Tag: hingele pai

Seitse värvi: punane
Igas Hingele Pai ajakirjas anname praktilisi soovitusi ühe energiakeskuse ehk tšakra tasakaalustamiseks. Kevadel alustasime esimesest, punasest, juurtšakrast.

Väljendid nagu „ta lausa säras”, „ta oli kadedusest roheline” või „ta näib nii sünge” on tänaseks meie igapäevakõnesse nõnda kindlalt juurdunud – tajude ja meeltega tuntavat on üksteise kohta teabe saamiseks ja mõistmiseks kasutatud juba kaugetest aegadest saati. Kõik tajutav, kõik meis ja meie ümber on energia. Energia ei kao, kuid seda saab muuta ühest olekust teise – positiivsest negatiivseks ja vastupidi, valu ja kurbuse saab teisendada rõõmuks, hirmu aga julguseks ja tugevuseks. Selleks, et seda teha, tuleb esiti tundma õppida iseend, saada teadlikuks energiatest ning mõista nende toimimise seaduspärasusi.

Punase jõukeskuse ülesandeks on täita meid turvatunde ja kindlusega, et meil on piisavalt kõike, mida eluks vajame. Ühtlasi toetab see tugev maine energia meid ka puhastumisel, aidates lõpetada vinduvad suhted, millest on kadunud kokkukõlamine, mõistmine ja ühine kasvamine.

Kõik, mis ei rikasta hinge, on määratud lahkuma. Tähtis on aga olla enesega aus ning tunda ära, kas see, millega parajasti silmitsi seisad, on meeleheitlik püüe vanast kahe käega kinni hoida või vastupidi, tagasi vaatamata põgeneda, või hoopis pühendumist ja jõupingutusi vajav eluõppetund, mis on tulnud, et hinge karastada, tugevdada, vormida ja lihvida.

Julge on see, kes enesega lõpuni siiraks jääb ega proovi oma hingeteel n-ö lõigata, sest sel rännakul otseteed puuduvad ning poolelditegemisi arvesse ei võeta. Edu toob eelkõige julgus, enesega aus olemine ning intuitsiooni usaldamine.

Viise juurtšakra väe aktiveerimiseks:
- Vii läbi suurpuhastus – sorteeri oma majapidamisest ja mõtetest välja kõik vana ja iganenud, mis väe andmise asemel sul hoogu hoopis maha võtab.
- Liigu looduses – see on parim viis koondamaks mõtteid ja täitmaks end värske väe ja rahuga.
- Tee trenni – füüsiline treening annab kehale uut jõudu ja motiveerib meeltki.
- Kingi endale erilisi hetki – olgu see siis tunnike hea raamatu seltsis või hõrk eine. Luba enesele hetki, mis teevad tavalise päeva eriliseks ja millega näitad iseenesele, et hoolid endast.
- Veeda aega sõprade seltsis – võta aega, et teha midagi toredat ühes nendega, kes armastavad sind just sellena, kes oled.
- Tegele taimedega – külva seemneid uueks aiahooajaks või hoolda potililli – taimedega tegelemine maandab stressi ja loob sisemist rahu.
- Lõpeta pooleli jäänud projektid – lõpetamine kannab endast erilist edasiviivat energiat. Pane punkt kunagi alustatud töödele, et uued ideed saaksid kooruda ja inspireerida.
- Klaari segased suhted – lase lahti neist, mis ei toida hinge, ning paika ja paranda neid, mis vajavad siiraid sõnu või kosutust.
Pikemalt saad lugeda juurtšakrast ja selle aktiveerimisest Hingele Pai kevadnumbrist.

Tekst ja foto: meditatsiooniõpetaja ja mandalakunstnik Hele Sits
13/07/2017
Julgus elada

Saadan oma kõige soojemad tervitused Eestisse kõigile teile, kes olete valinud taibata, et elamine ei seisne vaid süsteemidesse sobitumises või oma hinnalist elu teiste ootuste täitmise peale raisates.

Mõnus ja vabastav on mõista, et võin oma elu elada vabalt, lastes minna kogu stressil, mida tekitab pidev muretsemine selle üle, mida teised minust mõtlevad – ma ei pea seda vastutust oma õlul enam kandma.

See selge taipamine jõudis minuni, kui rändasin Indias ja reisimine sai mu vaimseks teekonnaks. Reisimine õpetas mulle, et kõik möödub ja iga inimolend igatseb oma südamesse rahu ja armastust. Mõistsin, et keegi ei anna teistele hinnanguid, viibides kõrgema teadlikkuse seisundis ja ka neid, kes seda ei vali, ei tohiks hukka mõista.

Hirmud on meie ees seisvad tõkked, mis ei lase liikuda oma kõrgema, varjatud potentsiaalini. Olles kord üht tõket ületades edasi liikunud, taipad tagasi vaadates, et seda polnudki kunagi seal – ja naerad. Oma kujuteldavaid tõkkeid ületades saad enesekindlamaks ja tugevamaks teadmises, et tõkkeid polegi päriselt olemas, nad ilmuvad su ellu vaid põhjusel, et sina usud nende olemasolusse.

