Category: Pere

  • Pole head ilma halvata

    Pole head ilma halvata

    See lause käib tavaliselt teistpidi, kuid suhte õppetunde kirjeldades sobib seda öelda ka nii.

    Suhte alguses on kerge olla õnnelik, kõik tundub super, inimene kõrval tundub ideaalne ja süda puperdab sees viisil, mis tekitab tunde, et kõik jääb nii igaveseks. Armumine on seotud idealismiga, mistõttu on loomulik, et suhet alustades soovime näha partneris parimat ja lükkame enda silmis kõrvale kõik, mis sellega kokku ei käi. See aga, kas suhe ka kestma jääb, sõltub armumisfaasi järgsest ajast. Kui partnerist saab päris inimene, mitte roosade prillide taga olev unelm.

    Perfektsionismi püüd võib olla äärmiselt laastav. See on kollektiivne uskumus, mis lõhub inimesi, kuid mis ometigi juhib maailma – soov olla perfektne. See on miski, mis on meile sisse õpetatud, kasvatusega kaasa antud ja meie seatud standardite peamine soovitud tulemus. Perfektsus on imeline utoopiline punkt, mille kaudu enamik meist end defineerib ning arvestades, et see, kuidas kohtleme iseend, on võrdeline sellega kuidas kohtleme teisi, siis defineerime ka oma kaaslast läbi sama uskumuse.

    Roosade prillide faasis on kaaslane justkui perfektne, mistõttu langus ehk arusaam, et ta seda pole, võib kaasa tuua korraliku kriisi. Kriis väljendub eri inimestel erinevalt: kas tülidena või lihtsalt huvi kaotusena. Sellepärast vahetatakse suhteid kiiresti ja kergekäeliselt – otsitakse taga perfektust, mida suhte alguses tunti ja mida elu armastuse pähe endale kokku valetati.

    Lihtne on armastada headel aegadel, lihtne on olla suuremeelne ja arusaav partner, kui kõik on hästi ja keegi pole proovile pannud sinu uskumusi ega kahtluse alla seadnud seda, mida arvasid olevat ideaalne. Küll aga unustatakse armutuhinas, et suhe pole ainult meie – suhtes on ja jääb alatiseks olema kaks eraldiseisvat isiksust – erineva mineviku, erinevate probleemide ja erinevate väljakutsetega. Samuti on kaaslases olemas külgi, mida kohe näha pole ning mis tihtilugu ei puutugi otseselt suhtesse. Kui perfektsuse unelm mingil hetkel paratamatult puruneb, siis pühendumata teise inimese päris loomusesse, antakse vaba voli pettumusele, nähakse ainult enda haavumist ega proovitagi mõista teist poolt. Suhe lõhutakse, uskudes, et päris armastus peaks olema perfektne. Nii aga jäävadki suhted lühikeseks ja lõpud samasugusteks. 

    Igaühel on oma negatiivne osa, mingid nõrkused, mingid olukorrad, mis nendega kaasnevad, kuid samamoodi on kõigil positiivne osa, see, mida nad toovad suhtesse ja mis on nende trump. Negatiivset aktsepteerimata ei saa positiivset. Kui soovida osa saada ainult positiivsest, siis see pole armastus, see on mugavus. Kui öelda, et ma olin hea partner senikaua, kuni kõik oli hästi, siis võiks samahästi öelda, et tegelikult mingit armastust polnudki. Partneril peab lubama õppida ja olla vigadega inimene, võtmata iga tegu isiklikult ning näha, et ka partner on inimene omal teekonnal ja tal, nagu meil kõigil, on veel palju õppida. Pole head ilma halvata.

    Loomulikult ma ei vabanda välja julmalt kuritarvitatud usaldust ega inimesi, kes oma vastutustundetust mugavalt vigade sildi taha peidavad. Kui vigadest ei õpita, nende eest ei vastutata, vabandamisest rääkimata, siis see pole koht kuhu tuua selgitust, et me kõik oleme vaid inimesed.

    Kui aga inimene õpib, vajadusel vabandab ja võimalusel oma viga heastab, siis pole tal enamat võimalik teha. Tõelist armastust tuntakse inimese olemuse vastu ja see annab võime näha raskes olukorras näha nii käitumist kui ka õppivat inimest selle taga.

    Keegi meist pole elamises meister ja väga suur osa meie elust toimub katse-eksituse meetodil. Seda arvesse võttes, kuidas on võimalik üldse vigu tegemata elada? Aus vastus on, et polegi. Nii saame me õppida ka seda, kuidas olla suhtes ja kuidas armastada, läbi selle, kuidas seda mitte teha. Loomulikult on asju, mida peaks teadma ka inimene, kellel pole kogemusi kuid tõelised teadmised tulevad ainult kogemustest ja nii saavad pikaealised suhted endale kirju aluse armumisest, tundmaõppmisest, väljakutsetest, probleemidest, mis on lahendatud ja vigadest, mis on andestatud ja millest lahti lastud. Kui küsida paaridelt, kes on olnud koos enam kui viis aastat, ei kuule kuskilt seda, et armastus on olnud üks lõputu mesinädal, kus rohi on alati roheline, taevas alati sinine ja hollywoodilik roosamanna pidevalt õhus.

