Ühel hetkel saab see eriolukord läbi.
Mis on see harjumus, taipamine, teadmine, mille tahaksid kaasa võtta oma uude ellu?
Kahte põhilist asja, mille leidsin kaasa võtmist väärt, jagan sinuga videos!
Ühel hetkel saab see eriolukord läbi.
Mis on see harjumus, taipamine, teadmine, mille tahaksid kaasa võtta oma uude ellu?
Kahte põhilist asja, mille leidsin kaasa võtmist väärt, jagan sinuga videos!

Paljud peavad praegu leppima töökoormuse ja palga vähenemisega, jääma koju sundpuhkusele või võtma ennast töötuna arvele. Otsused piirangute kohta on meie kõigi tervise huvides, kuid nende majanduslik mõju pingestab rahalist olukorda. Igaüks saab aga vähendada riski, et enda või pere rahaline olukord veelgi rohkem pingeid ei tekitaks.
Samm 1: pane kirja oma tulud ja kulud
Esimese sammuna on alati hea kaardistada tänast situatsiooni ehk stardipunkti. Kust tuleb minu või meie pere raha, millistest sissetulekuallikatest? Siin tuleks üles märkida nii laste- ja peretoetused, abirahad, sissetulekud palgatööst, aga ka lisaks tehtud väiksematest tööampsudest ja kui neid on, siis ka investeeringutelt teenitavad tulud ja üüritulud.
Järgnevalt on vaja olla enda vastu aus ning kirja panna kõik kulud ehk kuhu see raha läheb. Siinkohal võib abiks võtta internetipanga väljavõtted, kui enamik oste on tehtud pangakaardiga. Sularaha puhul on tegemist pisut keerukama mäluülesandega. Järgmisest kuust alates on hea juurutada endale sisse harjumus tulud ja kulud üles märkida näiteks kord nädalas või kord kahe nädala tagant. Siis ei teki kuu lõpus halba üllatust, et kulutatud sai kaugelt üle oma võimete.
Kulutuste kirjapanekuks on mitmeid võimalusi alustades pliiatsist ja paberist, arvuti kasutajad võivad abiks võtta Exceli või laadida alla vabavarana kättesaadava OpenOffice’i. Proovida tasub eestlaste loodud MyFinancier’ rakendust, mis on samuti tasuta ning mille abil saab lisaks tuludele-kuludele jälgida ka pere netovara muutumist ajas (www.myf.ee).
Kes eelistab rahaasjadel silma peal hoida jooksvalt, märkides konkreetse kulutuse või ootamatult teenitud eurod üles kohe, kui need tekivad, võib katsetada Google Drive’ tabeldokumendi loomist või laadida alla mõne tasuta äpi: populaarsemad on näiteks Monefy, MoneyLover või Spendee.
Esmakordselt asja ette võttes võib tekkida segadus, kuidas neid tulusid ja kulusid kirja panna. Selleks määra ära enda jaoks olulised kategooriad: näiteks nagu toit, väljas söömine, transport, autoga seotud kulud, eluasemekulud, riided-jalatsid, ravimid, meelelahutus. Kel tahtmist rohkem süvitsi minna, võib näiteks toidukulud jagada veel eraldi: magus, puu- ja köögiviljad, piimatooted, kuivained, liha ja kala, leivalised, mahlad ja veed, alkohoolsed joogid jms. Sellisel juhul on soe soovitus käia võimalikult vähe poes ning kohe poest tulles poetšekk vastavate kategooriate järgi ära jagada.
Näiteid kulukategooriatest ning kasulikest abivahendites leiad siit.
Paar eelarvetabelit on siin ja siin – viimasest leiad ka eraldi toidukulude jälgimise tabeli.
Samm 2: Analüüsi ja tee järeldused
Kui tulud ja kulud kirjas, tuleks saadud tulemile peale vaadata, et edaspidi rahatargemaid otsuseid teha. Sellega saab igaüks hakkama, jagades kulud ära väga olulisteks (nagu toit, eluasemekulud, ravimid) ning pisut vähem olulisteks (ehk mugavuskulud). Pane tähele, et nii mõnigi kategooria võib koosneda nii vajalikest kui ka mugavuskuludest – näiteks toidukaupade arverea võivad üheskoos ootamatult kalliks teha oluline korralike soojade lõunasöökide toormaterjal kui ka mitte nii vajalik küpsiste-kommide-valmistoitude maht. Hinda oma kulutusi kriitiliselt!
Võib ka selguda, et peres on näiteks kahe auto ülalpidamine liiga kallis või on suur hulk raha kulunud ebavajalikele ostudele, mis nüüd jõude seisavad (kordagi kandmata riided, kasutamata elektroonika, spordivarustus, mis vaid korra või paar kasutust leidis).
Analüüs annab võimaluse leida üles kokkuhoiukohad, eriti olukorras, kui kulude vähendamine on pere heaolu nimel kriitlise tähtsusega. Mõningatel juhtudel on selline inventuur aluseks, et ebavajalik kraam veebikeskkondade kaudu müüki panna ning sel viisil kinni pandud rahast kasvõi osa vabastada.
