TEKST JA FOTO KARL ADAMI
Mukri loodusrada on minu silmis Eesti üks kompaktsemaid, eripalgelisemaid ja samas kergemini ligipääsetavaid rabaradasid, kus veedan aeg-ajalt suviseid hommikuid. Erilise võlu annab Mukrile ka Eidapere järv oma saarekeste ja vesiroosidega.
Katkematuna näiv öösorri sorin lahustus varajastel hommikutundidel võimust haaranud piimjasse udulaama, mis aukartust äratava hooga peale tungis. Istusin vaikselt niiskel laudteel. Varasuvise hommiku kohta oli küllaltki jahe ning kõrvalolevalt männilt krae vahele pudenenud kastepiisad tõid ihule kananaha. Sel hommikul olin igati tänulik pereliikmele, kes oli mulle kotti sokutanud termose sooja teega.
Sel viisil olen Mukri rabas hommikuid veetnud kümneid kordi. Vahel olen rabas kõrguvas vaatetornis suisa öö mööda saatnud. Hingekosutav on tervitada hommikut 14 meetri kõrgusel vaateplatvormil, olgu see hommik mistahes ilmega. Ei saa salata, et Mukri on eriti kaunis neil varastel tundidel, mil võib näha päikesekera tõusmist läbi kerge uduvine, taustaks erinevad rabahääled. Laugastel sulistavad sõtkad, podisevad ja mulisevad tedred, sookure trompetihelid, laulutuure üles võtvad metskiurud või melanhoolse ja kohati kurbliku häälega rüüdad.
Mööda Mukri loodusrada kulgedes jäävad silma jändrikud männid, vaevakased, huulheinad, tupp-villpead ja kindlasti hommikuste kastepärlitega kaetud ämblikuvõrgud. Kesksuvel saab maitsta vähetuntud tumedapõskseid kukemarju, merevaigukollaseid murakaid ning mõnusaid mustikaidja sinikaid.
Kuidas alguspunkti jõuda:
Tallinna poolt tulles sõida mööda Viljandi maanteed Lelleni. Lelle ristmikult keera Eidapere peale ning jätka kuni Eidaperes oleva raudteeülesõiduni, pärast mida keera kohe vasakule ning sõida otse ligi 3,5 km. Lõkkease, välikäimla, katusealune ja suurem parkla jäävad paremale. Teel selle suurema platsini võib märgata eelnevalt kahte loodusraja alguspunkti, kuid soovitan sõiduki jätta suuremale platsile.
Koordinaadid (alguspunkt): 58°44’15.4″N24°59’40.2″E – Mukri loodusrada, Raplamaa
Pikkus: 2,5 km
Kestus: 0,5–2 h
Raskusaste: Kerge
Kas teadsid, et…
…rabas asuv Eidapere järv on saarekestega 2,2 hektarisuurune veesilm, kus saab ujuda ning millel õitseb sadu vesiroose. Vesiroose leidub seal suisa kahte liiki: valge ja väike vesiroos.
…kõik rabad on sood, aga kõik sood ei ole rabad.
…turbasamblavaiba alaosas tekib igal aastal turvast juurde ühe millimeeteri jagu. Meetrise turbakihi tekkeks kulub seega ligikaudu tuhat aastat. Mukri rabas on turbalasundi paksus aga 5,7–8,5 m.