    Kui armastada inimest, siis on probleemid ajutised. Muul ajal on inimene kõrval täpselt see, kellesse armusid, keda tundma õppisid, kellega raskuseid läbisid ja kes kogu oma olemusega, nii positiivse kui negatiivse poolega, sinu südamesse endale kindla koha lõi.

  • Tee iseenda valimiseni

    Tee iseenda valimiseni

    On jaanuarikuu alguse sombune talvepäev – madal udu ja terve päev kestev hämarus. Just selline aeg aastas, mil tavaliselt mõtlen, et olen sündinud valesse kohta, kuna eelistaksin igal ajal päikest, kirgast sinist taevast ja soojust ning isegi pikalt kestva kuumuse ajal ei virise, pigem naudin kogu südamest. Aga seekord on teisiti, sõidan autoga kodu poole ning vaatamata udusele ilmale, mida tavaliselt pean masendavaks, valitseb minu hinges täieliku kerguse ja vabaduse tunne. Sama tunne, mis mind valdab ühes minu lemmikkohas siin kaunil planeedil mühisevate ookeanilainete taustal, säravsinise taeva ning sooja päikese all. On ülemaailmne barsivahetuspäev, mil  kõikidel soovijatel on võimalus kogeda 20-minutilist barsiseanssi väga soodsa tasakaalupanuse eest, ning minule on tehtud just minu esimene bars.

    Olen üks nendest, kes on kogu oma elu tundnud igatsust millegi enama järele, seda „midagi“ samas täpselt kirjeldada oskamata – paljud kutsuksid seda püsimatuseks. Ka siis kui kõik asjad on olnud korras ja hästi (ja nagu ei tohiks olla pirtsakas ning veel enamat soovida) või vastupidi, kõiki minu keharakke on haaranud totaalne lootusetus, olen alati teadnud, et midagi on veel võimalik.

    Olen väga erksalt tajunud teiste inimeste emotsioone ja tujusid, ennast tihti nende halva meeleolu tõttu süüdi tundes. Olen püüdnud anda endast kõik, et teistel hea oleks ja nemad mind hindaksid – aga kas ma sealjuures ennast olen hinnanud?

    Elu on mind kokku viinud suurepäraste inimestega, kes mind just sellel, nendega kohtumise hetkel on inspireerinud ning aidanud kaasa arengule. Pean tõdema, et kõik hetked ja olukorrad on tulnud minuni täpselt õigel ajal, siis kui olen olnud valmis neid vastu võtma. Vahel olen seda täpset ajastust mõistnud hiljem ning olukorras olles tundub kõik täiesti arusaamatu – miks siis seda nüüd vaja on? Aga kõik on olnud täpselt nii kui peab….

    Olen neile inimestele ja hetkedele ääretult tänulik! Imelistest inimestest inspiratsiooni saanuna läbisin kundalini jooga õpetaja koolituse ning olen ka jooga duula – rasedate jooga õpetaja, sünnitoetaja ning emme ja beebi jooga õpetaja. Kõik väga tänuväärsed õpetused, mida väga hindan ning austusega jagan. Aga minu enda sees valitses ikka rahulolematuse tunne. Pidasin seda pikalt meele mängudeks, andes sealjuures endale taas meeletul hulgal hinnanguid – jälle ma ei teinud oma joogapraktikat! Ma ei saavuta midagi, kui ei suuda isegi ühte 40-päevast meditatsiooniseeriat lõpule viia! Ükski mu kolmest sünnitusest ei ole olnud pehme, mida võiks ühelt jooga duulalt eeldada. Mis mul viga on? Ja kuidas ma saan seda üldse teistele õpetada, kui endal ei ole õiget kogemust olnud…. Uhhh, meeletult hinnanguid ja piiranguid, kas pole?

    Barsi vahetuspäevale sattusin sündmuste ahela tõttu. Jällegi, absoluutselt õigel ajal. Accessi vahendid tulid minu teele juba aasta varem, kuid siis ei kõnetanud need mind väga, ju siis ei olnud õige aeg. Täpselt aasta hiljem tuletasid need end taas minule meelde ning juba selleks, et jääda.