Kui kulusid-tulusid juba mõned kuud kirja pandud, võid hakata seadma endale konkreetseid rahalisi eesmärke erinevate kuluridade kohta – nii koostad eelarvet.
Miks on oluline teha seda alles siis, kui pisut tunnetust tulude ja kulude kirjasaamisega kätte saadud? Seda sellepärast, et vastasel juhul võid seada endale esialgu ebarealistlikke eesmärke (näiteks siht saada kuus 300 eurose toidukorviga hakkama võib olla väga keeruline pere jaoks, kel varem kulus 800 eurot), ning see omakorda toob alla sinu motivatsioonitaset.
Samm 3: Hakka looma meelerahufondi
Tulude ja kulude kirjapanemine ning nende analüüsimine näitab sulle selgelt ära sinu või sinu pere võimekuse hakata looma meelerahufondi (säästupuhvrit, kindlustundefondi, rahalist tagavara, toimetulekuvaru või ka ülemuse pikalt saatmise fondi). See on väga vajalik praegustes muutuvates tingimustes – ei osanud ju keegi ette ennustada kuu aega tagasi rääkimata pikemast ajaperioodist, et kehtestatakse üleriigiline eriolukord koos piirangutega. Nii ei tea me ka täna, millal see täpselt lõpeb, kaua säilib palgamaksete peatamine või vähendamine näiteks turismisektori töötajatele või kas see laieneb ka meie endi töökohtadele.
Mida igaüks saab teha, on tagada enda ja oma pere valmisolek. Selle jaoks on säästupuhvri loomine hädavajalik: näiteks olukorras, kui pere üks sissetulekuallikas kaob, aga kulutusi hädavajalikule nagu toit, ravimid ja eluase on vaja ikka teha, saab rahalise tagavara kiiresti kasutusse võtta säilitamaks enda või pere normaalset elukorraldust. Ka vähendab see stressi, sest toimetuleku tagavara annab kindlustunde, et saame iga ootamatu olukorraga hakkama.
Puhvri suuruse üle otsustab iga majapidamine eraldi, kuid rusikareegel on, et meelerahufond võiks katta vähemalt pere kolme kuu kulutused. Siinkohal on hea ette võtta kirjapandud tulud ja kulud, kust selgub pere säästupuhvri suurus (kuised kulud x 3). Kui tulude-kulude kirjapanek end pisut oodata laseb, siis võib alguspunktiks võtta pere sissetulekud olukorras, kus varasemalt kogu raha kuu jooksul ära kulus (sissetulekud x 3). Summa võib tunduda suur – kuid see on alles lõppsiht, sinna tuleb liikuda vaikselt sammhaaval.
Kulude ja tulude analüüsist saad kätte summa, mida pere suudaks kuu jooksul kõrvale panna. Mõistlik on teha selle jaoks eraldi konto, et raha poolkogemata lihtsalt ära ei kuluks (uuele kontole ei pea pangakaarti juurde tegema). Ka on hea mõte kaasata kõik pereliikmed, sh lapsed, et oleks ühtne arusaam, miks on vaja kulusid koomale tõmmata või miks teinekord ei saa lubada uusi mänguasju, riideid või puhkusereisi.
Mida teha siis, kui olukord on juba halb?
Kui pere on aga ootamatult ilma jäänud kõikidest sissetulekutest, siis soovitan kindlasti läbi teha sammud 1 ja 2 fookusega kaardistada ära kõik kõige vajalikumad kulutused, ilma milleta kuidagi läbi ei saa. Kui töö kaotusega kaasnesid koondamisrahad, siis on mõistlik kasutada neid vaid kõige prioriteetsemate kulude katteks eriti juhul, kui uut töökohta hetkel ei paista.
Rahaliste raskuste ilmnemisel on tark kohe läbi rääkida pangaga / muu laenuandjaga maksepuhkuste osas – olles ise aktiivne lahendusi leidma, on ka nemad vastutulelikud ning koos saate teha parimad otsused, kuidas edasi minna. Ükski pank või laenuandja pole huvitatud sellest, et inimene lükkab raskustest rääkimist nii kaugele edasi hetkesse, kus polegi palju valikuid jäänud.
Uue töö osas, eriti kui rahaline seis pole kiita, tasub pere heaolu nimel kompromisse teha – ehk aitab mõni ajutine lisatöö raskel ajal hädast välja. Näiteks vajavad praegu abikäsi ravimite hulgilaod, toidupoed, meditsiiniasutused, logistikafirmad. Ehk tuleb kasuks läbi mõelda oma hobid ja oskused – kas neid saaks kuidagi töösse rakendada, kasvõi vähesel määral või e-kanalite kaudu? Kui pere rahaline seis jälle parem ning meelerahufondis piisav summa, võib asendus- või lisatöö alati kõrvale jätta. Kriitiline olukord pere rahakotis on aga pingete ja stressi tekitaja, mida võiks niigi keerulistes oludes võimalusel vältida.