Ja miks me muretseme kujutluspiltide pärast, mis teistel meie kohta on? Sellele tasub hetkeks mõelda. Ja võib juhtuda, et leiad, et sügaval sisimas otsime tunnustust, armastust ja mõistmist. Kuidas aga saavad teised meid mõista ja armastada, kui me iseend ei mõista ega armasta?

Oma rännakutel kohtasin ma Indias valgustunud meistrit, kes näitas mulle, kui imeline on aru saada, et asi pole selles, mida me mõtleme, vaid viisis, kuidas me tegelikkust tajume. Millest üldse mõelda, vaadates taeva lõpmatust? Kas lille uskumatut ilu silmitsedes tuleb pähe ühtegi mõtet? On võimatu mõelda millelegi muule, vaadates ühtainsat lumehelvest teades, et iialgi ei leidu teist täpselt samasugust. Sina oledki see taevas, see eriline lilleõis ja lumehelves, palju enamat, kui ükski mõte võiks kirjeldada.

Armasta, naera ja hinga sügavalt sellesse kõige vaimustavamasse kogemusse, elusse, mis on sulle antud. Tea, et oledki universumi kõige kaunima loomingu osa.

Armasta end ja universum armastab sind. OM

Ananda Das

30/06/2017
Aegluse võlu

Üle kõige kurdame ajapuuduse üle. Aega ei ole, nii kiire, üks pidev hullumaja, öeldakse. Kiirus on justkui linnainimese krooniline haigus, mille leevendamiseks kas ei võetagi midagi ette, arvates, et see ongi paratamatus, või siis ei osatagi enam teistmoodi. Ometigi ei tee kiirustamine inimest õnnelikuks, pidevalt tormavas olekus pole võimalik kogeda naudingut tegevusest ega võimalust tõesti süveneda, asju hingega teha. Kuidas saada oma (elu)aja peremeheks?

Tundlikumad inimesed jõuavad tihti äratundmiseni, et kiirustamine ei vii meid kuhugi. Hea, kui jõutakse selle teadmiseni enne, kui hing on tasakaalust väljas või füüsiline tervis halveneb. Ja teadagi, et vaim, hing ja keha on omavahel seotud.

Muidugi, noorena ongi meil rohkem energiat ja vaja ennast tõestada, olemisi ja asju proovida, meie keha taastub veel hästi ja hing on alles otsinguteel. Paljud rabavadki, kuni tõesti on tervise pärast sunnitud elutempot aeglustama ning asjade üle järele mõtlema või elus kannapöörde tegema.

Ühel päeval võime reisida kosmoselaevaga Kuule, aga selleks ajaks on inimene ehk juba unustanud, et tähti ja kuud saab imetleda selge ilmaga rahulikul õhtusel jalutuskäigul, luues kujutelmi, mis täidavad meie hinge avaruse ja vaimustusega. Kõik, mida tegelikult vajame, on hingerahu, hinge rahu…

Elu peibutused

Juba noorena määravad meie valikuid palju meie loomus ning lapsepõlveharjumused
ja -keskkond. Aeglasema loomuga ning rahulikumas tempos kasvanuna võime tervislikuma ja ka targema valiku kasuks otsustada veel enne, kui pea täistuuridel ringi käima hakkab.

„Tark ei torma“, on üks ütlemata tark mõte. Tormates teeme tihti läbimõtlemata otsuseid, võime olla eksitatud ja eksida väiksemates või suuremates asjades. Kiirustades pole aga meie fookus paigas.

Aga vaid vähesed on kohe alguses targad. Elu kutsuvad virvatuled peibutavad, lisaks kihutab tagant vajadus olla edukas – ning edukas olemine tähendab ühiskondlikus mõttes eelkõige välist edu. Sisemist edu on raskem mõõta, välist on lihtsam eksponeerida ja nii on võimalik petta ära teisi… ja mõnda aega ka iseend.

Miskipärast on inimesele ajast aega olnud oluline just teistele näitamine, enesetõestus läbi välise. Üks kõige tänapäevasem näide kiirusest ning väljapoole elamisest on sotsiaalmeedia tarbimine – praeguseks on Facebooki kasutajaid maailmas üle 1,86 miljardi. Ei kujutagi sellist arvu ette, eks ju?

Kõik postitavad oma fotosid, videosid või arvamusi, millele loodavad saada ikka tunnustavat nupuklõpsu „like“. Tihtipeale näeme seal ilustatud pilte, mis ei pruugi olla reaalsusega sugugi vastavuses. Paljud otsivad fotoga tõestust oma välisele atraktiivsusele, mõni läheb ohtliku äärmuseni mõne tegevuse või trikiga, et ikka teistele näidata… Liiga paljud on sõltuvuses tagasisidest oma postitustele. See on tänapäevane meelelahutus, mis tegelikult räägib selget keelt: pöörame väga suurt tähelepanu välisele. Ja vajame kiiret tagasisidet. Seesmiselt tasakaalus olev inimene ei vaja enam tunnustust väljastpoolt. Mitte sellisel viisil.

Kiirlahendused ei luba süveneda

Paradoksaalsel kombel on tehnoloogia areng tekitanud olukorra, kus meil tegelikult pole aega ei enesele ega teistele. On võimalus jagada infot, mille puudust kindlasti keegi ei tunne, sest infovahetus on kiire, uudised on värsked. Ja mitte ainult uudistekanalid ei võistle omavahel kiiruses, oma intiimseimategi uudistega ei suuda oodata ükski sotsiaalmeediast sõltu- vuses olev inimene. Oleme juba harjunud, et isegi hea tuttava isiklikust sündmusest – kihlumisest, lapse sünnist või mis iganes muust olulisest – saame teada pigem sotsiaalmeedia kaudu kui silmast silma. Isiklikud õnnitlused tulevad elektroonilisel teel… Lihtne, kiire ja rohkem! Aga kas on sellel kiirel sõnumil siis sügavamat väärtust?

Nähtavasti on lootusetult vanamoeline mõelda, et kaardi postitamine (veel isetehtud kaardi!) või õnnitluseks kokkusaamine oleksid energeetliselt märksa jäävamad mälestused kui need kähkukad ja kiired säutsud.

Millal viimati saite päriselt kirjutatud kirja? Mitte arvutis trükitud dokumendi, vaid käsitsi kirjutatud kirja, postkaardi? Millal viimati ise sellise kirjutasite? Tänapäeva lapsed õpivad ammu enne klaviatuuril toksima kui käsitsi kirjutama. Laseme ise sellel juhtuda, sest tahame ajaga kaasas käia ega suuda vastuvoolu ujuda. Oma hüved tehnoloogilistel mugavustel on, aga ei tohiks unustada ka ehtsat ja loomulikku eluviisi ning endaväljendust. Ainus viis neid elus hoida, on teadlikult võtta aega, et teha vahelduseks midagi tõelise pühendumise ja loomuliku tempoga.

Kiirsuhete hind

Kiirus iseloomustab tänapäeval eriti valusalt inimestevahelisi suhteid. Meil ei jätku enam rahulikku meelt, et kauem teisesse süveneda, tundub, et kõik peab toimima iseenesest. Kui see aga nii ei ole, loobutakse püüdest teist mõista, konflikte lahendada. Sest pole oskust ja pole har- jumust. Ning pole enam eeskujugi. Meie vanaemad-vanaisad elasid koos „kuni surm neid lahutas“, ehk veel ka meie emad-isad püüdsid seda eeskuju järgida, isegi kui see enam nii loomulikult ei õnnestunud.

Oma põlvkonnas märkan, et lahutada on lihtne, ei vaevuta enam kaua pingutama, moes on kärgpered ja partnerite vahetamine. Suur osa sellest muutusest on tingitud loomulikult sellest, et naised on iseseisvunud, kõrgelt haritud ning mehe kunagine positsioon ja ka ülesanded on muutunud. Naisena rõõmustan loomulikult selle üle, et naine on vabam kui kunagi varem. Aga selle vabadusega on tekkinud samas ka enneolematuid võimalusi, tegevusi ja liiga palju kõike, mida inimene tegelikult ei vaja. Liiga palju kõike hakkab meie olemist koormama.

Maailm on muutunud. Edukamaks, vabameelsemaks ja… kiiremaks. Ja ikkagi – kas inimesed on muutunud õnnelikumaks? Mis on tegelikult edukus, mis on tegelikult vabadus?

Edukus ja vabadus

Vastupidiselt esmasele ettekujutusele edukast inimesest, kellel on tasuv töö, head materiaalsed väljavaated, uhke väline fassaad, arvan, et te ei vaidle vastu väitele, et edukas inimene on eelkõige vaimselt ja füüsiliselt terve ning sisemiselt tasakaalus.

Aga vabadus? Kas raha eest saab tegelikult vabadust osta? Kuulsate ja rikaste inimeste elulood räägivad meile tihti vastupidist. Sul võib olla miljonite imetlus, samas võid olla seesmiselt ebakindel ning jõuda selles ummikseisus lausa enesehävitamiseni. Vabadus on hoopis see, kui inimene saab olla truu oma hingele. Kui ta saab jääda puhtaks ning isegi kui tal on minevikust koormavaid kogemusi, oskab ta need teadlikult vabaks lasta.

Selleni jõudmiseks on meil vaja aega, sest meie hing vajab aega. Ta väärib seda. Vajame aega, et järele mõelda, et oma tunnetes selgusele jõuda, et pühenduda kogu hingest, et meie sisemus oleks ajaliselt sünkroonis meie tegevustega.

Julgus muutuda

Eduühiskond surub meile peale kiirustamist, kiireid lahendusi, see on kui kärestikuline jõgi, mille tugev vool meid kaasa viib, meid oma survega juhib ja jõuga lämmatab. Tundub, et iial varem pole olnud inimkonnas nii palju pidetust ja ebakindlust kui nüüdsel ajal.

