Tag: stress

  • Kuidas tulla toime pingelistes olukordades?

    Kuidas tulla toime pingelistes olukordades?

    Oled sa märganud, et vahel tahame muuta oma meeleseisundit millegi abil?
    Teiste sõnadega me kõik püüame moel või teisel häkkida oma närvisüsteemi!

    Kes häkib kohviga, et hommikul energia käima saada.
    Ja seisund muutub.
    Kes maiustab stressi leevenduseks.
    Abiks ikka, vähemalt see põgus maiustamise aeg.

    Ehk siis kasutame mõnd toiduainet või jooki – või ka meelemürke või kasvõi skrollimist – et oma meeleseisundit muuta.

    Lihtsam, kuluefektiivsem ja sõltuvusevabam on mõjutada oma meeleseisundit hingamisega. (Suitsetajad teavad seda, aga paistab, et nad ei tea, et suitsu pole selleks üldse vaja – stressi maandamiseks piisaks ka ainuüksi sügavast hingamisest!)
    Tundub lihtne.
    Liiga lihtne, et sel võiks olla võimas mõju?

    Hingamise kui ajuhäki ülivõimsat mõju näen poole minuti jooksul toimumas Wim Hofi meetodi koolitustel jäävanni kõrval kaasa elades.

    Esimene hetk on muidugi külm.
    Kohutavalt külm.
    Aga otsustad sisse astuda.
    Kehas tekib stressireaktsioon. Hingamine muutub kiiremaks. Võitle või põgene seisund kuubis!
    Istud ikkagi üleni vette.
    Kõik tundub veel intensiivsem.

    Kui aga teadlikult rahulikult hingata, lõdvestub keha ja kõrvalt vaadates näeb seda võimsat muutust: inimene võitles oma aistingute-mõtete-tunnetega ja…
    Järsku, kusagil hiljemalt poole minuti pealt hakkab nalja tegema, istub nagu mullivannis.
    Ja unustab isegi vannist välja kiirustada – mis oli ju tegelikult esimene reaktsioon.

    Pikka aega arvati, et inimene ei saa enda autonoomset (oma olemuselt automaatset!) närvisüsteemi tahtega mõjutada.
    Aga tuleb välja, et saame!

    Mis selle mõte võiks üldse olla? Kas igapäevased jäävannid?
    Muidugi mitte.

    Oma autonoomse närvisüsteemi mõjutamist ei lähe vaja üksnes jäävees. Seda läheb tegelikult kõige harvemini vaja jäävees (kui tihti me sinna ikka satume!).

    Jäävesi pole muud, kui lihtsalt ekstreemse stressi olukord ja kui saad sellest kogemuse, et suudad oma reaktsiooniga toime tulla, on see ülimalt väestav kogemus.
    Ja tekib tunne, et ei kardagi enam midagi. Jäävett kõige vähem. Olukordi, mis enne tundusid pingelised, ammugi mitte. Kui ainult oleks meeles hingata.

    Olen Wim Hofi meetodi koolitusel käinud sel aastal kaks korda. NB! Jäävann on sel koolitusel tegelikult vabatahtlik – sest sa saad palju teadmisi ja kasu ka ilma selleta!
    Jäävann on lihtsalt “kuiv trenn” päriselu olukordadeks.
    Saad omal nahal kogemuse, kui valmis sa oled tõeliselt pingelisteks olukordadeks. Ja mis peamine – saad kaasa tehnikad, mis sind ette valmistavad.

  • FOMO, sotsiaalne ärevus millestki ilma jääda

    FOMO, sotsiaalne ärevus millestki ilma jääda

    FOMO ehk fear of missing out ehk sotsiaalne ärevus, mis tekitab meis tunde, et jääme millestki ilma ajal, mil sõbrad midagi eriti vahvat ja ägedat teevad. Tihti on see põhjustatud just sotsiaalmeedia postitustest, mida nähes tunneme, et me ei koge elu täiel rinnal.

    Miks see teema mind nii väga kõnetab? Kuna olen palju Eestist eemal, siis läheb minu mõte tihti kodumaa peale. Näen, kuidas sõbrad saadavad korda imelisi tegusid, kuidas jälle korraldatakse mõnda uut üritust, kuidas kellelgi oli megaäge sünnipäevapidu või inspireeriv projekt. Ja siis süttib minus põlema miski punane tuluke, et kui ma ei oleks praegu siin või seal riigis, vaid hoopis kodus, oleksin ma saanud kõigest sellest osa olla, keskendumata faktile, et see, mida ma teen seal kusagil mujal, on olnud minu valik ja tegelikult väga vajalik ja edasiviiv.