Kokkuvõtteks – pere rahaasjade kordaseadmine on väga vajalik ning ei käi kellelegi üle jõu. See vajab vaid motivatsiooni ning pealehakkamist ja pisut enesedistsipliini, mida leidub igaühes. Kulude ja tulude kirjapanemine, nende analüüsimine ning meelerahupuhvri loomine on tugevad alustalad pere toimetulekuks ka aegadel, kui sissetulekud vähenevad või kaovad hoopis. Nüüd on õige hetk juurutada kasulikud rahaharjumused ning õpetada neid ka oma lastele.
Tahad rohkem teada? Liisi Kirch ja Merit Raju teevad Sõltumatu naine veebiseminari sellest, miks ja kuidas alustada investeerimisega, 28. aprillil kell 18-19.30. Osta oma osalus 15 euroga siit.

Minu sügavust pole keegi mõõtnud veel,
kaldaid kumeraid varjab roogude tihe loog.
Taeva peegeldus isemoodi on iga kord,
talveks külmuda pole osanud veel ma.
Tuule virvendus vahel rahutuks mind teeb,
rõõmus kurbus on minu sügavas selges vees.
Tormi tulemist loodan küll, kuid kardan ka,
loodan kunagi jõgi alguse must saab.
Teadjamad tunnevad nende ridade järgi ära Liisi Koiksoni muusikapala “Väike järv” esimese ja teise salmi. Hämmastaval kombel kõlavad need read väga kohasena ka tänasel päeval, mil pimedus ja valgus, rõõm ja melanhoolia peavad sisekaemuslikke diskussioone. Kosuta ennast helidega.
Jazzmuusik Liisi Koikson jagab viis soovitust selgitustega teemal, keda minna kuulama 17.-26. aprillini toimuvale Jazzkaarele.
Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu “Kooskõla lahkhelid” (EST)
17.04. kell 19:30 Vabal Laval
Sellel aastal täitub Vaiko Eplikul ja Kristjan Randalul 10 aastat “Kooskõla” esmaesitlusest festivalil Jazzkaar. Juba nende kava pealkiri “Kooskõla lahkhelid” on mulle alati meeldinud ja olen kindel, et neil tuleb jälle väga hea kontsert. Tegu on geniaalse kooslusega, kus kohtuvad kaks väga tugevat kodumaist muusikut – multiinstrumentalist ja laulja Vaiko Eplik ning hinnatud pianist Kristjan Randalu. Nende muusikaliste mõttemaailmade kokku saamist on alati väga põnev kuulata. Mäletan, kui nende kontserti esimest korda kuulsin ja sellest ma vist ei saagi kunagi üle.
Rita Ray (EST)
17.04. kell 23:59 Fotografiska Tallinn (välja müüdud)
22.04. kell 19:00 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses
Tooksin esile soulitari Rita Ray. Mulle väga meeldib tema tugev tämber ning julge retro visioon. See on väga värskendav, kui kodumaa muusikamaastikule tekib noori ambitsioonikaid naisfiguure, kes kirjutavad ise lugusid ja tahavad oma muusikaga midagi öelda.
Los Aurora (Hispaania)
23.04. kell 18:00 Vabal laval
See kooslus kõnetab mind just laulja hääle poolest. See oleks nagu kohe-kohe suurest kirest murdumas, justkui laulaks ta kogu aeg viimasel piiril. Tundub nagu sedalaadi muusika on sündinud kusagil tühermaal, kus on palju avarust ja et üldse kuuldav olla, pead hõikama kaugusesse. Anne Türnpu rääkis kunagi, et mõned eestlaste regilaulud olid samuti teadlikult suunatud metsa poole ja sellest sai omamoodi ruupor. Los Aurora helikeeles saavad kokku seesama ürgsus ja väga kirglik rütmide kombo. Olen kindel, et elavas esituses on see väga mõnus kuulamine.
https://www.youtube.com/watch?v=UwQHWedwbzE&feature=emb_title
Cécile McLorin Salvant pianist Sullivan Fortneriga (USA)
24.04. kell 18:00 Vabal Laval
Väga kihvt karakter ja kolmekordne Grammy võitja. Tema häälest kõlab päris traditsioonilist jazzlaulu. Pole ka ime – naine on öelnud, et Sarah Vaughan on üks tema eeskujudest. Lisaks mängib Cécile klaverit ja kirjutab ise oma laule, mis on huvitavad sümbioosid muusikali ja jazzi maailmadest ning vägagi keeruliste ülesehitustega. Cécile’it võiks minna kuulama, kuna tema lood pakuvad põnevat emotsioonide paletti, kus seguneb klassikaline jazzvokaal intelligentsete ja teravate sõnumitega.
https://www.youtube.com/watch?v=NkmGue2WQyg&feature=emb_title
Naïssam Jalal “Quest of the Invisible” (Prantsusmaa-Süüria)
25.04. kell 17:30 Fotografiska Tallinn
Idamaine muusika on mind viimasel ajal hakanud aina rohkem huvitama, seega viimane soovitus on Naïssam Jalal. Idamaade laulukultuur on lihtsalt meist nii erinev. Kui meil on näiteks pooltoon, siis neil on pooltooni vahel veel veerandtoonid, lisaks keerulised melismid, mida esimesel kuulamisel ei oskagi järele teha. Naïssami muusika tundub olevat ka mõnusalt läbi komponeeritud. Nägin mõnda aega tagasi ühte videot, kus ta mängis flööti ja laulis huuliku vahelt samaaegselt, mis oli midagi täiesti uut. Sellest idamaisest tonaalsusest ja kompositsioonidest Sa tõesti kuuled tema lugu ja juuri muusikas, seda kõrbe ning lõpmatut tühjust. Ta justkui nutab oma flöödiga. Usun, et see saab olema väga huvitav kontsert-rännak.
