TEKST RIVO SARAPIK
FOTOD KRISTOFFER VAIKLA

Kõigepealt oli ärevus. Kuude kaupa. Juba hommikuse äratuse peale hakkas rinnus trummeldama ja pistma, tähelepanu polnud ollagi, hingamine muutus pinnapealseks ja ahmivaks ning tekkis soov põgeneda. Aga kuhu? Ja mille eest? Neile küsimustele on vastuse andnud mediteerimine. Ja mitte ainult vastuse, vaid ka vabastanud ärevusest, toonud ellu palju hindamatut ning midagi sellist, mida oodata ei osanudki.

Ehkki sõna “mediteerimine” otsa olin mitme eduka ettevõtja, sportlase, loovisiku ning ka näiteks Ameerika Ühendriikide sõjaväe traumajärgset stressi ravivate sõdurite kogemusi lugedes juba aastaid komistanud, tundus see midagi, mis pole mulle. Liiga hipi, liiga esoteerika, panin sildi külge.

Eksisin. Kui on midagi, mida oleks tahtnud juba lapsest saadik osata või õppida, siis see on see. Mulle on mediteerimine olnud lihtsamaid viise oma elukvaliteedi tõstmiseks. Aga mitte ainult.

Mediteerimine võimaldab elada näiteks 18tunniste intensiivsete päevadega, mille jooksul saab tehtud pingest tiinet tööd, kümneid tunde treenida, elada sotsiaalset elu nii, et emotsioonid ei juhi käitumist. Meel on selge ja ergas varahommikust hiliste õhtutundideni.

„Mediteerimisega kaasa antav meelerahu
aitab rohkem adekvaatne olla ning hinnata,
mille peale tasub oma energiat kulutada ning mis seda ei vääri.“

Seejuures on kogu aeg kerge olemine, tahtmine teha ja kogeda ning õppida. Samal ajal hinges sügav rõõm ning soe tänutunne. Kusjuures viimase tunnistamine ning väljaütlemine on mehena olnud… keeruline. Meestele on justkui lubatud agressiivsed emotsioonid, kuid hellus ja soojus on pigem nagu pehmo (või naiste) teemad. Sotsiaalne norm, mida olen omale ekslikult sisendanud ja selle tõttu päris iseend peitnud ning seeläbi piinanud.

Selleni jõudmiseks tuli aga 30 aastat kannatada, sest meditatsiooni peetakse Eestis (küll järjest vähem) millekski, mis see ei ole – religioosseks rituaaliks, palvetamiseks. Ehkki sellel tõesti on sidemeid ja kokkupuuteid ka igasuguste õpetustega, saab igaüks seda kasutada kui puhtalt praktilist abivahendit. 

Mediteerimine on tõhus

Kuna vaimne areng ja selle tagamine alles võtab vaikselt hoogu üles, pole mind mehena tunnetemaailmaga ja sellega toimetulemisega kokku viidud. Ma ei ole seejuures ainus. Seda, kuidas keskealine ja rahaliselt ning staatuse järgi edukas mees (aga ka naine) käitub vaimsel tasemel nagu teismeline, näeb iga päev ohtralt. Viha, jonn, ebaadekvaatne käitumine, tunnete allasurumine ja peitmine, häbi, süütunne või püüd teisi alandada ja kiusata ehk koolikiusamine, on jätkunud ka 15–20 aastat pärast kooliaega. Minul on aidanud eespool mainitut märgata ning sellest lahti saada oma meelega tegelemine.

Üks lihtsamaid meditatsioone on
jälgida oma hingamist ning selle mõju kehale.

Kuhu õhk kehas liigub ja kuidas käitub selle peale meel. Kohene tajutav mõju on näiteks pingelangus, millest tulenevalt võib aga saada parema une või keskendumisvõime.

Samuti annab mediteerimine justkui hingetõmbehetke olukorras, kus on oht, et tunded võtavad juhtimise üle: pingeline koosolek lepingu sõlmimiseks, tuliseks kiskuv arutelu või ka näiteks iseenda talitsemine situatsioonis, kus tahaks töö tähtajaks valmis saada, aga sotsiaalmeedias on käimas põnev arutelu. Ühtlasi aitab rahulik meel pidurit tõmmata, kui kellegi ülekeevad tunded toa täidavad ning sinu kaasa viia ähvardavad. Üldse aitab mediteerimisega kaasa antav meelerahu rohkem adekvaatne olla ning hinnata, mille peale tasub oma energiat kulutada ning mis seda ei vääri. Mediteerimine on nagu iseenda juhtimise rooli enda kätte haaramine.

Miks see nii tähtis on, peegeldab näiteks kriitilises seisukorras langetatud otsus. Võtame näiteks sportlased, kes stardijoone eel ootusärevuses lähet ootavad. Ükski tipptulemus pole tulnud tänu ärevusele ehk emotsioonide juhtivas rollis olekule. Vastupidi. 

Vaid rahuliku meelega kriitilisel hetkel toimetamine paneb paika,
kumb kehalistelt võimetelt võrdsetest atleetidest
saab kuldmedali ja kes jääb teiseks.

