TEKST HEDVIG HANSON
ILLUSTRATSIOON TEELE STRAUSS
Hingamine on meie jaoks nii tavapärane, et me ei mõtle sellele kuigivõrd. Ometi on ses iseenesestmõistetavuses kogu Elu. Hing ja hingamine, kui kenasti kooskõlas kulgevad sõnad emakeeles! Ja kui selgelt on need seotud nii vaimses, hingelises kui füüsilises plaanis!
Me sünnime esimese hingetõmbega ja lahkume viimasega. Ja hingetõmbed esimese ja viimase vahel… kuidas me neid teeme, mida kogeme, tunneme, õpime? Oled ehk kuulnud öeldavat, et igale inimesele on määratud teatud arv hingetõmbeid? Siit saab teha vaid ühe järelduse: me peaksime hingama teadlikumalt, sügavamalt, et elada tervemat, täisväärtuslikumat, pikemat elu.
Sügav hingamine vähendab stressi, lõdvestab keha ja seega kogunenud pinged, toob rakkudesse rohkem hapnikku ja nõnda ka energiat, tasakaalustab närvisüsteemi, parandab vereringet ja südame tööd. Emotsionaalses plaanis on hingamistehnikatega võimalik vabaneda kuhjunud emotsioonidest, koondada tähelepanu, rahustada meeli. Nii ei peaks meil iial olema vaja arstiabi!
Minuni jõudis hingamise teadlikustamine eriti kohale sel suvel. Olin muidugi vabastavast hingamisest kuulnud ning end närvilistes olukordades ka aeglasemalt hingama sundinud. Aga sügavamalt tõid hingamise teema minuni kunstnik Stina Murakas, kes elu raskeimatel hetkedel hingamistööst abi sai, ning hingamisterapeut Tiia Lõoke, kelle hingamislaagris suvel käisin. Sellest kogemusest sain eneseabi tööriistad loodetavasti kogu eluks.
Hingepõhjani liigutas mind hingamislaagri kogemus, kus leidsin parema ühenduse oma meeleseisunditega, aga ka ühenduse teiste, mulle võõraste inimestega, kes laagris osalesid. Selgemat taju, et üks on kõik ja kõik on üks, pole ma tundnud. Taju, et ka teine on nagu ma ise, oma rõõmude ja muredega, kerguste ja valudega ja et me kõik oleme hingavad hinged – see oli ühendav, lohutav, kosutav.
Nii nagu tunded, emotsioonid mõjutavad hingamist,
on võimalik teadliku hingamisega omakorda mõjutada oma tundmisi.
Seda on hea teada. Kui meie kiirenenud hingamine on rõõmu ja hea erutuse hetkeline rütmimuutus, siis pideva negatiivse erutuse, ärevusega tekitame pinnapealse, kiirenenud ja lühenenud hingamisega juba kaugele ulatuvaid tervisehäireid.
Jah, minuni jõudis teadlik hingamine täpselt õigel ajal. Ülitundliku närvisüsteemiga pole alati lihtne, vastupidi – rutiinsetes argitegevustes, kiires elutempos, kohusetundliku lapsevanemana pidevalt muutuvas pereatmosfääris pole kerge tasakaalu hoida.
Mulle on olnud toeks loodus, maakodu, hingemuusika
ja nüüd hingamine.
Mõttes ütlen aitäh iga kord, kui hingamine mind stabiliseerib ja närvilisest olukorrast tagasi toob.
„Miks naised peavad nii närvilised olema?“ küsib isegi mu 12-aastane poeg. Jah, me oleme tuntud ülemuretsejad ja -reageerijad! Peaksime õppima end säästma. Meie endi ja paremate suhete nimel. Ja hingamine on omast käest võtta, et olukorda parandada.
Kus teadlik hingamine on mind otsekohe aidanud? Mind võib tabada ärevushäire supermarketis. Kõik seesama toidukaup, mida ostan, tüütu reklaam või ärritav muusika valjuhäälditest, kassa monotoonsed piiksud… Ja siis järsku tunnen, kuidas kurgus pitsitab, tekib õhupuudus, suu kuivab, olen nagu halvatud, tahaks välja joosta. Siis hakkan sügavalt läbi suu hingama, nii et kuulen oma hingamist. Ja olemine paraneb. Veelgi rõõmustavam on see, kuidas olen suuteline oma mõnikord tekkivat pingepeavalu nii-öelda ära hingama: heidan pikali ja hingan valu välja. Ja toimib.
Hingates saab vabaneda nii füüsilistest kui ka hingevaludest. Kui elaksime nii, nagu hingame, et võtame sisse ja laseme välja, vabaks, ei koguneks meisse pingeid. Vastuvõtta, lahti lasta. Eluline, oluline oskus! Head hingamist! Kogu hingest!