Tänavu täitub Liisi Koiksonil 15 aastat albumi “Väike järv” välja andmisest. Tähistamaks naise säravat loometeed, annab Liisi Jazzkaare raames 18. aprillil Vabal Laval ja 20. aprillil Pärnu Kontserdimajas kontserdi “Väike järv”. Festivali programmiga tutvu Jazzkaare kodulehel, pileteid saad soetada Piletilevist sõbrahinnaga märtsikuu lõpuni.
Liisi Koiksoni foto autor: Sadu

Tahad tunda end oma elu sõiduvees? Olla vaba, julge ja elada looduslähedaselt? Sulle ei meeldi pealiskaudsus ja sa usud ainult seda, mis tuleb otse südamest, siiralt ja ilma ilustamata. Sa hindad oma aega ja kvaliteeti kõiges. Siis see raamat on just sulle!
Sellel raamatul on 288 lehekülge ja kõvad kaaned.
Need on 100 inspireerivat ja mõtlemapanevat lühilugu, mida võid lugeda kasvõi ühekaupa.
Tegelikult kui ma poleks seda ise kirjastanud, siis see raamat maksaks kaks korda rohkem.
Aga kuna kirjastasin, on sul mõnus võimalus endale see raamat soetada vaid 12 euro eest (pluss saatekulu 3€).
Ja raamatuga tuleb kingituseks kaasa 7-osaline veebikursus, kus jagan videoklippides oma kogemusi rohkem näpunäidete vormis kui raamatus. Veebikursuse lingid saadan sulle jaanuari alguses.
Palun lisa siia oma tellimisandmed ja saadan sulle selle julge ja inspireeriva raamatu kohe Itella SmartPosti pakiautomaati.
Telli oma uskumatult soodne mahukas raamat SIIT kui tahad selle mugavalt saada kodulähedasse Smartposti automaati. Kui soovid, kirjutan sulle (või sõbrannale) ka pühenduse.
Raamatud on nüüd müügil ka Apollo ja Rahva Raamatu poodides üle Eesti.
Ja kohtumiseni raamatu veergudel!
Raamatu esitlus on 9. detsembril kell 17.30-18 Solarise Apollos Tallinnas.
Teistes linnades teen esitlusi veebruaris. Hoia end kursis 🙂 www.facebook.com/hingelepaiajakiri
MIS RAAMAT SEE ON?
“Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi”
Vaba ja metsik on minu olemus. Minu arvates on see viis, kuidas armuda elusse. Kuidas siis? Julgedes lasta end rõõmul juhtida ja elades oma reeglite järgi. Looduslähedaselt tänapäevases linnas. Oma mullis. Mullis, kus on töö, mille olen endale ise loonud, naturaalne kodu ja väike laps, kellega mul on võimalik rohkelt aega veeta. Selles mullis on ka küsimise, kahtluse alla seadmise ja otsustamise kindlust, teistmoodi valikute tegemist ja julgust erineda. Vähe plasti, ravimeid, meiki, kiirmoodi ja peavoolumeediat, hoopis siirad suhted, lähedus ja ehe, kaamosekindel rõõm – pudi-padi ma ei osta, uudiseid ei tea ja ilmast räägin harva.
Sellest raamatust leiad 100 siirast ja ehedat isiklikku miniatuuri taipamistest ja kogemustest, kuidas armuda elusse. Ülepeakaela.
KES ON MERIT RAJU?
Minu mõtteist said alguse igasuvine Joogafestival ja Hingele Pai ajakiri, samuti mitmed elust inspireeritud raamatud. Mu ellu on põnevaid värve toonud kundalini, rasedate ja naerujooga õpetajakoolitused ning hingamisterapeutide kursus ja õppimisse panustan jätkuvalt iga päev. Erialalt olen Hamburgi ülikooli rahvusvahelise juhtimise magister. Mulle teevad kodus rõõmu seitsmeaastane poeg ja kolmevärviline kass.

Kohtusin hiljuti krahvinna Maria von Bochiga Saksa-Prantsuse piiri lähedalt, Villeroy & Bochi 1748. aastal asutatud portselanifirma ühe omaniku-järeltulijaga.
Uurisin temalt, millised on toidu serveerimise trendid.
Ja ilmnes ka kummaline fakt, et Eestis on ühe elaniku kohta kõige rohkem Villeroy & Bochi nõusid.