    Barsipäeva ennelõunal astun ürituse toimumiskoha uksest sisse – ruumis on suur hulk massaažilaudu, mitmetel juba inimesed oma seanssi kogemas ning teised jagamas. Istun toolile ning ootan oma järjekorda. Veidi eemal näen üht kõige rohkem 11- või 12aastast vallatleva näoga, ent selgete ja arukate silmadega poissi massaažilaual pikutamas ja uudistavalt ringi vaatamas. Sisimas tean ehk kohe, et ka tema on üks barsi pakkujatest, aga noh, kuidas siis nii – laps, poiss…. Ootan edasi. Minu kõrval istuvale naisele soovitatakse: „Hei, poiss teeb ka barsi!“ ning kuulen teda vastavat „soovin ikka täiskasvanut“. Mis veel võimalik on? Otsustan kõikidest hinnangutest loobuda, kaitsed alla lasta ning minna… Poiss (nüüdseks tean, et tema nimi on Gerth Jonathan ning ta on tõepoolest 11aastane) ütleb särasilmil, et viskaksin pikali ning seejärel hakkab ta õrnalt, peaaegu vaevutuntavalt mu peas erinevaid punkte puudutama. Korraga kuulen, kuidas ta sosistab kõrval olevale naisele: „Ma ei tunne midagi“, misjärel saan korralduse oma käsi mitte risti ning sõrmi üksteisega vastamisi hoida. Ja tunnengi, kuidas soojad lained minust läbi voolama hakkavad, pea muutub mõtetest tühjaks ning keha kergeks. Joogas kutsutakse seda tihti kodusolemise tundeks, kus ei ole head ega halba, õiget ega valet, kõik lihtsalt on. Hinges on kergus ja teadmine – kõigest. Olen seda varem kogenud paaril korral mõne pika meditatsiooni käigus ja järgselt. Olen täiesti kohal selles ruumis, kus mu keha viibib, tajudes igat puudutust, heli, õhu liikumist. Kuulen ja näen ruumis oleval ekraanil näidatavat ülekannet mujal riikides toimuvast barsipäevast, kuulen inimesi jutustamas. Samas olen kõikjal universumis piiritu olendina, kes ei soovi enam olla tikukarpi surutud, vaid soovib välja tulla kogu oma erilisuse ja eripäraga, iseendana.

    Ja saavadki need 20 minutit märkamatult läbi. Need minutid, mis on mind muutnud nii, et tagasiteed enam ei ole. Minutid, mis on pannud mind valima iseennast. Minutid, mille tõttu võib nüüd vahel ääretult ebamugav olla olukordades, kui ma iseennast ei vali ning käitun viisil, sest nii on kombeks. Minutid, mis mind päriselt äratasid.

    *

    Seda, mida Access Bars endast tegelikult kujutab, on ainult sõnadega keeruline edasi anda. Tehnilisest vaatepunktist on Access Bars 32 energiapunkti pea peal, mis sisaldavad Sinu mõtete, uskumuste, otsuste, emotsioonide ja vaatepunktide elektromagnetilisi komponente. Nende punktide õrnal puudutamisel vabastatakse kehast ja elust mõtted, tunded ja emotsioonid, mis enam ei panusta ning millest oled valmis loobuma. Ilma igasuguse pingutuseta vabanevad piirangud, mis takistavad vastu võtmast seda, mida ELU tegelikult pakub – teadlikkust, tervenemist, loovust ja küllust ning seda igas eluvaldkonnas.

    Foto: Liis Lukas

  • Kuidas julgeda elada oma reeglite järgi?

    Kuidas julgeda elada oma reeglite järgi?

    Kas oled tundnud, et vahel napib julgust teha muutusi või elada üldtunnustatuga vastuvoolu, tehes valikuid oma südame järgi?

    Olen taimetoitlane juba 22 aastat, iseenda tööandja 12 aastat, teen mõndagi teistmoodi ja olen loonud natuke nagu oma mulli, mis on paksult täis eluga rahulolu.

    Selles mullis on ka küsimist, kahtluse alla seadmist ja otsustuskindlust, teistmoodi valikute tegemist ja julgust erineda. Vähe plastikut, ravimeid, meiki, kiirmoodi ja peavoolumeediat, hoopis siirad suhted ja ehe, kaamosekindel rõõm. Aga see on olnud teekond.

    Oma elustiilist ja valikutest paotan isiklikke lugusid oma uues raamatus “Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi”.

    Minu sulest kuues raamat, on ta siiski esimene, mida kirjastan ise ning soovin selleks ka sinult hoogu.

    https://www.hooandja.ee/projekt/vaba-ja-metsik-julgusest-elada-oma-reeglite-jargi

    Loodan, et leiad enda jaoks põneva Hooandja paketi ja ma saan sindki inspireerida!

    Raamat ilmub juba novembri lõpus.

  • Robin Sharma 11 soovitust paremaks eluks

    Robin Sharma 11 soovitust paremaks eluks

    Robin S. Sharma on tunnustatud juhtimisguru ja ülemaailmse kuulsusega raamatu „Munk, kes müüs maha oma Ferrari“ autor, kes esineb 5. novembril Tallinnas Saku suurhallis Eesti läbi aegade suurimal koolitusel Better You. Oma raamatus „Perekonna tarkused mungalt, kes müüs maha oma Ferrari“ selgitab Sharma lihtsat, samas hämmastavalt tõhusat süsteemi, kuidas valla päästa oma lapse loomulik juhipotentsiaal, samal ajal ka ise õnnelikumat ja täisväärtuslikumat elu nautides. Robin S. Sharma jagab lugejaga perekonna juhi viit meistrioskust ja lisab ka praktilised näpunäited.

    Sharma kirjeldab raamatus, kuidas olla õnnelikum inimene ja parem lapsevanem, kuidas avastada oma lapse anded ja parimad oskused, kuidas saavutada paremad suhted nendega, keda armastad ja avastada oma laste iseloomu ja vaimujõudu, kuidas õpetada lapsi suurelt unistama ja edu saavutama, kuidas tuua oma ellu tagasi tasakaal ja leida elust rohkem lihtsust, rõõmu ja ande.

    Hingele Pai jagab inspireerivast raamatust mõtlemapanevaid väljavõtteid.

    • Kõige kurvem asi elus pole mitte surm, vaid see, kui ei suudeta tõeliselt elada, olles alles elus.
    • Liiga paljud meist raiskavad aega, ilma et inimelu täius kordagi mõjule pääseks.
    • Elu lõpus pole oluline mitte see, kui palju mänguasju kogusime või kui suure raha kokku ajasime, vaid kui suure osa oma annetest ellu rakendada nii, et maailm muutus sellest väärtuslikumaks.
    • Tõeliselt on kõige olulisemad elud, millega me kokku puutusime, ja hea, mis me endast järele jätsime.
    • Edu tuleb su ellu iseenesest, olles ettekavatsemata, kuid vältimatu kaasprodukt, mille toob teiste inimeste aitamine.
    • Kui suudad igapäevaselt ellujäämisvajaduselt ümber lülituda teiste teenimisele, toob su pühendumus kindlasti kaasa ka edu.
    • Inimese tõeline eneseteostus ei tähenda neid suuri saavutusi, mis aitavad ajakirja või ärilehe kaanele pääseda, vaid hoopis neid lihtsaid väärikaid tegusid, mida me kõik suudaksime teha, kui tahaksime.

    Millised on perekonna juhi meistrioskused?

    Sharma soovitab pöörduda tagasi selle juurde, mis on elus kõige tähtsam ja nautida eluande. Kuidas olla siis hea vanem? Sharma on veendunud, et koduse elu juhtimine on alus juhtimisele elus.  

    • Juhtimine elus algab juhtimisest kodus.
    • Selle asemel, et lapsega riielda, kujunda temast juht.
    • Keskendu oma lapse tugevustele, mitte nõrkustele.
    • Et olla hea vanem, püüa olla hea inimene.

    Inspiratsiooniks! Kirjuta üles ka Robin Sharma 11 soovitust parema elu saavutamiseks 🙂

    1. Ole tänulik.
    2. Võimle iga päev.
    3. Suhtu oma töösse kui kunstivormi.
    4. Looda parimat ja valmistu halvimaks.
    5. Pea päevikut.
    6. Loe “Benjamin Franklini autobiograafiat”.
    7. Tee nädalaplaan.
    8. Pane paika elu 5 prioriteeti.
    9. Eira segajaid.
    10. Joo palju vett.
    11. Tee tööd iga päev paremini kui eile.

    Kes on Robin Sharma?

    Õigusteaduste magister Robin S. Sharma on üks maailma hinnatumaid asjatundjaid juhtimise ja eduka elu kujundamise alal. Ta on kirjutanud viis bestsellerit, nende hulgas „Munk, kes müüs maha oma Ferrari“ ja „Kes nutab, kui sa sured?“. Robin S. Sharma loengud on alati hinnatud selliste organisatsioonide konverentsidel nagu Microsoft, GM, IBM ja FedEx.

    Foto: Edu Akadeemia

  • Värske lapsevanema lugemisvara: 6 olulisemat raamatut

    Värske lapsevanema lugemisvara: 6 olulisemat raamatut

    Olles esmakordselt kohtunud oma vaimustava lapsukesega, haarab meid määratu armastuse tunne. Vannume endile, et kindlasti püüame püsida oma väljakutse kõrgusel – olla ideaalseks teejuhiks väikesele inimesele. Hakkame ennast nägema erinevas valguses ja mõned asjad, mis enne tundusid okei, paistavad järsku mittesobilikud. Olgu see oma tunnetega toimetulek, sõnakasutus, suhtumised ja hinnangud, suhted või harjumused. Kõik mida laste juuresolekul ütleme, teeme või tunneme, imendub lastesse. Kuidas garanteerida, et see oleks ainult parim, mida edasi anname?

    Teiste teadlike lapsevanematega suhtlemine ja toetavate raamatute lugemine aitab siin minu meelest väga palju. Need on minu lugemissoovitused värsketele lapsevanematele.