Rõõmustav on aga see, et ka vastassuunaline liikumine, teadlik tajumine, on ikkagi veel olemas ning meil on võimalus pääsemiseks! Kui meil jätkub tarkust ja julgust, mida muutused vajavad.

„Julgeda, see tähendab kaotada hetkeks jalgealune, mitte julgeda, tähendab kaotada on geniaalselt öelnud Taani poeet ja filosoof Kierkegaard.

Meist keegi ei tahaks ju kaotada iseend! See on kõige olulisem, mis meil on. Jah, kõige olulisem. Loomulikult on olulised ka teised inimesed, aga tasakaal saab alguse meist endist.

Vajalik on leida aega, mis pühendatud iseendale. Sellest hakkame aru saama tihti just keskikka jõudes, olles jaganud palju energiat endast väljapoole. Igal inimesel on selleks erinevad jõuvarud. Kes annab tasapisi ja suudab ilma suurema väsimuseta terve elu nõnda anda, kes annab intensiivsemalt ja vajab sellest puhkust.

Selge on see, et ei tohiks kaduda side kõige tähtsamaga. Iseendaga. Tahaksin lisada siia veel midagi – kõiksusega. Et meis võiks pidevalt toimuda puhastumine ja avardumine. Kui oleme tühjaks jooksnud või on meisse kogunenud negatiivsust, ei ole meil anda ei enesele ega maailmale.

Need, kel on maamaja, teavad, et täiuslikku aeglust on võimalik kogeda just linnasaginast eemal, loomulikult aega peatades. Isegi kui teil on elektripliit, õhksoojuspump ja vesi torudes, on just ekstra mõnus tuua kuurist puud, kütta ahjud, teha süüa elava tulega pliidil, isegi vee võite söögitegemiseks tuua lähedalasuvast kaevust või allikast. Sest aega on. Kuhugi pole kiiret.

Minu jaoks on meditatsioon parim viis meelte puhastamiseks. Aga see ei tähenda tingimata, et peame oskama end täielikult ja kõigest välja lülitada nagu tõelised joogagurud – jalutuskäik looduses, sobiva muusika kuulamine, toetava raamatu lugemine või ka unistamine, kõik see võib mõjuda meditatsioonina. Peaasi on jätta tavapärane rutiin ja kuulatada, mida see teistmoodi olemine meile toob, mida uut meis loob.

Paljud loovad natuurid jõuavad selleni, et tahaksid rohkem vabadust, rohkem võimalust pühendumiseks, et nautida oma tööd ja tegevust, mitte rassida rutiinselt päevast päeva, kellast kellani ja seda raha nimel, suurema rõõmuta. Iseenda ja oma aja peremeheks olemine on oluline otsus ning loomulikult ka väärtushinnagute ja eneseusu küsimus.

Korgid välja

Tihtipeale on paljudes peredes ka koos olles päriselt koos olemine keeruline – kes on arvutis, kes vaatab telekat, vanemad askeldavad oma tegevustes või mõttemaailmades, lapsed jäetakse sageli omapäi ekraanide ette. Ollakse justkui koos, samas sugugi mitte.

Üks tuttav pereinimene kirjeldas õhtut, mil neil elekter ära läks ning lõpuks sai pere tõesti koos olla – küünlavalgel mängiti lauamänge, meisterdati ja jutustati lugusid ning kõik olid elevil ja õnnelikud.

Kas sunnitud elektritaolek oleks meie ainus võimalus veel üksteisega tõeliseks kohtumiseks? Usun, et piisaks, kui võtta selleks teadlikult aega. Aga samas, kui teist võimalust ei jää, on ju siiski võimalus lülitadagi korgid välja ning seeläbi taasavastada pere ühisenergia ja ühendus.

Ülekantud tähenduses korkide väljalülitamine aitaks meil endid täielikult taaslaadida – mitte pideva meelelahutuse ja tegevuste najal, vaid sügavuti tunnetades, taandades kõik ebavajaliku ja keskendudes oma südamehääle kuulamisele. Sest südamehääl hakkab rääkima vaid rahus. Kui oskad seda aega endale võtta, võib see juhatada hoopis uutele, värskematele radadele. Huvitavatele teedele, mida arenguks vajad.

Niisamuti on lood teistega koosolemisega. Kõiges peaks otsima kohalolekut ja sellest tulenevat loovat ühisenergiat. Aga see ei juhtu iseenesest, selleks peab olema teadlikkust. Teadlikult võtta aega nii iseendas tasakaalu leidmiseks ja hoidmiseks kui ka teistega suhetes. Nii näiteks võiks lülitada ühisteks söömaaegadeks välja arvutid ja telekad, panna käest nutitelefonid, ehk valida koos meeleolumuusikat mõne tegevuse taustaks või täielikult keskenduda omavahelisele suhtlemisele. Ja miks mitte ise teha koos muusikat?