Maria küsiski, kas meil kõigil läheb nii hästi. Noh, khm, oleks see vaid nii!
Aga ma usun, et hubased kodud ja ühised söömised on meile olulised.


Olen aastaid mõelnud oma maamaja ostmisele, aga ajanud asja niivõrd keeruliseks – on vaja ideaalset krunti ja… otsingute käigus olen ka näinud, et tegelikult kellegi juba valmis ehitatud maja ei ole kunagi 100% see, mida mina tahaks. Seega peab ise ehitama. Ja kuigi mu kuuene poeg lubab selle ehitada, tundub see siiski nii suur projekt, et olen piirdunud maamajast mõtlemisega.
Mul on sõber, kes on väga pikalt tegelenud loodusehitusega ja ta kutsus kord oma maamaja vaatama, et saaksin inspiratsiooni.
Ja saingi!
Nüüd aga võtsin kohe terve nädala, et nautida sealset rahu ja aeglust.
Nende pere maamaja on täiesti võrgust väljas: elektripisuke telefoni laadimiseks ja valguse jaoks tuleb väikestest päikesepaneelidest, vetsus käiakse õues, puhtaks saadakse dušita saunas ja joogivesi tuleb kaevust või allikalt, nõusid aga pestakse vihmaveega.
Mulle meeldib see lihtsus.
Ja see, et nii vanaaegselt elades saab natuke teistmoodi vaadet ka oma igapäevamõtteviisile.
Kolm asja mis said selgeks juba maaelu esimesel päeval ja mida saab üle kanda lisaks igapäevale ka muule elule:
Ja kui õues hämardub, läheme magama.
See aeglane, nupuvajutuse võimaluseta elu on vahepeal nii kosutav – kui see pole hädavajadusest, vaid puhkuse elustiil.

Kas tead, et enamik dieedipidajaid pole suutnud vastu pidada kauem kui kaks nädalat? Et spordiklubides on jaanuaris kõige tihedam? Et jooksu- ja suusaradadel püsitakse aasta alguse kolm esimest nädalat?
See on selle pärast, et võetakse suured eesmärgid “hakkan iga päev trenni tegema”, aga kui elu tuleb vahele ja tahtejõud ei vea välja, hakkavad rutiini vahed tekkima ja peagi libiseb kõik käest. Kuidas tekitada kasulikke harjumusi, mis jäävad püsima?
Nipp 1: Kui muutus on hästi väike ja vaevumärgatav, on ka tõenäolisem selle juurde jääda. Allpool on minu hommikused miniharjutused, mis on nii lihtsad ja kiired, aga annavad hea enesetunde, et nende juurde on lihtne jääda.
Vaata hommikuste mini-harjutuste videoklippi siit:
Paljud asjad nõuavad pingutust, mis võib-olla alguses tundub sobivat, aga erinevatel päevadel – näiteks kui oled haige, kui hommikul on kiire, kui lapsed vajavad tähelepanu, kui lihtsalt ei viitsi… – võivad nad siiski kõrvale jääda.
Nipp 2: Kui uus harjumus on nii lihtne, et vaat’ et ebamugavam on seda mitte teha kui seda teha, siis on tõenäoline, et sa selle juurde jääd.
Mina näiteks hakkasin oma mini-hommikuharjutusi harjutusi tegema siis, kui laps oli umbes aastane ja mul tõesti ei olnud mingit oma aega. Aga nii palju ikka oli. Ja on siiani igal hommikul.
Nipp 3: Selleks, et uus tegevus meelest ei läheks ja omaseks saaks, poogi ta toimiva harjumuse juurde.
Näiteks minu lihtsaid hommikuharjutusi tehakse voodis enne tõusmist. Nii et üles tõusmise juurde need just sobivadki. Sa ei pea hakkama midagi uut leiutama, kusagile kõndima, mingit matti lahti rullima või retuuse jalga venitama. Sul on kõik olemas, lihtsalt meenuta endale seda vahetult enne kui voodist tõused ehk kohe pärast otsust voodist tõusta.
Nipp 4: Kui sul on selge põhjus, MIKS sa midagi teed – tunda ennast paremini juba väga väikese pingutusega – siis on ka lihtsam selle juurde jääda. Kui uus harjumus nõuab tahtejõudu, ei püsi selline motivatsioon kaua.
Nipp 5: Tee uue harjumusega alustamine nii lihtsaks ja igapäevaellu sobituvaks, et sul on vaja otsustada seda MITTE teha.
Näiteks kui kavatsed minna trenni, pane õhtul kott valmis ja ukse juurde. Siis on kõik ette valmistatud ja trenni mitte minemiseks pead sa otsuse tegema, aga minemine on loomulik, by default, või vaikimisi valik.
Ma siiski ei räägi nii suurest pingutusest nagu trenn, kuhu on vaja kott kaasa pakkida.
Ja kui sa millalgi tunned soovi, saad kasvõi samal hommikul teha veel ja veel keha paitavaid-treenivaid-tuunivaid asju. Siis on see juba loomulik evolutsioon ja sisemine vajadus, mistõttu ka see rutiin jääb.