    1. “Kooskasvamine”

    Laste arengust 0-16 aastat, üheksa lapse ema kirjutatud mahukas, aga lõbusatooniline raamat. See on mulle igakordse vanuseetapi ees nagu väike humoorikas, aga praktiline juhend, mis järgmisena saama hakkab. Liikuma hakanud imikuga aitas see raamat mul mõista, et lapsed vajavad piire ja uudistamise võimalust ühtaegu, kui nad käpuli maailma avastavad. Ka minu sisetunne ütles, et peaksin lubama lapsel võimalikult palju uudistada, hoides ta eemale ohtlikest kohtadest ja esemetest ja see raamat toetas sellist mõtlemist ning seepärast oli mulle toeks nendel hetkedel, kui jälgisin väikese ilmakodaniku avastusretki ilma kogu aeg “ei” hõikamata. Ka praegu, kui mu laps on kuueaastane, leian sellest raamatust tuge. Tean, et see on transformatsiooniaeg – piimahambad vahetuvad jäävhammaste vastu, minu roll emana teiseneb, laps sirgub lasteaialapsest koolilapseks. 

    2. “Nutt ja jonnihood”

    Mind aitas see raamat väga palju mõista, mis nuttes lapse sees toimub ja kuidas ise käituda. Kuigi mu laps nuttis palju, sain kohe aru, et hurjutamine ja kussutamine ei ole just see, mida väikene inimene sellistel hetkedel vajab. Seega asusin uurima ja sain väga kasulikke nippe ja suhtumise soovitusi. Hoidsin seda raamatut heade soovituste pärast nagu kulda umbes lapse nelja-aastaseks saamiseni. 

    3. “Nututa uni”

    Nututa elu, nii nagu (eriti) nututa uni on mulle väga oluline olnud. Lugesin läbi kolm raamatut unest, kui laps oli umbes kuuenädalane ja oli selgunud, et ta ei oska ise magama jääda ja ei tema ega mina ei tunne ära, millal ta on üleväsinud. See aga viis nutuni, mis polnud kerge vaibuma. Sellest üle saanud (panin paika reegli, et kolmanda haigutuse toimumise hetkel peab laps olema voodis või vankris!), tuli ta siiski ka kuidagi magama võluda. See raamat aitas mind – kuidas tekitada uinumise hetkel assotsiatsioone, mis hiljem aitavad teda uinutada igas olukorras (nt lapsele uinumise hetkel mingit heli teha, nt ššš sosistada – siis edaspidi, kui ta kuuleb ššš, uinub ta kergesti). Tundus loogiline brain-hack ja võtsin kasutusele. Edukalt. Kasutasin seda tehnikat umbes viieaastaseni, siis võtsime uinumisel abiks lavendli eeterliku õli ja nüüd piisab kui paar rida ümisen – sama laulu, mis beebist saadik.

    4. “Minu mõistus on otsas”

    See oli lihtne humoorikas koomiks ja ometi väga kaasaegne-psühholoogiline lugemine, tuues tavaliselt välja käitumise, mida meie vanemad meid “kasvatades” kasutasid ja kuidas siis tänapäeval teha soovitakse (koos selgitusega, mida laps esimese variandi puhul kogeb ja tunneb) ja sobib ka meestele, kuigi pealt roosakas 🙂 Sobis meie peres umbes vanuses poolteist kuni neli aastat. Saab lugeda ka siis, kui aega üldse pole – nt kolm pilti-stseeni-olukorda korraga. Võtab vaid minutikese aega ja samas ülejäänud aeg ongi enesejälgimise ja käitumise muutmise ja lapse jälgimise praktika. 

    5. “Ei ütlemise kunst”

    Vahel pean ma siiani endale meenutama, et ei ütlemise kunst on siiski sama oluline kui jaa ütlemise kunst. Seda saab teha nii pehmelt, aga kindlalt, et väikene inimene ei kohkuks ilmaaegu. Ja vajadusel saab seda öelda ka nii, et see peatab hetkeks kõik tegevused, mis vaja ohu tõttu peatada. Ei ütlemise kunst kehtib ka täiskasvanutega suheldes. Ka kõik teised Jesper Juuli raamatud on vaimustavad – otsi lihtsalt oma teema, mis kõnetab. Märkasin näiteks, et Jesperi teismeliste kohta kirjutatud raamat on juba läbi müüdud – kindlasti väärt kraam.

    6. “Kõhule pai”

    See on minu viie aasta jooksul kirjutatud raamat rasedusest kuni paari elukuuni ja katab ära teadliku raseduse teemad toitumisest, riietusest, harjutustest kuni teadliku sünnituseks valmistumiseni. Samuti mõned inspireerivad sünnituslood ja sellest, mis tegelikult pärast toimuma hakkab. Raamatus on läbivalt minu päevikuväljavõtteid nii helgetest kui ka raskematest päevadest. Ja kirjutan ka ema keha ja hinge vajadustest pärast lapse sündi ning lapse esimestest elunädalatest – ja üldse mitte ainult roosamannavahuses meeleolus, mida ise algselt ette kujutanud olin, vaid ka päris realistlikult, et värskel emal ei tuleks lugedes tunne, et ta on ainus, kellel on metsik väsimus ja tohutu virvarr. Sest see ongi selline aeg, mis emotsionaalselt väga tundlik, võimas, ülev, õnnis ja samas ka paljut, mis selle vastand. Tagantjärele vaates väga põnev kogemus 🙂

    Noh, ja eks neid raamatuid ole veel ja veel, aga need olid minu peamised abilised, mis muutsid kurssi!

  • 7 võimalust vältida liigset elektromagnetkiirgust

    7 võimalust vältida liigset elektromagnetkiirgust

    Ma olen üpriski kahtlustav.
    Selles mõttes, et mitte kõik asjad, mida müüakse ja mida räägitakse, ei ole meie huvides.

    Ja kindlasti olen ma samal ajal üsna naiivne.
    Mulle näiteks meeldivad igasugused ökomärgised ja ma panen kõrvad kinni ja teen la-la-la, kui keegi ütleb, et mahepõllumehed pritsivad oma taimi lihtsalt öösiti.

    Nüüd olen ma oma kahtlustava näpu peale saanud millelegi nähtamatule – elektromagnetkiirgusele.
    See, et me seda ei tunne, ei tähenda, nagu see ei mõjuks.
    Mind panid mõtlema uuringute tulemused, kus isegi millegi nii süütu nagu elektriseadme kiirgusväljas meie immuunsüsteem nõrgeneb.
    Rääkimata wifitamistest-neligeetamistest.
    Olen ka oma kodu ja põhilisi seadmeid lasknud mõõdistada ja testida ja muutnud oma käitumist.

    Minu põhilised muudatused oma elektrohügieenis:

    • Süle-arvutit ma enam süles ei hoia. Kui kannan seda seljakotis või teen tööd, mis netti ei vaja, panen arvuti lennurežiimile (jah! vaatasin youtube’ist, kuidas).
    • Taskus hoian telefoni lennurežiimil, öösel muidugi ka.
    • 4G lülitan sisse hooti ja seda mitte telefoni peos hoides, vaid laual, kännul vms.
    • Magamistoas lülitan ööseks elektri välja.
    • Lapsele annan telefonimänge lennurežiimil, multikaid vaatab arvutist.
    • Tellisin endale juhtmega interneti (ja maandusega juhtme, hand made) ja valvan, et oleksin wifi kiirgustest väljas.
    • Bussis istun vanemate prouade kõrvale, kes midagi ei scrolli. (Kuigi nuputelefoni kiirgus, vähemasti kõne ajal, olevat veel hullem!)

    Ja nüüd siis räägitakse järgmisest, 5Gst.
    Mina suhtun 5Gsse ettevaatusega, mõned ütlevad, ah, see on Vene propaganda, et pidurdada teiste riikide arengut.
    Aga jällegi…
    Mis mängud, kelle huvides?
    Meie tervis pole kellelegi muule peale meie endi esimene prioriteet.
    Valikud teeme meie.
    Aga valimiseks peab olema teadlikkust, infot ja vana head skepsist.

    Puhast lillelõhna ja mururohelust!

  • 7 põhjust, miks osta õiglast kaupa

    7 põhjust, miks osta õiglast kaupa

    Kõigil on võimalik mõelda ja käituda teadlikult, eelistada õiglase kaubanduse märgisega tooteid ja toetama õiglast kaubandust seitsmel põhjusel: 

    1.     Õiglase kaubanduse märgisega toidu kasvatamisel on keelatud kasutada lapstööjõudu. Mõte, et kohvi või kakao on korjanud laps, kes peab koolis käimise asemel tegema rasket tööd, et edasi- ja jaemüüjad saaksid võimalikult suurt kasumit ja poes müüdava kauba hind oleks võimalikult odav, teeb tavalise kohvi või šokolaadi väga kibedaks.

    2.     Õiglase kaubanduse märgisega tooted ei konkureeri Eesti toodetega, sest märgis antakse toodetele – näiteks kohv, tee, suhkur, kakao ja banaanid – mille toorainet meil ei kasvatata.

    3.     Õiglase kaubanduse süsteemis makstakse kogukondadele lisatulu, mis suunatakse kogukonna arengusse. Nii ehitatakse kogukondadesse koole, puuritakse kaevusid ning parandatakse arstiabi kvaliteeti.

    4.     Õiglase kaubanduse süsteemist saavad otsest kasu 1,5 miljonit talunikku, töölist ja väiketootjat – koos nende perede ja kogukondadega teeb see ligi 6 miljonit inimest. Tänaseks on vastava märgisega tooted saadaval enam kui 125 riigis, ka Eestis.