Silmast silma, südamest südamesse, ainult sellised suhted saavad olla tõelised. Ja kuigi peaaegu igas suhtes tekib aeg-ajalt arusaamatusi, on selge, et on vaja aega, mis tooks arutust.

Tõeline armastus, mida kõik otsime, vajab ka ju eelkõige aega. Mitte kiirustatult langetatud otsuseid või hinnaguid. „Armastusega tehtud” tähendab ikka, et tehtud on hoole ja pühendumisega. Sellel on väärtust ja rohkem võimalust jääda püsivaks. Meenutagem neid rõõmustavaid hetki elus, mis on meie hinge jäänud… Kas pole need ikka olnud seotud hoolimise väljenduse ja tundega, et aeg nagu peatus? Kui hetkes oli aegluse võlu.

Foto: Mari-Liis Nellis

15/06/2017
Viimased tunnid Hingele Pai suvenumbri tellimiseks!
Täna hommikul läkski Hingele Pai suvenumber trükki – ajakirja värske numbri mugavalt postkasti tellimiseks on jäänud veel viimased tunnid!

Oleme suvenumbri kallal meie tublide kaasautoritega ühiselt viimased 3 kuud hoole ja armastusega nokitsetud – oleme seadnud endale eesmärgiks teha igat Hingele Pai numbrit veel paremini kui eelmist. Nüüd on jälle teie kord tellida, lugeda ja arvata – ära jäta ennast või oma sõpra suvisest hingekosutusest ilma. Telli oma selle suve mõnus mõttekaaslane suvilasse, randa või maale kaasa siit: hingelepai.ee/telli

Millest suvenumbris juttu tuleb?
- Suvenumbri kaanel on särav näitlejanna Kersti Heinloo, kes räägib meile armastusest värvide vastu.
- Persooniks Taivo Peterson – loov ja muhe Pärnumaa mees.
- Tantsimine kui üks kõige kiirem viis tunda ennast õnnelikuna.
- Värvimismeditatsioonileht suviste tikritega + loovuse äratamise praktilised nipid ja tehnikad.
- Väljakutse – kuu aega poksitrennis. Ja mida sellest õppida on.
- Ilunipid otse loodusest.
- Küsime, kuidas mõjutab paarisuhe lapsi ning kuidas teha teadlikumalt otsuseid, et tunda elus rohkem rahulolu ja rõõmu?
- Reisilugu rustikaalsest Kuubast.
- Ja palju muudki põnevat…
Vaata ka meie värsket videotervitust, kus piilume koos ajakirja kaante vahele:

<br />

Kui oled jõudnud juba oma suvise Pai tellimuse teha, oleme sulle väga tänulikud, et meie sõltumatut ja natukene hullumeelset ettevõtmist maksimaalsel viisil toetad. Suur-suur tänu sulle!

Kui ei, saad Hingele Pai suvenumbri või aastatellimuse teha siin: hingelepai.ee/telli

Täname, et lugesid, ning kohtumiseni juba päikselistel ajakirjaveergudel!
Merit ja Marju
14/05/2017
3 lihtsat nippi, kuidas oma igapäevaelu mõnusamaks muuta

Harjumustel on tugev jõud. Aristoteleski on öelnud: “Me oleme see, mida me korduvalt teeme. Täiuslikkus ei ole seega mitte üksik tegu, vaid harjumus.” Põimides oma igapäevaellu pisikesi, aga teadlikult valitud harjumusi, toetad ennetavalt oma füüsilist ja vaimset tervist ning olles osaline iseenda elu kujundamisel, loob see positiivse pinnase, et ka oma igapäevasest töö- ja pereelust rohkem rõõmu ja rahulolu tunda.

Siin on 3 lihtsat nippi, millega saad alustada juba täna ning nii iseenda ja seeläbi ka sinu lähedaste elu teadlikumalt toetada:

1. Hommikut alusta veega

On ju hommik puhtuse aeg, umbes 30 minutit enne hommikusööki joo klaasike sooja puhast vett (või sidruni- või laimivett). Aitab seedimise käima, kastab organismi, mis öösel veepuuduses olnud ja muudab keha aluselisemaks, mis on tervise alus.

2. Ohka mõnikord, kohe südamest!

Stress (jah, see saadab meid kõikjal) muudab hingamise alateadlikult pinnapealsemaks ja tekitab pinget hingamist reguleerivas lihases – diafragmas. Kui see pinge on liiga suureks läinud, hakkab aju signaale saatma, et keha ohkaks. Aga seda saab teha ka ennetavalt! Nii annad oma diafragmale pingest lõdvestumist, ajule hapnikku ja hingad ükskord tõesti lõpuni välja ehk vahetad oma kopsudes täielikult õhu välja, mis tähendab, et kogu keha saab värske sõõmu õhku, isegi toas. Kohe erksam ja pingevabam olla!