Kas oled valmis proovima hommikuharjutusi, mis ei võta mingit aega ega nõua vaeva?
Siin on minu hommikune minirutiin, mida jagan meeleldi sinuga tasuta.
Pakun sulle ka edaspdidi inspiratsiooni, millest võid iga kell loobuda, kui on aeg.
Registreeru siin, et saada tasuta videoklipp ülilihtsate harjutustega:

Olles esmakordselt kohtunud oma vaimustava lapsukesega, haarab meid määratu armastuse tunne. Vannume endile, et kindlasti püüame püsida oma väljakutse kõrgusel – olla ideaalseks teejuhiks väikesele inimesele. Hakkame ennast nägema erinevas valguses ja mõned asjad, mis enne tundusid okei, paistavad järsku mittesobilikud. Olgu see oma tunnetega toimetulek, sõnakasutus, suhtumised ja hinnangud, suhted või harjumused. Kõik mida laste juuresolekul ütleme, teeme või tunneme, imendub lastesse. Kuidas garanteerida, et see oleks ainult parim, mida edasi anname?
Teiste teadlike lapsevanematega suhtlemine ja toetavate raamatute lugemine aitab siin minu meelest väga palju. Need on minu lugemissoovitused värsketele lapsevanematele.
1. “Kooskasvamine”
Laste arengust 0-16 aastat, üheksa lapse ema kirjutatud mahukas, aga lõbusatooniline raamat. See on mulle igakordse vanuseetapi ees nagu väike humoorikas, aga praktiline juhend, mis järgmisena saama hakkab. Liikuma hakanud imikuga aitas see raamat mul mõista, et lapsed vajavad piire ja uudistamise võimalust ühtaegu, kui nad käpuli maailma avastavad. Ka minu sisetunne ütles, et peaksin lubama lapsel võimalikult palju uudistada, hoides ta eemale ohtlikest kohtadest ja esemetest ja see raamat toetas sellist mõtlemist ning seepärast oli mulle toeks nendel hetkedel, kui jälgisin väikese ilmakodaniku avastusretki ilma kogu aeg “ei” hõikamata. Ka praegu, kui mu laps on kuueaastane, leian sellest raamatust tuge. Tean, et see on transformatsiooniaeg – piimahambad vahetuvad jäävhammaste vastu, minu roll emana teiseneb, laps sirgub lasteaialapsest koolilapseks.
2. “Nutt ja jonnihood”
Mind aitas see raamat väga palju mõista, mis nuttes lapse sees toimub ja kuidas ise käituda. Kuigi mu laps nuttis palju, sain kohe aru, et hurjutamine ja kussutamine ei ole just see, mida väikene inimene sellistel hetkedel vajab. Seega asusin uurima ja sain väga kasulikke nippe ja suhtumise soovitusi. Hoidsin seda raamatut heade soovituste pärast nagu kulda umbes lapse nelja-aastaseks saamiseni.
3. “Nututa uni”
Nututa elu, nii nagu (eriti) nututa uni on mulle väga oluline olnud. Lugesin läbi kolm raamatut unest, kui laps oli umbes kuuenädalane ja oli selgunud, et ta ei oska ise magama jääda ja ei tema ega mina ei tunne ära, millal ta on üleväsinud. See aga viis nutuni, mis polnud kerge vaibuma. Sellest üle saanud (panin paika reegli, et kolmanda haigutuse toimumise hetkel peab laps olema voodis või vankris!), tuli ta siiski ka kuidagi magama võluda. See raamat aitas mind – kuidas tekitada uinumise hetkel assotsiatsioone, mis hiljem aitavad teda uinutada igas olukorras (nt lapsele uinumise hetkel mingit heli teha, nt ššš sosistada – siis edaspidi, kui ta kuuleb ššš, uinub ta kergesti). Tundus loogiline brain-hack ja võtsin kasutusele. Edukalt. Kasutasin seda tehnikat umbes viieaastaseni, siis võtsime uinumisel abiks lavendli eeterliku õli ja nüüd piisab kui paar rida ümisen – sama laulu, mis beebist saadik.
4. “Minu mõistus on otsas”
See oli lihtne humoorikas koomiks ja ometi väga kaasaegne-psühholoogiline lugemine, tuues tavaliselt välja käitumise, mida meie vanemad meid “kasvatades” kasutasid ja kuidas siis tänapäeval teha soovitakse (koos selgitusega, mida laps esimese variandi puhul kogeb ja tunneb) ja sobib ka meestele, kuigi pealt roosakas 🙂 Sobis meie peres umbes vanuses poolteist kuni neli aastat. Saab lugeda ka siis, kui aega üldse pole – nt kolm pilti-stseeni-olukorda korraga. Võtab vaid minutikese aega ja samas ülejäänud aeg ongi enesejälgimise ja käitumise muutmise ja lapse jälgimise praktika.
