt metsikutelt puudelt. Mitmed Taiwani oolongid on töödeldud traditsioonilistel viisidel. Jaapanis kasutatakse terminit zairai, mis viitab
vanematele, poolmetsikutele põõsastele. Paljud Hiina Wuyi mägede oolongid on taevalikud ning pärinevad inimkäe poolt vaevu puututud paikadest. Need on vaid üksikud näited.
Just nagu õige õpetaja tuleb siis, kui õpilane on valmis, nii ilmuvad teed inimese ellu, kui ta on valmis neid hindama. Treeni oma maitsemeeli heade, elavate teedega ja nad leiavad sinu. Ära pelga küsida enda kohalikult teekaupmehelt müüdava tee päritolu kohta küsimusi. Kui ta ei oska vastata, kust tee pärineb või kuidas seda on töödeldud, ei mõista ta ilmselt selle informatsiooni olulisust. Kui sa hoolid sellest, kust on pärit toit, mida sööd, või millest on valmistatud kreem, mida määrid enda nahale, siis miks ei peaks need küsimused sind huvitama endale teed valides – teed, mis võiks tuua sinuni selles sügavalt tervendavas taimes peituva maagia, mitte pelgalt selle varju.