    5.     Kui Eesti seadused kaitsevad töölisi, põllumehi ja lapsi orjatöö eest, siis paljudes maailma riikides puuduvad korralikud keskkonna- ja sotsiaalkaitsemehhanismid. Oma ostuvalikuga saate aga anda selge sõnumi, et kõikidele maailma põllutöölistele peaksid kehtima samasugused õigused.

    6.     2018. aastal valminud õiglase kaubanduse teadlikkuse uuring Eesti kooliõpilaste seas kinnitab, et noored tunnevad õiglase kaubanduse märgist ja põhimõtteid (65%) ning usuvad õiglase kaubanduse süsteemi (60%). Usutakse, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada olukorda arenguriikides: nii arvas 73% õpilastest. Küsitluses osalenutest ostavad 33% Fairtrade’i märgisega tooteid iga kord kui selleks võimalus ning suur osa on valmis neid tooteid ka edaspidi ostma (72%).

    7.     Eestis on juba 51 ettevõtet ja organisatsiooni, kes on saanud õiglase kaubanduse sõbra tunnustuse. Nad panustavad majandusesse vastutustundlikult, et ka arengumaade talunikele kasu sünniks. 

    Autor: Mondo ja Kristina Mänd

  • Varasuve mõtisklus

    Varasuve mõtisklus

    Mõned metsistunud õunapuud karjamaa kivivarel on õites ja metsmesilane mu aidaukse alt teab seda hästi.Neil magusail päevil, kui maist hakkab saama juuni – kuu, kui sireliõied muudavad jumet, kuu, kuhu mahub mõlemat, nii kevadet kui ka suve –, tõttan südasuviselt soojal keskpäeval peale hommikust jahutavat jalutuskäiku kooskoeraga mereranda, aidatoast õuemurule vana talulaua äärde.

    Kuniks silitan peoga luitunud puitu, jõuab suitsupääsuke sidistada mulle vanade meistrite saladusi, metsmesilane anda mulle miskit mõista.

    Kerin uuesti kokku-lahti harutatud lihvimismasina juhtme, kaanetan avatud lakipurgi. Õigus on sul, suitsupääsuke – sõber suveajal vanadele taludele, aitadele, lehmalautadele ja heinaküünidele, suur sõber minule.

    Siin mereäärses suvekodus ei pea ma paljuks pühendada poolt päeva köögilauale, millele pea sajand laotud ahjusooje leivapätse, seatud saunast toodud suitsusinki, tõstetud tünnist soolatud silku, peopäevil pimedamast sahvrinurgast puskaripudeleid. Nii sean tammepuust klotsile peenema liivapaberi – tahan lihvimata jätta leivanoa ja tahmunud teekannu jälgi, tuua esile tisleri jäetud daatumi. Mõnikord tahame, et aeg jätaks jälje, mõnikord, et aeg kaotaks jälje, mõnikord kaotame selle ise – kui seda vajagi poleks.

    Õhtuhakul, kui tuleme koeraga, kes madalas veeski kõhuli kippus veel kivivarju, jahutavalt jalutuskäigult mere äärest, kui päevasele suitsupääsukesele sekundeerib piiritaja – see hämarduvate õhtute armastaja. Neil pole siin pesa, nad tulevad kiirete sööstudega kusagilt kaugemalt. Siis tõstan laua tagasi tuppa ja merelt peegelduv valguselaik mesilasvahaga õlitatud pinnal justkui meelitaks seadma sinna oma meelisraamatuid.

    Ööhakul, kui täiskuu valgus kohtub laudpõrandale laotatud kaltsuvaibal õhtukumaga – mis imeline hetk! −, tunnen raamatuid sirvides rõõmu, et petrooleumilamp peab veel ootama pimedamaid aegu.

  • Õnneliku suhte 5 saladust

    Kuidas hoida suhet särava ja värskena? Kuidas luua suhe, mis pakuks põnevust ja rõõmu igasse päeva ning paitaks helluse ja turvatundega? Millised viis lähenemist panevad paarisuhte särama?

    Kui suhtes on probleemid, on väga lihtne näha kõike seda, mis teine on valesti teinud. Ometi on suhted alati kahepoolsed. Päriselt saab maailma muuta ainult läbi iseenda. Järgnevalt toome välja viis olulist asjaolu, mida järgides saad kiiresti ja efektiivselt oma suhte taas toimima panna.

    1.     Kõigepealt hoolitse iseenda eest. Mis teeb sinu olemise värskeks ja paneb sind särama? Loomulikult võib see olla puhtaks pestud põrand või otse ahjust tulnud hõrk kook. Kuid tõenäoliselt pole sa loodud 24/7 koristajaks, kokatädiks või lapsehoidjaks. Kui tunned, et koduperenaise amet hakkab üle pea kasvama, võta endale süümepiinadeta üks vaba päev. Hellita end sõbrannadega SPA-s, tee üks mõnus lõuna oma lemmikrestoranis või lihtsalt jaluta looduses. Lihtsalt otsusta, et teed seda ja sa imestad, et kõige selle korraldamine polegi nii võimatu.

    2.     Käitumuslikud harjumused – suhte alustalad. Harjumused kujundavad kogu meie elu. Kui tunned, et sinu harjumused ei ole sulle kasulikud, saad neid ise teadlikult muuta. Kas oled harjunud olema laisk või tegutseja? Kas oled harjunud teadlikult suhtesse panustama või loodad niisama kõike saada? Kas sinu jaoks on loomulik olla oma partneri suhtes hooliv ja heatahtlik või tujutsed ja õiendad nii, nagu tuju tuleb?

    Harjuta end teadlikult kuulama ja märkama. Päriselt nägema ja tunnetama teist enda kõrval. Õpi muret jagades rääkima iseendast, mitte oma partnerist, kasutades süüdistavat, alandavat, mõnitavat alatooni. Suhtu oma armsamasse just nii nagu soovid, et tema suhtuks sinusse.

    3.     Ühendust loovad rituaalid. Rituaalid on korduvad tegevused, mida teeme kas iga päev või kindla aja tagant. Üksteist lähendavad rituaalid aitavad kiires elutempos aja maha võtta ja olla olemas inimese jaoks, kes on meile kõige kallim.

    –       Igapäevane rituaal: leia pool tundi või tund, et veeta kahekesi oma armsamaga. Mõelge koos mõni nauditav tegevus või lihtsalt tehke väike jalutuskäik ja jagage üksteisega oma mõtteid, tundeid, päevasündmusi.

    –       Iganädalane rituaal:  õhtu või öö teineteisega, ilma lasteta. Organiseeri lapsed vanavanemate juurde või leia neile tore hoidja, nii et saaksite segamatult ja lõdvestunult koos oma mehega nautida ühendust, romantikat ja tõeliselt head seksi. 

    –       Igakuine rituaal: lubage üksteist teenida. Teie auto ju käib regulaarselt teeninduses? Miks ei võiks te head teenindust pakkuda üksteisele? Sa ju tead, mis sinu partnerit rõõmustab, mis talle naudingut valmistab. Paku talle just seda. Olgu see siis mõnus jalamassaaž, kodus valmistatud rikkalik lõuna või õhtu lemmikrestoranis. Ja luba ka ennast oma partneril hellitada nii, et saad nautida mõnusat kavaliteetaega iga oma keharakuga.

    –       Iga-aastane rituaal: nädalane puhkus kahekesi. Kas lähete reisile või telgite kaunis kodumaa looduses, peamine, et olete tähelepanuga teineteise juures. Kasutage seda aega, et luua koos ühine, vaid teie jaoks unikaalne visioon järgmisest aastast ja miks mitte ka aastakümnest. Pange koos kirja kõik oma unistused, eesmärgid, taotlused.  Teades sügavuti üksteise ootusi ja mõtteid, on koos kulgemine tunduvalt nauditavam ja selgem.

    4.     Ausus. Ole aus iseenda ja oma vajaduste suhtes ning ära unusta ka partnerit oma vajadustest teavitada. Sinu kaaslane pole selgeltnägija. Kui sa talle ei ütle, siis ta lihtsalt ei tea. Enda sisse kuhjunud täitmata vajadused tekitavad passiivset agressiivsust: midagi ei ütle ja justkui on kõik korras, kuid õhus on selgelt tunda tegelikku rahulolematust.

    Jaga partneriga ka neid asju, mida ta võib-olla kuulda ei tahagi. See on kordades parem kui see, et ta sinu aususes kahtlema hakkab. Usaldamatus on üks peamisi kooselu purustajaid. Kaotatud usalduse tagasisaamine võtab tavaliselt väga kaua aega.

    5.     Tõeliselt nauditav seks. Kas tunned vahel, et seksi ajal kipuvad mõtted rändama ja teinekord tuleb isegi haigutus peale? Harjuta teadlikult kohalolu. Iga kord kui märkad, et mõtted on läinud minevikule või tulevikule, too end pehmelt tagasi hetkesse, mõtete vahelisse ruumi. Luba oma kehal täielikult nautida. Ilma mõistuse juhenduseta muutub seks maagiliseks müsteeriumiks lõputus ekstaasis.

    Et luua seksuaalsusesse sügavam ruum, mediteerige enne seksi koos oma partneriga, et luua täielik kohalolu ruum ja võtta vastu kõik, mis toimuma hakkab.

    Jaga oma partneriga, millised ootused on sinul seoses seksiga, mida sa päriselt kogeda tahad. Vaid end avades teab partner sinu soovidele vastu tulla.