5. “Ei ütlemise kunst”
Vahel pean ma siiani endale meenutama, et ei ütlemise kunst on siiski sama oluline kui jaa ütlemise kunst. Seda saab teha nii pehmelt, aga kindlalt, et väikene inimene ei kohkuks ilmaaegu. Ja vajadusel saab seda öelda ka nii, et see peatab hetkeks kõik tegevused, mis vaja ohu tõttu peatada. Ei ütlemise kunst kehtib ka täiskasvanutega suheldes. Ka kõik teised Jesper Juuli raamatud on vaimustavad – otsi lihtsalt oma teema, mis kõnetab. Märkasin näiteks, et Jesperi teismeliste kohta kirjutatud raamat on juba läbi müüdud – kindlasti väärt kraam.
6. “Kõhule pai”
See on minu viie aasta jooksul kirjutatud raamat rasedusest kuni paari elukuuni ja katab ära teadliku raseduse teemad toitumisest, riietusest, harjutustest kuni teadliku sünnituseks valmistumiseni. Samuti mõned inspireerivad sünnituslood ja sellest, mis tegelikult pärast toimuma hakkab. Raamatus on läbivalt minu päevikuväljavõtteid nii helgetest kui ka raskematest päevadest. Ja kirjutan ka ema keha ja hinge vajadustest pärast lapse sündi ning lapse esimestest elunädalatest – ja üldse mitte ainult roosamannavahuses meeleolus, mida ise algselt ette kujutanud olin, vaid ka päris realistlikult, et värskel emal ei tuleks lugedes tunne, et ta on ainus, kellel on metsik väsimus ja tohutu virvarr. Sest see ongi selline aeg, mis emotsionaalselt väga tundlik, võimas, ülev, õnnis ja samas ka paljut, mis selle vastand. Tagantjärele vaates väga põnev kogemus 🙂
Noh, ja eks neid raamatuid ole veel ja veel, aga need olid minu peamised abilised, mis muutsid kurssi!

Kakskümmend aastat tagasi tehnikaülikoolis ärikorraldust õppides küsiti meilt, mis on ettevõtja eesmärk. Olime noored ja vastasime umbes et klientide rahulolu tõstmine, kvaliteedi parandamine, innovatsioon ja maailmaparandamine.
Õppejõud tõi meid kiiresti maapeale ja ütles vaid ühe sõna.
Kasum.
Elustiiliettevõtlus on selline ettevõtlus, kus kasum ei ole esimene eesmärk.
Elustiiliettevõte on sündinud inimese seest kes armastab oma elu ja tahab seda jagada teistega. Ettevõtluse vormis. Ja loodetavasti on see ka kasumlik. Vähemasti natukene.
Elustiiliettevõtjad on kunstnikud ja turismitalu pidajad, joogaõpetajad, kirjanikud… tegelikult kõiksugused tööd, mis võivad olla ühtlasi elustiil, näiteks ilumaailmas või toidumaailmas või mujal.
See tähendab, et sa mitte ei KÄI tööl, vaid sa TEED tööd. Sina valid aja, tempo, koormuse. Sinu elu ongi töö. Sa müüd seda, mida sa oskad ja armastad. Ja inimesed armastavad seda ka, sest nad tunnevad sinu head vaibi selle juures.
Mina olen elustiiliettevõtja olnud 12 aastat. Korraldna Joogafestivale alates 2012, annan välja Hingele Pai ajakirja alates 2017, olen avaldanud 5 raamatut ja andnud juba 10 aastat joogatunde ja korraldanud ritriite. Ma töötan oma kodus ja suviti ka õues, mu päevades on palju loomingulisust, aga ka asju, mida “peab”: e-kirju, tabeleid, rutiine.
Millised on siis sellise elu plussid ja kas on ka mõni miinus?
Vabadus
Omaenda kujundatav vaba ajakorraldus öeldakse olevat üks suurimaid rahulolu faktoreid töökohal. Igasugusel töökohal. Nii et kui sa lood endale töökoha, siis see on esimene asi, mida silmas pead. See tähendab, et kui ilm on mõnus, päike soe ja tuul pehme, siis veedan aega õues. Vahel töötangi rõdul või kännu otsas. See tähendab, et arvutitööd tuleb rohkem teha vihmastel päevadel ja enne lapse ärkamist või pärast tema uinumist. Jah, ja laps – tema näeb mind tänu kodusele ka päris palju ja meie hommikud on üldjoontes pikad ja mõnusad, kus aega ka mängida. Kui laps on haige, saan samuti oaidlikult oma tööd korraldada ja temaga olla. Töökoormus oleneb töökorraldusest ja ka ettevõtluse faasist – alguses nõuab ta rohkem nagu iga beebi ja tugevamana tavaliselt juba vähem. Ei kulu enam nii palju aega ka puhtalt katsetustele: juba tead, millesse on mõtet panustada ja millesse mitte. Aasta tagasi töötasin 70 tundi nädalas ja praegu 35. See on otseselt töine aeg, paljuski arvutis. Aga eriti sel aastal sisaldab sageli ka põnevaid kohtumisi, artikli või raamatu kirjutamist, kursuste ja klippide filmimist jne.