3. Keskendu ühele asjale korraga

Meid ümbritsevad vilkuvad reklaamid tänavatel ja ekraanidelgi, iga uue Facebooki sõnumi peale vibreerib taskus telefon ning uued kirjadki potsatavad postkasti heleda tilina saatel. Meie meel on pidevalt rändamas ning järjest lühemaks jääb aeg, mille suudame veeta ühele asjale keskendudes. Seda aega saad teadlikult pikendada, kui kõrvaldad oma keskkonnast kõikvõimalikud ahvatlused, mis meelt kõrvale tahavad meelitada. Näiteks uue tööülesande kallale asumisel sulge e-post, veebilehitseja sotsiaalmeedia ja uudisteportaalide vahelehtedega, lülita telefon hääletu peale (keera maha ka vibreerimine) ja pane see silma alt ära (näiteks sahtlisse), otsi vaikne koht, kus töötada (või proovi mürasummutavaid kõrvaklappe). Sõlmi iseendaga kokkulepe, et postkasti, sotsiaalmeediasse ja uudiseportaalidesse vaatad vaid teatud kellaaegadel päevas – näiteks hommikul, lõunaajal ja õhtul enne tööpäeva lõppu. Kui töötad avatud kontoris, proovi sättida oma töölaud nii, et arvutilt pilku tõstes maanduks see seinal või muul rahulikul pinnal ega oleks pidevalt häiritud aktiivsest taustaliikumisest.

Foto: Marju Randmer-Nellis

Igas Hingele Pai ajakirjaski jagame soovitusi, kuidas lihtsate nippidega oma tervist ja elukvaliteeti toetada ning tõsta. Hingele Pai peagi ilmuvat teist ehk suvenumbrit on võimalik tellida veel 16. maini. Telli siit: hingelepai.ee/telli

09/05/2017
Reklaamivaba ajakiri – kuidas see on võimalik?

Seda küsitakse meilt väga sageli. Ja sageli leiame end selgitamast ja kuulajaid noogutamast. Enamik ei usu, et see on võimalik, kuid arvab tegelikult, et ajakirjad võiksid kõik reklaamivabad olla. Mõni leiab, et asjakohased tarbimissoovitused võiksid siiski olla – ja just nii oleme me ka teinud. Sõltumatult.

Miks reklaamivaba?

Jah, tasulisi reklaampindu meie ajakirjas Hingele Pai mitte ühelgi moel ei ole. Meie artiklites viidatud eksperdid ja uudisnuppudes mainitud ettevõtmised on muidugi sageli mõne firmaga seotud. Aga me ei tee kellegagi rahalisi tehinguid ning valime nad sõltumatult.

Näiteks tuleb kevadnumbrist esimesena meelde Taivo Püi, kellega tegin teadliku jooksmise loo jaoks intervjuu. Ta on lihtsalt kõige armsam, tagasihoidlikum, töökam ja perekesksem inimene, keda tean. Kuulsin hiljem, et (vähemasti) esimestele, kes temaga artiklist ajendatult ühendust võtsid, tegi ta treeningplaanid kingituseks – ja seda oma kõige tihedamal hooajal!

Hingele Pai ajakiri on rajatud müravabadusele, rahukontseptsioonile ja sellepärast on meie jaoks ülimalt oluline ka ajakirja ühtlane kujundus ja sõnum. Tõsi on, et esialgu mõtlesin ajakirja eelarvet ennustades ka reklaamile, aga teades, kuidas see enamasti kujunduse ära hakib ja visuaalselt konkureerib, sai argumendiks reklaam ikkagi välja jätta.

Kinnitust sain ka finantsilise poole pealt – kuna oleme sisult hoopis teistsugune, teadliku elustiili ajakiri, mitte moeajakiri, kus ilmselt vaevata müüakse pool mahust reklaamiks – ja lugejatele see ka istub –, siis meie reklaamikäibed oleksid olnud kogu eelarvet vaadates imepisikesed, nii 10%. Nii et oli igati loogiline öelda reklaamile üldse ei.

Novembri lõpus küsisime oma Facebooki lehel, milline võiks olla unistuste ajakiri ja kuigi me polnud veel oma ideed avaldanud, mainiti läbivalt reklaamivabadust või vähest ja sobivat reklaami. Umbes nii: Ehe. Siiras. Puhas. Sõbralik ja avatud. Vaba. Nii reklaamist kui ka muidu pähemäärimisest. Ja nii see tehtud saigi!

Et aga olla ikkagi aja-kiri ja mitte perioodiline raamat, et olla hooajaline mõttekaaslane ja inspiratsioon, otsustasime anda enda arvates parimaid vihjeid toimuvast ja pakutavast. Nii soovitamegi üritusi ja tooteid, mille kvaliteedis ja loojate kavatsustes ise kindlad oleme.

Kuidas me ilma reklaamita toime tuleme?

Seda küsitakse ka tihti. Seda me veel ei tea. 🙂 Tavaliselt toetub ajakiri tulude mõttes 3 sambale: tellijad, üksikmüük ja reklaam (kusjuures viimane ei pruugi olla ainult tulu, vaid mõnikord tuleb tellida tuhat või paar ajakirja tasuta jagamiseks vms, et näidata reklaamiandjatele olulist tiraaži).

Aga kulusid vaadates – tavaliselt on ajakirjadel üldkulud nagu kontori rent, ülemused, raamatupidaja, turundusjuht, reklaamiosakond, on mitmepealine toimetus (keeletoimetaja, fotograaf, rubriigitoimetaja(d), pea- ja tegevtoimetaja). Kuna kahepeale kokku oleme päris mitmekesise hariduse ja kogemusega ning igati südamega asja kallal, kirjutame ja pildistame, turundame ja toimetame paljuski ise, abiks on ka kujundaja. Ja muidugi ka kaasautorid, kes saavad honorari. Ja usume, et ühel hetkel jätkub seda meile endile ka 🙂

Millisest me praegu unistame?

Unistame veel ühest asjast – et ühel hetkel jõuakski Hingele Pai kodudesse vaid ette tehtud tellimustega ja jääks ära suur sehkendamine poodidega (kust ka läheb a priori tuhandeke ajakirju prügisse, lisaks vahendustasudele – ai!) – see on meie pikema perspektiivi unistus. Ja kuna sel juhul oleks meil ajakirjade tavamudeli kolmest sambast ainult üks, teadvustame endile teravalt, et me ei looda mitte millelegi muule, kui teie huvile ja armastusele ajakirja vastu, ehk seeläbi teie toetusele – selleks panustame igast nurgast sisu maksimaalsesse kvaliteeti ja oleme seadnud endale eesmärgiks iga ajakirjanumber teha eelmisest parem.

Kõik on autorilooming, me ei kasuta fotopanka. 132 lk reklaamivabalt igal aastaajal – vaid 4 korda aastas – et teie jõuaks mõnusas tempos lugeda ja meie süvitsi teha.

Nüüd sa siis tead, et me ka veel ei tea, aga usume, et see ON võimalik. Paljud tellijad on meid juba toetanud. Osa päris algusest peale, kui veel ei olnud midagi käegagi katsuda – sellist usaldust on muidugi ääretult äge tunda! Ja loodame, et meie kogukond muudkui jätkab kasvamist.

Kui Hingele Pai esmanumber või idee reklaamivabast ajakirjast sindki kõnetas, on sinu aastatellimuse või ka vaid peagi ilmuva suvenumbri postkasti ettetellimine meile suurim toetus ja tunnustus. Sest eelkõige ette tellimine aitab meile tiibu kasvatada, oma autoreid hoida ja veelgi paremat sisu pakkuda.

Loetud nädalate pärast ilmuvat Hingele Pai suvenumbrit saad tellida siit: hingelepai.ee/telli

Täname sind!

03/05/2017
Kuidas Hingele Pail läheb?

Seda küsimust küsitakse meilt väga tihti. Peaaegu sama tihti kui et kuidas saab ilma reklaamita ajakirja teha. Umbes iga päev.

Kuidas on Hingele Pai siis vastu võetud?

Saame palju kiidusõnu, kallistusi ja sooje naeratusi, sest ajakiri on ilmselt tabanud just seda kohta meie lugejate südames, mis kohast meie seda ajakirja teinud olime ja teeme. Selles mõttes on see absoluutne kordaminek ja me oleme üleni rõõmsad!
Oleme saanud ka konstruktiivset kriitikat ja mõned asjad suvenumbri jaoks muutuvadki. Näiteks mõtleme ajakirju ümbrikustada, et nad kodudesse ikka ilusasti puhtalt jõuaksid ja samas – kuigi kiletamine oleks kordades soodsam – ikkagi loodust nii palju ei koormaks. Aga ka sisult tuleb uut!

Ja numbrid?

Paar tuhat Hingele Pai ajakirja on jõudnud Eestimaa kodudesse. Ehk mäletate, et vahepeal tellisime trükikojast lisatriaaži juurdegi? Poodide ladudest ja meie endi kodudest olid ajakirjad kahe nädalaga täiesti otsa saanud, lettidele veel jagus (ja neid lette on üle Eesti 170!) ja tänu sellele on Hingele Paid ka nüüd veel poodides saadaval.
Tore on see, et ka väiksemad tervisetoidu- ja disainipoed on hakanud viimasel ajal meie vastu omal algatusel huvi tundma ja tahavad ajakirja endale müüki võtta.

Kui te küsite ka finantsilises mõttes, siis kuna kulud on suured, siis ei, nulli me veel jõudnud pole. Ja iseendile muidugi mingit tasu maksta ei saa, aga see polegi olnud esimese ajakirjanumbriga meie eesmärk.

Kuidas üldse tunne on ja kuidas meil endil läheb?

Emotsionaalselt on ajakiri end juba esimese tagasiside hetkel ära tasunud. Ja esimesele 200 tellijale mõeldud kontsert oli küll väga südantsoojendav ja sealt lahkuti meid kallistades – siis teadsime, et see, mida me teeme, läheb korda ka teistele.

Meie endi elu ja tööaeg on praeguseks natuke normaliseerunud. Esimesed pool aastat oli küll hullumeelne tempo, ootamatusi, oli ka stressi, aga sees alati teadmine, et teeme midagi, mis meile väga korda läheb, nii et raskuste all me ei murdu(nud)!

Praegu algas meie jaoks tihe mööda Eestimaad tuuritamise periood – käime nii turgudel ja laatadel kui istume maha ja räägime senisest kogemusest pikemalt ka esmanumbri esitlustel üle Eesti (juba homme, kolmapäeval oleme Pärnus – vaata ülejäänud esitluspaiku ja aegu meie Facebooki sündmuste alt).
Sellistel puhkudel on väga tore kohtuda meie lugejatega – nad astuvad juba kaugelt otsustaval sammul suure naeratusega lähemale. Ka välismaalased tunnevad laatadel palju huvi ja oleme saatnud ajakirju ka välismaal elavatele eestlastele.

Mis saab edasi?

Praegu hakkab juba lõpusirgele jõudma meie suvenumbri ettevalmistused – suvenumber ilmub juba loetud nädalate pärast mai lõpus. Intervjuud on tehtud, lood on kirjutatud (khm-khm, ühte veel ootame! :), fotosessioonid käivad, kujundaja Teelel arvuti huugab.

Suvenumber tuleb jällegi natuke teistmoodi – ühest küljest on Marjul võimalust rohkem kohapeal kaasa lüüa kui kevadnumbriga, mil ta elas veel New Yorgis ja sisse tuleb mitmeid tema lugusid ja fotosid. Teisalt oleme saanud palju kommentaare, et Hingele Pai kõnetab ka mehi! See on andnud meile innustust teha sisu veel julgemalt omanäoliseks ja n-ö näidata iseloomu. Nii tuleb persoonilugu loova ja muheda Pärnumaa mehega ja nii mõnigi uus rubriik.

Oleme tänulikud, kui näitad oma poolehoidu ka tellides – ja tellida suvenumbrit juba saabki! Ka ainult ühe numbri kaupa, kui aasta tundub liiga suur tükk 🙂

Hingele Paid saab TELLIDA SIIT!*

Vaata ka meie videomuljetusi:

11/04/2017
LUGEJAKÜSITLUS: ootame sinu muljeid Hingele Pai esmanumbri kohta

Pärast esimese numbri ilmumist ja suvenumbri ettevalmistuste vahepeal võtsime hetke hinge tõmmata ja mõelda välja, mida sooviksime teilt esmanumbri kohta küsida. Et teha ikka veel paremat ajakirja.

Kõik kanalid on küll kiidusõnadest pungil, aga meil endil on juba mõtteid, kuidas teha teisiti ja veel paremini… Mõni pikem vestlus sõpradega on viinud ka heade mõteteni, millega veel arvestada. Kirjuta meile palun ka oma muljeid ja ideid. Aitäh, et nende jagamise ja oma ajaga meie ettevõtmisele kaasa aitad!

Kallid lugejad! Oleme äärmiselt tänulikud teile, kui leiate oma päevast paar minutit ja vastate Hingele Pai lugejaküsitlusele. Küsitlus on anonüümne, küsimusi ei ole palju ja see võtab tõesti vaid paar minutit.
Ikka selleks, et järgmine Hingele Pai saaks veelgi parem.

Küsitluse leiad siit: https://goo.gl/forms/FrBY3IS6pAZuPR6K2
Täname!

06/04/2017
Inspireerivad ettevõtjad “Elu Kutse” rubriigis Hingele Pai kevadnumbris

“Isiklik areng ei tohi kunagi varju jääda,” teab oma kogemusest soovitada videograaf Toomas Vardja ajakirja Hingele Pai neljandas rubriigis, Elu meie ümber, milles keskendume suuresti eneseteostusele.

Kevadnumbris tutvustame kolme ettevõtjat, kes armastavad oma tööd ja kes on meidki oma ettevõtlikkuse ja kirgliku tegutsemisega inspireerinud.

Vaibakunstnik Leeda Otsal olen Ida-Virumaal ise külas käinud ja kahe vaibarulliga tagasi koju tulnud. Mäletan, kuidas Rakverest edasi sõites hakkasid maisipõllud, mida ma Eestis mujal pole näinud – tegime lapsega lausa peatuse ja ostsime ka tee ääres tädikeselt kõik viimased kaheksa kilo mustikaid ära. Tänagi veel saime mustikakooki.
Lisaks Leedale jutustavad oma loo videograaf Toomas Vardja ja kokandusportaali looja ja eestvedaja Pille Petersoo – kõik kolm jagavad oma kogemusi, ka õppetunde, mis nende elu kutse teel siiani on ette tulnud ning neid veelgi tugevamaks teinud.

Just sel nädalal pildistab Marju aga juba suvenumbri jaoks meie lemmikuid inspireerivaid ettevõtjaid!

Fotod: Kati Vaas, Annika Metsla, Marju Randmer-Nellis

04/04/2017