    Hetke väärtustamine

    Meil või vähemasti mul on tihti raske püsida hetkes ja hinnata seda, mis just praegu olemas on, mida ma praegu kogen, mida õpin, keda sellega inspireerin. Ja sedasi ei lasegi ma endal tihti seda kõike täielikult kogeda. Näiteks ka reisides on nii paljud meist võtnud eesmärgiks ära näha kõik need maailma kõige imelisemad kohad, millele fotod Instagramis või Pinterestis ahvatlevad. Ja nii on meil tarvis ka just sinna minna ja see pilt ära teha, nautimata tegelikult kohalolu, saamata isegi aru, kuivõrd suur privileeg see on, et seda paika, kultuuri, nähtust üleüldse kogeda saame. Vahel saame hoopis suure pettumuse osaliseks, sest see paik on tegelikult täis turiste või polegi nii piltilus, kui see töödeldud fotol välja nägi.

    Juba lapsest peale on on meis hirm, et kui sõber kutsub õue mängima, siis tuleb minna, muidu ta teinekord enam ei kutsu. Meile kõigile meeldib olla kutsutud sünnipäevadele, pulma, kinno ja kohvikusse, kuid aeg-ajalt peame aduma, et miski muu on tähtsam. Kuid meie sees on ikka veel hirm, et sedasi kaotame oma sõbrad, jääme üksikuks ja veedame terve ülejäänud elu üksi kodus oma 80-aastase kilpkonnaga. Loomulikult ei saa me sõpru igavesti ignoreerida ja ainult iseennast alati esikohale seada. Peame leidma tasakaalu iseenda ja oma kaaslaste vahel, olles tänulikud selle eest, et nad meil on.

    Kasvades hirmust suuremaks

    Tean, et paljude suureks hirmuks on pühenduda ühele kindlale inimesele. Arvatakse, et kui seda teha, siis muu elu jääb seisma, soovitu kogemata, karjäär tegemata, reisimised reisimata. Mina sellesse ei usu. Me toome vabanduseks kõik need eelnevad põhjused, et mitte astuda tõsisesse suhtesse, kuid pigem peitub selle taga siiski hirm saada haiget ning seda ei taha kogeda meist keegi. See on inimlik, mõistetav. Samal ajal sulgeme nii ukse armastusele, mis tõenäoliselt justnimelt avab kõik eelnevad uksed ning mida saame kogeda palju sügavamalt ja tõelisemalt.

    Elu aga ongi tihti hirmutav. Meil on hirm millestki ilma jääda, hirm mitte kogeda kõike. Ometi, mis oleks kui me seda hirmu nii palju ei tunneks? Kui elaksime rohkem siin ja praegu? Plaane võib ju alati teha, kuid viimased kaheksa kuud välismaal õpetasid mulle rohkem kui ühe korra, et universumil on ikka oma plaan, kuidas asjad hoopiski minna võiksid. Julgen rohkem usaldada, et kõik läheb hästi, et olen hoitud ja armastatud ja kogen täpselt seda, mida kogema pean. Tormates ühest paigast teise, ühelt ülesandelt teisele, ühelt kohtumiselt teisele, ei anna me endast kunagi 100% ja kui me seda ka teeme, siis oleme lõpuks ise energiast täiesti tühjaks imetud.

    Elu ei lähe meist mööda, kui me pidevalt jooksus ei ole, elu tuleb hoopis meile lähemale, kui peatume, kuuletume, läheme vooluga kaasa. Nii on aega elada. Nautida, märgata, kogeda.

    Peame vaid eristama, mis on tegelikult tähtis meile, mis on tähtis meie lähedastele, kuulama, mida meie süda päriselt räägib. Sedasi ei jää me millestki ilma.

  • Tugeva immuunsuse kaks alustala

    Tugeva immuunsuse kaks alustala

    Immuunsüsteem on terve süsteem ja seepärast on raske öelda, mis oleks see üks või paar asja, mis immuunsüsteemi tugevdaks. Kaks kõige olulisemat laiapõhjalisemat tegurit on aga teada. 

    Need on väga lihtsad: üldine stressitase ja elustiil.

    1. MADALAM STRESSITASE

    Stressi puhul mõjutab immuunsust just pigem üldine stressitase ja mitte hetkelised stressi tekitavad olukorrad. Olen lugenud, et mediteerimine tugevdab immuunsust rohkemgi kui füüsilised joogaharjutused ja seda puhtalt selle pärast, et meditatsioon alandab stressitaset ja aktiveerib parasümpaatilist närvisüsteemi nii võimsalt. Vähem stressi, tugevam tervis.

    Mis aitaks sinu elus stressitaset alandada? Alati ei aita meditatsioon, vaid tuleb ka oma elu, suhteid või tööd ümber korraldada.

    2. TERVISLIK ELUSTIIL

    Harvardi ülikooli meditsiinikooli uuringutulemused ei toeta ideed, et immuunsust üldse väga saakski tugevdada mingi ühe või paari asjaga, kuna immuunsüsteem on ikkagi süsteem ja poleks ka mõtet paari komponenti tasakaalust välja viia. Ja kuna immuunsüsteem on terve süsteem, siis on ka uuringute põhjal tegelikult raske öelda, mismoodi milline tegur täpselt mõjus, sest igal hetkel on tegureid (mh psühholoogilisi) nii keeruka organismi nagu inimese puhul siiski rohkem kui üks.

    Küll aga ollakse Harvardis seda meelt, et üldiselt tervislikuma elustiiliga on ka immuunsus tugevam. Milline see “tervislik elustiil” siis on?

    Ta arvestab keha vajadustega ja funktsionaalsusega. Näiteks et me vajame liikumist (kuigi nii mugav on istuda ja pimeda/külma ilmaga toas olla) ja kvaliteetset toitu. Ja muidugi peame arvestama, et oleme kõik erinevad, ka iga elustiil peaks seega olema individuaalsete erinevustega.

    Üks pool ongi elustiil, meie pidevad harjumused. Omaette teema on küsimus, mida kriisis (haiguse esimeste märkidega) teha.

    Loe immuunsust toetavate toitainete kohta lähemalt SIIT

    P.S Harvardi ülikooli meditsiinikooli uuringud on näidanud, et mõõdukas külmetamine ei tee immuunsusele häda.

  • Depressiooni hoiatusmärgid

    Depressiooni hoiatusmärgid

    Depressioon on meie aja haigus. See on seisund, kus ollakse nagu halvatud. Vaimselt. See on emotsionaalne ja hingeline lõks, ohtlik põhjatuna tunduv mülgas. Mitte lihtsalt kurbus, vaid apaatsus. Kuidas ära tunda, et depressioon hakkab koputama ning millest oleks abi?

    1. Väsimus

    Depressiivsed inimesed tunnevad sageli kurnatust ja sellises seisundis on raske teha füüsilist või vaimset tööd.

    2000 inimest kuues riigis hõlmanud uuringu tulemusel kinnitas 73% depressioonipatsientidest, et nad kogesid väsimust.

    2. Unehäired

    Unetus on üks depressiooniga kaasuv nähtus, kuna heaoluhomoonist serotoniinist oleneb ka magamiseks vajaliku unehormooni melatoniini tootmine. Kui pole üht, ei saa olla ka teist. 2/3 depressioonipatsientidel on unetuse sümptomid ja 40% noorematel ja 10% vanematel depressioonipatsientidel on ülemagamise tunne. Uneprobleemid tekitavad meeletut stressi ja mõjutavad ääretult erinevatel viisidel inimese elukvaliteeti ja on suureks riskiks suitsiidile kaldumiseks.

    3. Keskendumisraskused või kognitiivne düsfunktsioon

    Psühhomotoorne kiirus, mälu, kõne soravus, keskendumisvõime, täideviimise funktsioonid nagu planeerimine, probleemide lahendamine ja info töötlemiskiirus on depressiivses seisundis kannatajad.

    Annual Review of Clinical Psychology, väitel on depressiooni märkidega inimestel ka raske loobuda negatiivse sisuga materjalidest ning need mõjutavad enesetunnet veelgi.

    4. Väärtusetuse ja lootusetuse tunne

    Enesesüüdistused, lootusetus ja enese mitte väärtustamine on depressiooni kaaslased. 132 sügavas depressioonis partsiendiga tehtud uuringust selgus, et väärtusetuse ja lootusetuse tunne ja depressiivne meeleolu olid enim ja kõige sagedamini kogetud tunded rohkem kui 90% patsientidel.

    5. Ärrituvus ja rahutus

    Kliinilised uuringud laste ja noortega on näidanud, et kõige tavapärasem mõõduka depressiooni tundemärk on ärrituvus.

    Ärrituvusele lisanduvad raevuhood enam kui 1/3 patsientidest, kellel on raske depressioon.

    6. Huvi kadumine hobide ja muude tegevuste vastu

    Üks peamisi läheneva depressiooni märke on huvipuudus ja kehvad töötulemused. Depressiooniga inimesed ei hinda enam tegevusi ja hobisid, mis tõid neile varem rõõmu. Tekib väärtusetuse tunne. Nad hoiavad eemale ka suhtlemisest nii tööl, perekonnas kui ka oma sõpruskonnas.

    7. Isumuutused

    Depressioonile eelnevad märgatavad muutused toitumises. Näiteks kehv isu, toidukordade vahele jätmine ja suur magusaisu ning sama muster jätkub ka depressiooni seisundis. Toitumine on tihedalt seotud emotsioonidega.

    American Journal of Psychiatry’s avaldatud uuringu tulemustest tuleb välja, et paljud ajupiirkonnad, mis vastutavad isu ja toiduga seotud reaktsioonide eest, on seotud ka depressiooniga.

    8. Kroonilised valud

    Neurotransmitterid, mis mõjutavad valu ja meeleolu, on serotoniin ja norepinefriin. Kui nende neurotransmitterite tootmisega on probleeme, on see seotud nii depressiooni kui füüsilise valuga. Uuringud näitavad, et üldiselt mida tugevamad on füüsilised valud, seda sügavam depressiivne seisund. Füüsilised depressiooni märgid on sagel kroonilised liigese-, jäseme- või seljavalud.

    9. Seedeprobleemid

    Uuringud näitavad, et emotsionaalne stress ja depressioon toovad sageli kaasa seedeprobleeme. Funktsionaalne düspepsia (ebamugavustunne rinnakus ja kõhus), ärritunud soole sündroom ja reflux on ühed tüüpilisemad probleemid, kuid nende nimekiri jätkub.

    10. Ärevus

    90% depressiooniga patsientidel on aeg-ajalt ärevushäire sümptomid, 50% on depressioon ja ärevushäire üheaegselt.

    11. Seksuaalne düsfunktsioon

    Oluline, kuid sageli mainimata jäetud depressiooni kaasnäht on ka madal libiido. Madal libiido võib kaasa tuua partnerite kaugenemise ja võib seega võimendada depressiooni veelgi. Kuigi patsiendid mainivad enamasti libiido puudumist, on sagedased ka probleemid erutuvusega, vagiina kuivus, erektsiooniprobleemid ja orgasmi puudumine.

    2009. aastal tehtud uurimus Toronto ülikoolis jõudis järeldusele, et seksuaalne düsfunktsioon on sagedane antidepressantide kõrvaltoime ja üks peamisi põhjuseid enneaegseks ravimitest loobumiseks.

    12. Suitsiidimõtted

    Depressioonil pole üht ja selget põhjust. Eksperdid arvavad, et rolli mängivad psühholoogilised ja bioloogilised faktorid, olulised sündmused inimese elus ja isiklikud eluolukorrad, tingimused ja suhted. Leia endale toetust ka inimestelt, vastavatelt infoliinidelt. Palun otsi abi, ära jää üksi!

    Ülal mainitud hoiatusmärgid ja viited uuringutele on refereering Harvard Medical School uudiskirjast.

    Loodus kui abimees

    Üks olulisi abilisi on toitumise muutmine, mis muudaks sinu ajukeemiat. Toidud peaksid toetama aju tervist ja toitma organismi rakutasandini, lisaks tuleks täiendada oma toidulisandite rida ainetega, mis toetavad positiivset meeleolu. 

    Muidugi tuleb vaadata seejärel toidulauast sügavamale – mis sinu elus toimub, mis sind õnnetuks teeb? (Ja mis rahulolu tundma paneb?) Tee kõik, et leiaksid sügavama tähendusega sihi enda jaoks. Coaching, teraapiad, lugemine, loodus – kõik see aitab. Ja leia oma inimesed. Need, kes sind toetavad.

    Üldised toitumissoovitused, mis toetavad ajukeemiat:

    Magusate, töödeldud ja pakendatud toitude, kofeiini ja alkoholi vältimine aitab leevendada depressiooni sümptomeid.

    Suurenda tarbitavate puuviljade, köögiviljade, kaunviljade, täisteraviljade, pähklite ja seemnete koguseid. Võta toidulisandina kvaliteetseid oomega-3-rasvhappeid. Vähenda töödeldud toitude osakaalu, kiirtoitu, poesaiakesi ja -magusat.

    Oluline on suurendada ka küllastunud rasvade kogust menüüs: kookosrasv, toorpiimatooted ja mahekvaliteediga lihatooted, sest nad toetavad ajutervist ja rakkude funktsioone.

    Ka liikumine on väga oluline depressiooniga võitlemisel, sest see tekitab kehas endorfiine, heaoluhormoone. Liigu aktiivselt vähemalt 3 korda nädalas 20 minutit või rohkem.

    Depressiooni korral olulised toidulisandid:

    ·      Kvaliteetne kalaõli või vetikaõli oomega-3-rasvhapete saamiseks ajule emotsionaalseks ja füsioloogiliseks toetuseks

    ·      D-vitamiin pimedamal ajal

    ·      B-vitamiinide kompleks – on uuritud, et depressiooniga inimestel on madal eelkõige folaadi ja B12 tase.

    ·      Toeta end taimedega näiteks 5HTP ja ashwagandha.

    Eeterlikest õlidest soovitatakse aromaatselt kasutada kvaliteetset viirukipuu ja apelsini või sidruni õli, ylang ylangi, lavendlit, bergamotti vm. Libiido tõstmiseks sobib sandlipuu eeterlik õli. Abiks on ka aroomimassaaž. Küsi eeterlike õlide, toidulisandite ja aroomimassaaži kohta minult lisa merit@hingelepai.ee

  • Nõuanded teadlikuks hingamiseks 3 pingelises tööolukorras

    Nõuanded teadlikuks hingamiseks 3 pingelises tööolukorras

    Hingamine on võimas tööriist, mis on meil alati kaasas, mille võimalusi me aga pahatihti ei kasuta – pigem läheb hingamine koos emotsioonidega omi radu. Kuidas kolmes erinevas pingelises tööolukorras hingata ja hingamise abil olukorrad pehmelt ja nähtamatult enda kontrolli alla saada?

    Hingamistreener ja terapeut Heiki Tomson annab nõu:

    OLUKORD 1: Rahunemine enne vastutusrikast koosolekut või kohtumist

    Ruuthingamine muudab sind rahulikuks, enesekindlamaks ja fokusseeritumaks. Seda praktiseerivad tippsportlased, juhid, eriväelased, ka mitmed Eesti tippjuhid. See võimaldab näiteks end ette valmistada tähtsaks vestluseks ülemuse, kolleegi või kliendiga.

    Kuidas teha ruuthingamist? hingad 5 sekundit sisse, peatad 5 sekundiks hingamise, hingad 5 sekundi jooksul välja, peatad 5 sekundiks hingamise ja jätkad sama mustriga. Tee harjutust alustuseks 5-10 minutit, hiljem piisab paarist minutist.

    Ole harjutuse ajal tähelepanuga hästi kohal ja püüa olla samal ajal lõdvestunud. Sissehingamine on aktiivne, tahtlik, väljahingamine on lõdvestumine, vabaks laskmine. Hinge kinnihoidmise ajal lõdvestu teadlikult sügavamale. Kui märkad, et mõte läheb uitama või hingamine sassi, ole leebe enda suhtes ja jätka loendamist järgmise hingamise ajal. Harjutus aitab vabaneda ka hirmudest, ebakindlusest ja ärevusest.

    OLUKORD 2: Tasakaalu leidmine pingelisel koosolekul

    Kui tunned, et sind on tasakaalust välja viidud mingi infoga või kellegi hinnanguga, hakka matkima aktiivse, hetkel ruumis mõjuva inimese hingamismustrit ja siis mõnekümne sekundi pärast tee kaks korda sügavat sisse-välja hingamist nina kaudu + 5:5 hingamist. Kokku võiks kuluda nendele tehnikatele 5 minutit.

    Alguses kodus harjutades pane taimer telefonis tööle, siis saad rahulikult keskendunult kinniste silmadega harjutada. Aeglane, sügav, pehme, aktiivne sissehingamine (avardumine) ja pausita väljahingamine (passiivne, lõdvestav, väljahingamise lõpus tõmba justkui naba vastu selgroogu või selgroo poole nii palju, kui saad). Fookust hoia kahe esimese hingamise ajal kehas seal, kus hingetõmme parasjagu liigub. Siis tee pausita 5:5 hingamist: hoiad fookust südamel ja loendad sisse hingates 1, 2, 3, 4, 5 ja välja hingates samamoodi 1, 2, 3, 4, 5. Numbrite loendamise vahe võiks olla tunnetuslikult sekund. 5 minuti pärast oled jälle täiesti kohal ja väge täis. Võtmekoht on märgata oma ärevuse teket.

    OLUKORD 3: Raske keskenduda olulisele projektile

    Kõige kiirem ja efektiivsem meetod olulisele keerukale projekile keskendumiseks on haigutamine. Kogu keha haarav haigutamine. Loovad inimesed oskavad teha seda loomulikust intelligentsist, kuid kui oled pinges, ei pruugi see kohe õnnestuda.

    Tänapäeva neuroteadlased pole veel avastanud ühtegi efektiivsemat meetodit kogu aju aktiveerimiseks, kui seda on haigutamine. Ajus vallanduvad endorfiin, dopamiin, serotoniin, oksüdotsiin, virgatsaine, seksuaalhormoonid ja teised keha funksioone ja ajutegevust aktiveerivad hormoonid.

    Kui oled juba proff teadlikult haigutaja, siis piisab 2-3 minutist ja tunned ennast lõõgastunult ja loovana. Kui oled algaja, on hea alustada 5-10 minutiga päevas. Keha läbiv haigutamine toob silmi pisarad, teinekord ka kananaha.

    Kui vaatad loodusfilme kiskjatest, siis märkad, kuidas nad enne olulisi arveklaarimisi, enne võitlust haigutavad ja näitavad hambaid. Paljud joogapoosid on inspireeritud loomade liigutustest, mis aktiveerivad näärmeid ja lümfe. Kui vaatad spordivõistlusi, näed sageli, kuidas üksikalade sportlased haigutavad.

    Haigutamine on terve organismi loomulik tung. Nagu sugutung, söömisvajadus, tualetis käimine. Ühiskondlik suhtumine ja kasvatus on paraku paljudel inimestel selle tungi blokeerinud. Hea on see tung enda jaoks tööle panna.

    Kui keeruline projekt saab läbi, on taas kasulik haigutada ja ringutada. Nii nagu teevad seda kaslased: graatsiliselt ja protsessi nautides.

  • 3 viisi vähendada stressihormoone tööelus

    3 viisi vähendada stressihormoone tööelus

    Tead sa seda tunnet, et oled oma päeva üle planeerinud ja tunned õhtul stressi ja frustratsiooni, et jõudsid nii vähe tehtud? Tunned, et oled mingi tegemata asjade mäe all, ärevus jõuab surinal veenidesse, kortisooli tase tõuseb. Millised on võimalused ennast paremini tunda ilma rohkem rabelemata?

    1. Reaktiivsed ja proaktiivsed tegevused tasakaalu

    Kusagil 10 aastat tagasi lugesin, et juhtidel on alati umbes 40 tundi tegemata tööd ees ootamas. Aiman, et see number võib nüüdseks olla kasvanudki. Küsimus on, millised on need tegemata tööd ja mis järjekorras sa need ette võtad.

    Näen ise, kuidas vaba hetke tahan täita enese täiendamisega, uue õppimisega aga kiiret lahendamist vajavate asjade tõttu on sageli kõige “lihtsam” (ja samas kõige kurvem) edasi lükata olulisi tegemisi, mis pole nii ajatundlikud.

    Tegelikult pakuks rahuldust ja rahu see, kui saad oma tegemised reageerivast režiimist proaktiivsesse režiimi ehk siis teed rohkem neid asju, millest pikas perspektiivis kasu – nii emotsionaalset kui muud.

    Kui tegevused jagunevad kahel teljel: oluline…..mitte oluline & ajatundlik…..mitte ajatundlik, siis jagunevad kõik tegemised, mida teed ja mis ees ootavad, nelja gruppi:

    1) Olulised ja ajatundlikud – need delegeeri

    2) Mitte olulised, aga ajatundlikud – tõhusta ja automatiseeri

    3) Mitte olulised ja mitte ajatundlikud – püüa nendest loobuda

    4) Olulised ja mitte ajatundlikud – vali leida rohkem aega nendele

    Olen olnud kaks aastat väikeettevõtja orav-rattas-seisundis ja just nüüd, kui kaks aastat sai täis poolteist kuud tagasi, olen ma leidnud (ja võtnud) teadlikult rohkesti, kuni 20 tundi nädalas aega õppimisele. Viimased pool aastat oli minimaalne 2 tundi, aga siis olen jällegi pidanud öötundideni tööd tegema. Aga nüüd saab lõpuks töö tehtud, saab uut õppida ja saab magada ka – parim!

    2. Planeeri oma kalendrit nii, et sul tekiks õhtul õnnehormoone

    Tabasin selle ära millalgi sel kevadel, et kui planeerisin jõukohasemalt oma järgmist päeva, lükates kõik mitte nii pakilised asjad juba kohe ülehomsesse kalendrisse (kasutan telefoni kalendrit). Kui mul olid kõik selle päeva olulised asjad tehtud, läksin ma homse ja ülehomse peale piiluma, mida ma veel ette ära teha saaksin.

    Selliselt oma kalendrit planeerides tekib õnnehormoone ehk tehtud ja tegemata tööülesannete hulk jääb ju ikka samaks, ainult aju trikitab ära, kui saan õhtul õhata, et tegin täna kõik tänased asjad ja osa veel homsestki!  🙂

    Praegu planeerin päeva nii, et iga päev oleks ka arvutivaba tegemist – näiteks jalutamist või massaažiklient. Ka see pakub teistmoodi rahu(ldust), sest kahjuks võib arvutis vabalt veeta terve päeva, ilma et kõik tehtud saaks. Aga elu pole ju ainult ekraani ees 🙂

     3. Jalutuskäik paneb aju tööle

    Ühel konverentsil nägin fotol aju aktiivsuse skaneeringuid pärast istumist ja pärast jalutamist. Ütleme nii, et pikka aega istununa pole mõtet peaga tööd teha – väga vähe ajupiirkondi on aktiivsed 🙂 samas kui pärast jalutamist oli aju väga aktiivne ja valmis oma “musklit” näitama.

    Räägitakse 20-minutilisest jalutamisest, mille hea mõju ajutegevusele (produktiivsusele, loovusele, nutikusele) kestab veel paar tundi.

    Kui aga jalutada kõigest 30 minutit kolm korda nädalas (tempokalt!), pole karta kurvameelsustki! (See viimane lause on mu sõbra kokkuvõte raamatust “Tugev aju”.)

  • Meditatsiooni 7 head mõju

    Meditatsiooni 7 head mõju

    Ilmselt on sulle siin-seal silma jäänud, et väga ambitsioonikad, edukad, mitmekülgsed ja tiheda ajakavaga inimesed mediteerivad. Olen ka Eestis paaris grupis küsinud, kui paljud mediteerivad regulaarselt – mitte keegi. Vähemaltt nendes gruppides.

    Mediteerimise lihtsus ja käepärasus (sul pole vaja muud kui iseennast! Ja minimaalselt 10 sekundit aega) pole ilmselt veennud, et need võimsad kasud, millest mediteerimisega seoses räägitakse, oleks reaalsed. Ja mediteerimine tundub küllap ka imelik ikka veel liiga paljudele. Üks viis on seda vaadata kui loomulikku hügieeni. Sisemist.

    Mitmed uuringud on tõestanud, et iga päev vähemalt 20 minutit mediteerimine paari nädala jooksul on piisav, et hakata märkama meditatsiooni häid mõjusid. Millised need on?

    1. Keskendumisvõime, loovus ja mälu paranevad
    2. Stressitase alaneb ja immuunsüsteem tugevneb
    3. Depressioon, ärevus väheneb ja heaolutunne suureneb
    4. Une kvaliteet paraneb
    5. Energiatase tõuseb
    6. Väheneb emotsionaalne söömine ja teiste sõltuvuste vajadus
    7. Valu leeveneb

    Seega meditatsioon aitab püsida tervena, tunda end õnnelikumana ja parandada oma tulemuslikkust nii füüsiliste kui vaimsete ülesannetega toimetulemisel.

    Ja kuidas siis mediteerida?

    Üks lihtsamaid meditatsioone on selline:

    1. Istu sirge seljaga
    2. Pane käed reitele või põlvedele, peod ülespoole, sõrmed lõdvestunult
    3. Sule silmad
    4. Hinga loomulikult, naturaalselt, automaatselt
    5. ja ole tähelepanuga oma hingetõmmete juures
    6. Jätka minut või rohkem, kuidas tunned soovi. (Kui see tunne meeldib sulle, siis pikenda tasapisi iga päev, lisades minuti või pool. Võid ka kuulata muusikat, aga silmad kinni ja tähelepanu hingamisel. Tuleb mõte – tähelepanu tagasi hingamisele.)
    7. Lõpetuseks hinga korra või paar sügavamalt ja ava aeglaselt silmad ja mine oma päevaga edasi 🙂
  • Kolm lihtsat viisi, kuidas ennast hetkega maandada ja laadida

    Nii kiire. Nii palju tegemist, kontakte, suhtlust, e-maile ja kohustusi. Kui tõele au anda, siis pisut ka asendustegevusi, tühisebimist, tühja ja tähja. Ja siis ikkagi kohustusi. Eriti nüüd, jõulu eel. Kuidas võtta seda aega endale, kui seda pole justkui üldse? Hästi, kui päris a-e-g-a endale ei saa, siis võta kasvõi hetk. Milliseid hetki saame endile võtta, et lõdvestuda ja end laadida?

    Ära unusta hingata

    Hinga kogu kopsumahuga vähemalt ühe minuti kestel. Näiteks hingates vähemalt nelja sekundi jooksul sisse ja nelja jooksul välja. Nii värskendad kudesid, organeid – ja ka aju – hapnikuga! Tulevad paremad mõtted ja kõik organid on rõõmsamad!

    Kõhu liikumine sügava hingamise ajal parandab seedimist, maandab ja rahustab närvisüsteemi.

    Seda saab teha poesabas, autoroolis, koosolekul, arvuti taga, last riietades, kartuleid koorides – ükskõik kus! Pärast esimest, teadvustatud minutit hingab keha veel iseenesest samas rütmis edasi ja kõik need kasulikud mõjud jätkuvad. Muidugi võid ka teadvustatult niimoodi jätkata. Ma näiteks tegin seda just pea pool tundi järjest, kui oli vaja mega kiiresti enne lastehoidu lapse järele minemist Joogafestivali veebisaiti uuendada.

    Liiguta

    Kui oled tööl, jaluta printerini, tualetti või käi paar korrust jala trepist. Parklas ära otsi door spotti, sissepääsu kõrval olevat parkimiskohta. Jah, noh, eks oleneb jalanõudest ja riietusest, aga see väike liikumine teeb head:

    Parandab verevarustust, lümfiringlust, mis vastutab toksiinide väljutamise eest ja alandab stressihormoonide taset. Olenevalt olukorrast muuda see liikumkine tantsuks, käte viibutamiseks või kasvõi hüppamiseks koos naeruga ja saad mitmekordse kasu!

    Naera

    Jah! Kui sa naerad 20 minutit päevas, pole tarvis ühtki muud trenni, meeleolu tõstjat, stimulanti, antioksüdanti või vereringe parandajat! Ajule pole tähtis, kas naer oli nalja peale või täiesti “lambist”, peaasi, et oli laginal st südamest ja kõht vappus kaasa. Saab suurepäraselt teha ka üksi, aga eriti kergesti tulevad kaasa väikelapsed! Ja tegelikult kõik ümbritsevad, sest meie aju on nii üles ehitatud, et võtame peegelretseptoritega üle teise inimese tunded ja liigutused: selle pärast lähevad sõbrad peegelasenditesse erilise ühenduse ajal oma vestluses ja selle pärast haaravad mehed enda munadest ja oigavad, kui näevad telekas jalgpallis kedagi, kes palliga hargivahesse saab. Samamoodi mõjub ju naer nakatavalt ja selles on ainult head!

    Foto: Liisa Leesment

  • Tiit Trofimov: vaba mees julgeb olla see, kes ta tegelikult on

    Tiit Trofimov: vaba mees julgeb olla see, kes ta tegelikult on

    Minu jaoks on vaba mehe tee see, kui mees hakkab iseenda sisse vaatama, hakkab võtma vastutust oma tegude eest ja otsa vaatama oma tüüpilistele käitumismustritele, mis tema seest tulevad.

    Tõeline mees on see ja julgeb olla see, kes ta tegelikult on. Kui ta julgeb olla tema ise ja välja öelda asju, mida ta tegelikult mõtleb, mitte ei proovi kellelegi ja kõigile meeldida, nagu meil ühiskonnas tavaks on. Kui vaatan, mis meie ühiskonnas toimub, siis tundub mulle, et väga vähesed julgevad jääda iseendaks. Pigem läheb täna kahjuks rohkem tähelepanu välja- kui sissepoole.

    Olen samamoodi väga-väga palju väljapoole elanud, palju ringi möllanud, arvates, et see toob kuidagi minu sisse rahu ja olen ka arvanud, et teine inimene toob minusse selle rahu. Olen selles mõttes saanud elus päris kõvasti kogeda. Arvan, et läbi selle olen iseendale palju lähemale jõudnud ning aru saanud, et tegelikult on kõik minus endas kinni. Võin täna öelda, et minu elu on väga kirju olnud. Tänu sellele ma võib-olla oskan paremini ka enda kogemusi edasi anda.

    Aina enam vägevaid mehi julgeb välja öelda, et nad tegelevad iseendaga. Kui räägitakse vaimsusest, siis seotakse seda tihti religiooniga. Tegelikkuses on vaimsel teel käimine pigem iseenda tervise eest hoolitsemine ja see on nii vajalik meie ühiskonnale. Need mõisted on lihtsalt segi aetud. Sellepärast Eesti mehed tihti kardavadki, et kui ma hakkan vaimseks, siis suure tõenäosusega olen mingi ususektiga seotud. Tegelikult hakatakse pigem iseenda tervisest hoolima, oma vaimset ja füüsilist keha tasakaalu viima – selles on mõte. Seda enam, et tuntud inimesed nagu näiteks Sõõrumaa ja Jõks tegelevad vaimsete asjadega – see peaks ainult rohkem innustama mehi kapist välja tulema ja julgema iseendale otsa vaadata.

    Kogu ühiskond on sellele üles ehitatud, et mehed ei nuta, mehed ei tunne tundeid ja mehed ei või üldse midagi välja näidata. Aga tunded on meeste jaoks tegelikult sama normaalsed nagu naiste jaoks. Kehaterapeudina võin öelda, et kui naistel kulub oma tunneteni jõudmiseks aega üks seanss, siis meestel võtab 4-5 seanssi, et nad üldse midagi tundma hakkaks. Et ta üldse tunneks, mis tunnet ta tunneb, sest sinnamaani ta ei saa isegi aru, mida ta tunneb. Naine tajub allasurutud emotsioonide vabanemist kohe, tema tunded hakkavad liikuma, aga meestel võtab see väga palju aega, sest mehi on paraku nii õpetatud.

    See võib olla ka põhjus meeste suremuse ja terviseprobleemide ning alkoholismi taga.Alkohol on üks väheseid viise, läbi mille paljud inimesed suudavad üldse lõõgastuda. Kui vaadata käitumismustreid, mis tulevad esile, kui ollakse alkoholi tarvitanud – kes läheb lõbusaks, kes kurvaks, kes agressiivseks – need kõik on ju allasurutud emotsioonid! Nii on aru saada, et tegelikult on alkohol paljude meeste ainus lõdvestumisviis, sest nad ei tea teisi vahendeid. Ja kui nad leiavad veidi tervislikumad viisid iseenda allasurutud emotsioonide vabastamiseks ja pingete leevendamiseks, siis see on ainult teretulnud. Nendeks võivad olla sportlikud hobid, jooga, mediteerimine, holistilised teraapiad ja muidugi teadlik toimimine.

    Mul on kogu aeg olnud mulje, et Eestis ajavad kõik kuskil nurga taga oma asja. See on selline eestlaslik Tõde ja Õigus, et olen omaette ja teen oma asja. Mõte ongi selles, et tulla egost välja ja öelda, et tegelikult ajame ju kõik ühte asja. Läbi selle jõudsime mingil ajal koos sõber Raivo Juhansoniga ühiselt selleni, et tegelikult võikski ju seljad kokku panna ja rääkida otseselt oma kogemustest. Raamatuid oleme me kõik lugenud ja sellist õpitubade tarkust oleme kõik täis, aga palju me tegelikult ise oleme kogenud ja palju me ise oleme julgenud oma tegelikku kogemust jagada? Läbi selliste inimeste, kes on sellel teel võib-olla kauem olnud, julgustame Eesti meest tegelikult kapist välja tulema ja mitte häbenema teadlikul teel käimist, vaid võtma seda lihtsalt kui elu osa.

    Ma arvan, et see tunne on igas mehes olemas, et ta justkui tahab paremaks inimeseks, paremaks meheks saada, oma elus midagi teistmoodi teha. Iseenda jaoks eelkõige. Olla iseendaga paremas kontaktis ja läbi selle peegeldada oma lähedastele iseennast parema inimesena. Täna arvan ma, et meestel on mingisugune sisemine tunne, aga nad ei julge veel seda ust iseenda jaoks avada ja õnneks on see just praegu kiiresti muutumas.