Elu magus maitse
Teine suur eelis – noh, tegelikult esimene – on elurõõm, eneseteostus, rahulolutunne tähendusrikkusest – kuna tegeled sellega, mis kõige südamelähedasem. See ongi elustiiliettevõtja ja lihtsalt ettevõtja vahe. See, mis on minu toode või teenus, ongi minu elustiil ja seega töö ja elu vahel eriti nagu piiri pole (jah, see võib olla ka miinus!).
Kuidas sa nii noor paistad, küsitakse mult. Ma arvan, et selle pärast paistangi. Tegelikult ka.
Ja nüüd lubatud miinuspool.
Jah, võita on väga palju, aga sellise elustiili miinuseid polegi nii vähe.
Miinuseid tuli esimese hooga lausa viis.
Ise teed, ise müüd
Pead ise ennast, oma tooteid-teenuseid müüma, meeldib või mitte, oskad seda või mitte. Võin rõõmuga öelda, et pärast seda, kui avastasin, et turundus on sama põnev ja kannatlikkust ja hoolt nõudev nagu aiandus või deitimine, siis mulle turundus nüüd väga-väga meeldib ja kaasaegsete oskustega olen ka end järele aidanud.
Turvatunne tuleb leida enda seest
See, mille pärast enamik inimesi isegi ei mõtle ettevõtluse peale, rääkimata oma isikliku elustiili kui ettevõtluse peale – see on ebastabiilsus. Jah, märkasin ka ise 12 aastat tagasi alustades väga kähku, et kuidagi oli palka lihtsam teenida kui ise need 1000+ eurot kuus erinevate tegevustega kokku saada.
Jah, haavatav oled tõepoolest – sissetuleku mõttes – aga eks tegelikult ollakse seda ka töökohal, sest väljastpoolt ei saa me kunagi nii palju kindlustunnet, kui südamest tahaks. Nii et tuleb kindlustunde soovist lahti lasta. Seda on muidugi lihtsam öelda kui teha, aga kuna staaž on juba nii pikk, siis on tekkinud juba usaldus elu vastu, lahti laskmine turvatunde soovist õnnestub tasapisi.
Mott tuleb ka leida enda seest
Paljudele valmistab raskusi ka üksi enda tiimis olemine: iga päev kõik tööd juhist koristajani (kuigi firmat ei pea üksi tegema, tegelikult ei tohikski, lihtsalt paljud seda üksikettevõtjana teevad). Pead ise ennast motiveerima ja distsiplineerima, sul tekivad oma eesmärgid ja prioriteedid ja selgus, milles sa oled hea ja milles mitte nii väga ja millised tegevused ja päevarütm sulle rohkem sobivad. Tavaliselt on elustiiliettevõtja üksikettevõtja st igas rollis ise. See on üpris kurnav ja kõike tegelikult mitte ainult ei jaksa, vaid ka ei oska. Näiteks kui leidsin, et olen muuhulgas ka oma firma IT-juht, siis taipasin, et oookei, nüüd on jama. Ja nii võtsin endale abilise, kes nende teemade eest hoolitseb ja seda ka väga hästi teeb. Minu stressitase langes ja mu IT-lahenduste kvaliteet paranes mitme taseme võrra.
Piiride tõmbamise peen kunst
Kogu aeg on tööaeg ja kogu aeg on vaba aeg. Et vaba aega ka päriselt saada, on vaja distsipliini ja motivatsiooni, oluliste asjade mitte edasi lükkamist. Eks loomulikult kipub kujunema nii, et vähem motivatsiooni jääb nendele asjadele, mis pole otseselt mu kirg ja kutsumus nt meilipostkast.
Kõik sõltub sinust sinu tervisest ja powerist mürast läbi tulla ja inimesi kõnetada. Tagasihoidlikkus pole siin voorus, samuti nagu pealetükkivuski. Kuidas oma klientideni jõuda – see on tunnetuse küsimus ja seal on habras piir.
Paneb peeglisse vaatama ja ennast arendama
Üksi tegutsedes (aga väga hästi ka tiimi juhtides) tulevad välja oma miinused ja plussid. Nt mulle meeldib algatada asju, mulle ei meeldi pikalt arvutis olla ja meeldib näost näkku suhelda. Siis nii teengi! Mõnes mõttes on niimoodi väga hea ja mõnus, mõnes mõttes muu seetõttu natukene kannatab. Tegelikult olen harjunud emotsioonid (“ma ei viitsi”, “ma ei oska”, “see tabel on igav”) kõrvale jätma ja asjad ära tegema, kui tean et see on oluline. Sest mul pole ju kedagi, kelle jaoks või pärast ma asju teen. Ise teen, enda jaoks ja enda pärast. Et see jõuaks inimesteni, kes vajavad inspiratsiooni ja toetust, ideid ja julgustust.
Jah, elustiiliettevõtlus ei ole alati lihtne ega kerge, aga minu arvates tasub see emotsionaalselt ja elukvaliteedi mõttes kuhjaga ära, nii et ma olen valmis ka mõningateks vintsutusteks, …mis kipub olema selle hind.