Kahe nädala pärast toimub Tartus esimest korda inspiratsioonifestival. Joogafestivalide peakorraldaja, kirjanik ja elustiilidisainer Merit Raju hakkab pärast 11 aastat festivalide korraldamist organiseerima inspiratsioonifestivale. 

“See on festival, mis on ehe ja siiras, selles on sõnalist osa ja liikumist, showelemente, loovust ja muusikat. See on nagu etendus, atmosfäär, elamus ja kogemus korraga,” selgitab Raju.

Joogafestivalid on toimunud 2012. aastast kaheksa korda Haapsalus, kolm korda Tallinnas ja kaks korda koostööprojektina enesearengufestivali nime all, mida nüüd teevad teised korraldajad teises kohas.

Nüüd on muutunud visioon festivalist, kus tuleb lisaks enesearenguteemadele rohkem liikumist ja showelemente ehk elamusi kõigile meeltele. 

Tuntumad esinejad 22. juuli inspiratsioonifestivalil on Silver Sepp, Valdur Mikita, Peep Vain, Liina Pulges ja Kati Torim, Timo Porval, Rain Tunger ja Kaisi Kask, Johann ja Rachel Urb, Liisi Kirch jt, kes räägivad oma inspireerivad lood, kuidas elada veel elusamat elu.

Selleks, et festival oleks nauditav ka kehale, tehakse vahepeal tantsu-, jooga- ja naerupause enam kui 20 esinejalt.

Festivali korraldavad lisaks Rajule tema abikaasa slackline maailmameister ja akrobaatiliste õhu- ja tuleshowde lavastaja Tauri Vahesaar. “Sõnaliste ja liikumist sisaldavate programmipunktide vahele tulevad lisaks inspiratsioonisutsud ja üllatused, mida muidugi ei saa ette ära öelda. Aga lähtume sellest, et need on igale meelele ja eelkõige visuaalsed,” lisab Vahesaar.  “Juba eelmisel suvel tegime Tartu seikluspargis ühiselt õhuartistika lavastuse projekti “Vabaduse lind”. Pargis on tänu suurtele puudele ja reljeefsele maastikule rohkelt võimalusi õhuartistika ja visuaalsete üllatuste ja elamuste jaoks, samuti on kaetud lasteprogrammi aktiivne osa. Inspiratsioonifestivali iseloom ongi mitte vabaõhukonverents, vaid elamus ja atmosfäär – ja seda kogu perele,” täpsustab ta. 

“See on nagu sundimatu vabaõhukonverents, suurejooneline meelelahutus, liikumispauside sünergia, inspiratsiooni särin, ehe elamus ja elurõõmu pahvak kokku,” räägib Raju. 

“360 kraadi ümber iseenda, maas ja kõrgustes leiad sel päeval Tartu seikluspargis enesearengut ja avardumist kõigile meeltele,” lisab Vahesaar.  

Festival toimub 22. juulil Tartu seikluspargis hommikust hilisõhtuni.

Programmis on neli põhiteemat: suhted, heaolu, eneseteostus ja harjumused.

Õhtuses meelelahutusprogrammis on ühe eestlaste lemmiku Silver Sepa huvitav muusika elust enesest ning tantsurännak tuntud ettevõtja ja raadiosaate Progressioon juhi DJ Rain Tungeri muusikavalikuga. Õhtu nael on Tauri Vahesaare maailmarekord ja õhuakrobaatika show tulega.

Inspiratsioonifestival on sobib kõigile, kes tahavad elada täisväärtuslikku elu, kogeda elamusi kõikide meeltega ja tunda rõõmu liikumisest. Inspiratsioonifestivalil saab luua kontakte teiste sarnaselt mõtlevate inimestega ja kohale võib tulla kogu perega, et koguda inspiratsiooni, motivatsiooni ja uusi teadmisi. 

“Sellelt festivalilt saab kogemuse, mis talletub rakkudesse ja on sealt alati kättesaadav ega kao nagu pabermärkmetega võib juhtuda,” lisab Raju. 

Meie peres käis ja käib siiani armastus kõhu kaudu. Mida rohkem toite ette kantakse, seda suurem armastus. Ka minu sõbrad ei pea minu juurest kunagi tühja kõhuga külast ära minema. Lisaks on mu ema retseptide katsetamise poolest tohutult uuendusmeelne, mina aga rakendan oma elu vaheldusrikkaks elamist muudes valdkondades kui köögis ja tahan oma köögielu võimalikult lihtsaks elada. Ja lõpetuseks jagan ühe fantastilise tervisliku toortordi retsepti.

Lapsepõlve toiduvalmistamise traditsioonid

Meil on traditsiooniline, et ema tegi süüa ja meie kiitsime. Noh, tegelikult mina ei kiitnud, sest kui oleks saanud, siis ma oleksin söönud ainult keedetud kartuleid ja pulgajäätist, muud toidud mus vaimustust ei tekitanud. Samas nõud pidi igaüks ise ära pesema – see oli päris emantsipeerunud lähenemine.

Ema toidutarkused

Mu ema eelistab kõike, mis on ise hästi naturaalselt kasvatatud ja ma pole siiani talt õppinud neid ägedaid letšo ja kurkide marineerimise retsepte. Mulle väga meeldib, et ta käib ajaga hoogsalt kaasas ja ees – ei kasuta marineerimiseks tavalist äädikat, vaid õunaäädikat, ei maitsesta tavalise soolaga, vaid musta soolaga, valdab igasuguseid vegan retsepte ja väetab oma taimi hapendatud kõrvenõgese leotisega ja sügisel külvatud ja sinnasamasse kõdunenud sinepitaimedega.

Mu ema ei ole kunagi läinud lihtsama valiku teed, pakkudes pelmeene, hakklihakastet või küpsisetorti. Lapsena oleksin väga tahtnud seda maisipulkade ja sulatatud iirise segu, Kass Arturi kooki, aga see oli liiga lihtne, et mu ema seda ette võtaks. Samuti ei olnud meie laual sülti, borši või rosoljet – ta hoidus nii lihtsusest kui ka traditsioonilisusest.

Selle asemel on mu ema üks kõige tänulikumaid ajakirjade retseptinurkade ja internetiretseptide lugejaid, kuna uued retseptid leiavad tema köögis alati katsetamist. Ja seepärast ei saa mu ema juures kunagi kaks korda sama toitu. Hiljuti rääkis ta naerdes, kuidas isegi ostis kõik ained valmis, et üht kooki teist korda teha, aga ei suutnud ikkagi selleni jõuda, juba pressisid uued retseptid ja ideed peale.

Ka kõik sünnipäevad ja juubelid on ta ise toitlustanud – isetehtud pizza ja wrapid, ahjuköögiviljad, -kala või täidetud aedviljad, eelroaks supp või mitu ja muidugi vähemalt kaks magustoitu. Lisaks pöörab ta palju tähelepanu garneeringule, laua dekoreerimisele ja lilleseadetele, olles ise florist.

Olen leidnud, et tahaksin külaliste saabudes olla nende juures lauas rohkem kui köögis ja püüan enda jaoks elu lihtsamaks teha, tellides toidu kelleltki teiselt (või oma emalt). Mina olen pigem… ma ei ütleks laisk, aga kaval kokk. Püüan olla efektiivne ja kulutada toituvalmistamisele mõistlikult vähe aega, keetes näiteks tatra valmis ja kolmel erineval toidukorral lisan sinna erinevaid lisandeid näiteks wokin erinevaid köögivilju juurde või lisan peotäie tatart supile või salatile ja naksti! ongi iga kord täiesti erinev toit mõistliku ajaga.

Eelistused

Mu suurim pettumus oli leida toidu seest sibul, ükskõik mis kujul. Praegu leian ma sibula toidu seest suure rõõmuga ja panen seda isukalt ise ka paljudesse roogadesse.

Lapsena ootasin riisi ja hakklihaga täidetud paprikaid, mis olid ahjus hautatud hapukoorekastmes. Iga kord oli sellel aga erinev maitsestus mitmesuguste aia- või metsaürtidega või olid lisatud näiteks herned või riivitud porgand. Praegu olen ema juures saanud sellesama toidu variatsiooni, kus hakkliha asemel on metsaseened ja hapukoore asemel kookospiim.

Mu ema tordiretsept

Kuna mu ema teeb kõiki asju vaid korra, siis on olnud raske näppu peale saada, aga mingil kujul täidetud paprikaid olen tema lapsepõlve-arsenalist teinud ka täiskasvanuna ja jagan siin hoopis ema toortordi retsepti, mis ta tegi mulle kord sünnipäevaks.

• Põhjaks India pähklid, tahini ja datlid – purusta ühtlaseks massiks saumikseri või blenderiga. Pane vormi põhja küpsetuspaber ja vajuta sinna õhukese kihina tordipõhi. Pane vorm sügavkülmikusse kuni teed katet.
• Katteks segu, milles on India pähklid, tarretamiseks veidi kakaovõid ja rohkem kookosrasva, maitsestuseks naturaalset magusainet natuke sidrunimahla ja näpuotsatäis soola. Mida võimsama blenderiga segatud, seda siidisem kreemjas mass tuleb.
• Lisa kattesegu kreemile terved mustikad (või vaarikad või mõlemat, võivad olla ka külmutatud) ja jäta neid ka kaunistuseks.
• Pane tort 12-24 tunniks sügavkülmikusse ja tõsta enne serveerimist paariks tunniks tavalisse külmikusse.
• Kaunista marjade ja hooajaliste söödavate õitega (nt pildil kurgirohi ja oma aia roos) või paksu kihi toormoosiga.