See kõik on üle kantav argiellu, kus tuleb valikute kasvades teha järjest enam otsuseid, pidevalt kohaneda uuega ning leida tasakaalu 24/7 levis olemisest. Seepärast on hea leida kindlust iseendast. Piltlikult öeldes olla tormilainetel nagu paat, mis lainetega (ehk elumuutusega) koos loksub, hoogu juurde andmata.

Viise mediteerimiseks on tohutult – meditatsioon võib olla näiteks täie tähelepanuga kõndimine ehk kõnni nii, et märkad, mida keha ja meel sammumisel teevad, mida keha läbi meeleorganite tunneb. Samuti on meditatsioon oma hingamise ja selle kehasse jõudmise jälgimine. Või hoopis binauraalsete rütmide kuulamine, mille sagedused ajulaineid suunavad. Võimsad kogemused on need kõik.

MIDA ÜTLEB TEADUS MEDITEERIMISE KOHTA?

OLED KAUEM NOOR

California ja Canberra ülikooli teadlased leidsid, et regulaarsel mediteerijal säilivad aju funktsioonid ja võimed paremini. See puudutab näiteks keelekasutust, tähelepanu, mälu, loovust ja muud.

VABASTAB RAVIMITEST

Jon Hopkinsi ülikooli teadlased selgitasid välja, et regulaarne mediteerimine võib olla tõhus depressiooni leevendaja ja patsient pääseb ravimite võtmisest. Viimastel on teatavasti ka kõrvalmõjud. Regulaarne mediteerimine leevendab traumajärgse stressihäire sümptomeid ja lubab vähendada või lõpetada ravimite võtmise. Augusta ülikooli ja Dwight Eisenhoweri sõjaväehaigla ajukliiniku koostöös tehtud katses õpetati peapõrutusest taastuvatele sõduritele mediteerimist osana traumajärgse stressihäire (PTSH) ravist. Kui ravimid aitavad iga kolmandat häirega patsienti, siis mediteerimine aitas patsientidel segajaid vaigistada ning sisemise rahu kaudu organismi stressihormoonide taset alandada. Samuti vähenes ärevus ja hüperaktiivsus, mida paljud häire all kannatajad sümptomitena esile tõid.

MUUDAB AJU, KASULIKUS SUUNAS

Harvardi ülikooli teadlased leidsid, et kaheksa nädalat mindfulness ehk teadveloleku meditatsiooniga tegelemist muutis hipokampuse ehk imetajate aju tähtsaima osa ehitust. See aju osa mängib suurt rolli ruumilisel mõtlemisel ning mälu töös.

KUUS SAMMU, KUIDAS ALUSTADA MEDITEERIMISEGA

1.LIHTSALT ALUSTA
Proovi. Iial ei tea, mida see kaasa toob. Kaotada pole midagi.

2. ÜKS SAMM KORRAGA
Kuigi mungad mediteerivad päevas kuni paarkümmend tundi, tasub alustada väikeste sammude haaval – kas või ühest minutist esimesel korral. Kõige lihtsam meditatsioon on oma hingamise jälgimine. Näiteks suuna kogu oma tähelepanu sellele, kus sissehingamisel õhk keha puudutab (näiteks ninasõõrmetes või ülahuulel) ja kus teeb ta seda väljudes. Jälgi näiteks 25–30 sõõmu. Võid ka vaadelda, mis aistingud voolavad kehasse, kuidas keha hingamist tajub, mida teeb meel.

3. TARK MEES VIIB ÕIGELE RAJALE
Alguses võivad abiks olla ka rakendused. Näiteks Calm, Headspace või Insight Timer. Minu lemmik on viimane, sest peale juhendatud meditatsioonide – alates minutist mitme tunnini – on seal ühtlasi võimalik koostada isiklik meditatsioon, erineva pikkuse ja ülesehitusega ning näiteks gongi vms helidega.

4. SAA, MIDA EI OODANUD
Lase ootustest lahti – pole tähtis, mida koges keegi teine või sina isegi eelmistel kordadel. Iga kord on unikaalne. Midagi oodates ja lootes võib jääda märkamata see, mis sel korral saabub. Pigem püüa olla nagu uudishimulik algaja ehk hinnanguid jagamata olla avatud ning lihtsalt vaadelda, mis juhtub. Alati juhtub midagi.

5. ÜKS JA AINUS VÕIMALUS
Iga olukord ja kogemus saab tulla vaid ühel korral. Järgmisel korral on tingimused juba uued – osalised on vahepeal midagi kogenud, aega on mööda läinud. Isegi kui see aeg on lühike viiv. Mediteerimisega on sama. Iga kord on eriline. Seetõttu tasubki iga korda hinnata ja väärtustada.

6. TEE VAIKUSELE RUUMI
Minu päevas on meditatsioon üks asjadest, millega ma kompromisse ei tee. See on esimene asi hommikul ning viimane õhtul. Hommikune meditatsioon loob rahuliku fooni ehk juba esimesed otsused tulevad rahulikult pinnalt, mitte ei tüüri viltu emotsiooni pealt. Õhtune aitab aga meele enne uinumist maha rahustada ehk ööuni on parem, sügavam ja nii puhkab paremini välja. Prooviks tasub hommikuti ja õhtuti mediteerida näiteks ühe nädala või võimalusel kuu aega jutti ning võrrelda, kas ja mis elus muutus.

Jäta kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga