Ostukorv

Category: Elu

  • Teadlik hingamine

    Teadlik hingamine

    Kuigi maailmas on palju hingamiseksperte, eristub Brulé neist tänu oma kogemuspagasile. USA hingamisguru Dan Brulé, kes on tänaseks õpetanud teadlikku, vabastavat ja energeetilist hingamist enam kui 125 000 inimesele 60 riigis. Mis on teadliku hingamise mõte ja millised on lihtsad hingamisharjutused kodus praktiseerimiseks?

    Teadliku hingamise meisterlikkuse saladus peitub Dani ammendamatus energias ja kohalolus. Need kaks omadust koos teadmiste ja oskustega on toonud Brulé juurde sellised tippkliendid ja -partnerid nagu maadleja Aleksandr Karelini, vabasukeldumistšempion Stig Åvall Severinseni, transpersonaalse psühholoogia rajaja Stanislav Grofi, New Age’i pioneer Leonard Orri, arktilise ekstreemujuja Wim Hofi ja motivatsioonikoolitaja Tony Robbinsi.

    Teadlik hingamine annab võimaluse lasta vabaks pinged ja avada sügav, lähedane ühendus oma kehaga. Õigupoolest vajab seda meist enamik, sest enda keha alateadlikult hüljates tekivad haigused, kaal tõuseb ja kogu keha-meele süsteem langeb stressi. Brulé suurhingamissessioonil osalejad aga parandavad hingamise kaudu ühendust enda keha-meele süsteemiga.

    Me teame, et teile meeldib Eestimaa loodus, kas võiksite selgitada miks?

    See on puhas ja Läänemere rannik on väga ilus. Ma näen, kuidas liivarannik kasvab ümber saarte… see on väga erinev sellest, mis mujal maailmas toimub, kus liivarannikud on kadumas. Asukoht on mugav, nii Euroopa kui endiste Nõukogude Liidu riikide jaoks. Lisaks, kuna teil puuduvad mäed, siis on levi kõikjal suurepärane.

    Te olete juba eestlastega koostööd teinud – mida te meie kohta sooviksite öelda?

    Eestlased on vahvad! Mõnikord liiga jäigad või tõsised, kuid väga helged inimesed, hästi unikaalse keele ja kultuuriga. Ja mulle meeldib kuulda, kuidas eestlased ütlevad “jah” sissehingamise ajal – väga äge hingamistava.

    Mis on teadlik hingamine?

    See on sihilik, eesmärgistatud hingamine, mis annab hingamisele teatud kvaliteedi ja mustri, toimub autopiloodist üle võtmine ehk siis alateadlikud harjumused ja mustrid kirjutatakse üle. Kui hingad teadlikult, siis oled sina see, kes kontrollib oma tähelepanu ning energiat. Sa kontrollid oma meelt ja keha, enda kehakeemiat ja psühholoogiat.

    Milline on lihtne harjutus, mida iga inimene saaks teha iga päev?

    A) Hingamise jälgimine kui meditatsioon:

    Suletud silmadega hingamismeditatsioon, lubades hingetõmmetel tulla ja minna  iseenesest, olles ise vaatleja, jälgija. See on mindfulnessi treening.

    B) Spetsiifilise hingamismustriga teadlik hingamine

    * Harjuta kolmnurga hingamist (3-3-3 sekundit):

    hinga sisse (3 sekundi jooksul),

    hinga välja (3 sekundi jooksul),

    tee paus (3 sekundit)

    …

    hinga sisse (3 sekundi jooksul),

    hinga välja (3 sekundi jooksul),

    tee paus (3 sekundit)

    …

    * Harjuta nelinurga hingamist (4-4-4-4 sekundit):

    hinga sisse, tee paus, hinga välja, tee paus…

    hinga sisse, tee paus, hinga välja, tee paus.

    * Ja praktiseeri ka ringlevat hingamist: Hinga sisse, hinga välja… Hinga sisse, hinga välja (5-sekundiga sisse, 5-sekundiga välja… pause ei tee)

    Iga nendest variantidest praktiseeri mõni minut järjest.

    Kuidas muudab teadlik hingamine elukvaliteeti?

    See kuidas sa hingad, näitab seda, kuidas sa elad… väärikalt, teadlikult, pingutuseta, täielikult, vabalt jne.

    Sinu hingamismustrid peegeldavad ja väljendavad sinu emotsionaalset ja psühholoogilist seisundit.

    Ja see on kahesuunaline tee: kui sa kontrollid oma hingamist, siis kontrollid ka oma meelt ja emotsioone.

    Sa võid kasutada hingamist selleks, et rahustada oma närve, vaigistada meelt, lõdvestuda või hoopis laadida oma keha energiaga ja et avada oma süda.

    Kui sa peatud ja hingad selle asemel, et automaatselt reageerida, su suhted paranevad. Kogu su elu paraneb!

    Miks inimesed unustavad või isegi ei tea, kuidas õigesti hingata?

    Just nii nagu rääkimine, kõndimine ning muud käitumisviisid – teadlikult ja alateadlikult õpime need inimestelt, kellest oleme ümbritsetud; me modelleerime teiste inimeste käitumist, mis ei pruugi olla optimaalne või isegi terve. Valu, erinevad šokiseisundid ning traumad, olgu need füüsilised, psühholoogilised või emotsionaalsed, tekitavad hingamisblokke.

    Kui meil on hirm, siis me hingame kiiresti ja pealiskaudselt ning sellest võib saada krooniline alateadvuslik harjumus. Kui me kogeme stressi, siis me hingame üle või ala ilma et me ise sellest üldse teadlikud oleksime.

    Kui lihtsalt inimesed on teadliku hingamise vastu võtnud?

    Teadlik hingamine on uus jooga. See on kaasaegne meditatsioon. See on väga populaarne.

    Hingamistöö on praegu juhtiv trend tervise, fitnessi ning inimese enesearengu maastikul. See on vastu võetud, tunnustatud ning rakendatakse spordi-, psühholoogia- ja inimpotentsiaali maailmas.

    See on spirituaalne praktika kõikides iidsetes religioonides.

    Ma olen käinud tänaseks 60 riigis ja alati on seminaridel väga palju osavõtjaid.

  • Linnaperena maale elama!

    Linnaperena maale elama!

    Istun lastetoa põrandal, aken avali.

    Tunnen, et hing on kinni,

    ja siis ta tuleb – tuuleiil – tuletamaks meelde,

    et hingata on vaja,

    hingata on vaja!

    0n 26. veebruar 2018, minu mees Raido on just saatnud mulle e-maili, mille pealkirjaks on “Lähme maale elama”. Vastasin tol samal päeval: “Väga äge oleks”.

    Ja nii see teekond vaikselt lahti rulluma hakkas.

    Muidugi mõista on sõna “vaikselt” päris leebelt öeldud.

    Nimelt on meil on kaks last, 4,5-aastane Nora ja juulikuus 1-aastaseks saanud Rafael.

    Elasime Tallinnas, Stroomi ranna lähedal korteris.

    *

    Märtsikuus käisime esimest korda Viljandimaal Palu mahetalu vaatamas. 

    Majas polnud ükski inimhing tükk aega elanud, seega oli keskkond energeetiliselt maha jäetud, ilm nukker ja üdini hall.

    Samas tundsime Raidoga hinges tugevat tunnet, et suudame maja ja põllud taas elule aidata.

    *

    Mai keskpaigas alustasime talgute, remonditööde ja külvamisega.

    Õnneks leidsime Tartust tubli töömehe Taimari, kes suuremad ehitustööd ära tegi. Muidugi olime ise ka abiks nii palju, kui saime.

    Minu hooleks jäi Hea Maja poest ökovärvide ja -materjalide valimine ja ostmine. Seda tööd ma just igapäevaselt ei tee, seega valik polnud sugugi lihtne. Millised värvid, millistesse tubadesse, mis muster, mis-mis-mis.

    Lõpuks otsustasin sisetunde pealt ja oleme tulemusega rahul.

    Raido tegeles põldude ettevalmistuse ja erinevate taimede seemnete külvamisega.

    Emotsionaalne protsess

    Kogu selle protsessi ajal, alates otsuse vastu võtmisest maale kolida kuni remonditööde lõpuni ja sissekolimiseni olen kogenud igasuguseid emotsioone. Vahel on olnud tunne, et ma ei suuda selle kõigega hakkama saada, olen nutnud, karjunud, vihastanud, rõõmustanud, hinganud, hinge kinni hoidnud, solvunud, endasse tõmbunud, lahti lasknud, tervendanud, transformeerinud. Kõike on olnud – ju sellepärast ma nii tänulik elule olengi selle võimaluse eest enda varjul olevaid külgi avastada ja valgustada.

    Üks oluline impulss, mis mind isiklikult pani “jah” ütlema maale kolimise osas: hea sõbra Mari Metsalliku ema ütles kunagi ammu kuldsed sõnad, et laps saab loodusega kontakti, kui ta elab looduse rüpes, mitte tehiskeskkonnas. Hiljem on seda lapse jaoks välja kujunenud keskkonda keerulisem ümber kujundada.

    Ja mulle jäid need sõnad pähe kummitama.

    Aitäh, Mari emme! Ma tahan, et minu lastel on võimalus uksest paljajalu õue astuda, joosta, puu otsa ronida, kiikuda, peenralt maasikaid ja juurikaid noppida, avarust ja ruumi jooksmiseks. Korteris olin sunnitud alatasa vanemale lapsele ütlema, et ta nii valjult ei karjuks ega hüppaks õhtul diivanilt põrandale – sest kõik kostub läbi. Millise jälje need pidevad keelud lastesse jätavad? Ausalt, ma ei tahtnud seda välja uuridagi.

    Ja teiseks suureks tõukeks maale kolida oli Raido stressirohke ja vastutusrikas töö, pidev tulekahju kustutamine, telefoniga rääkimine ja kiire-kiire elustiil. Talle oli tervendavat maaenergiat kõige rohkem tarvis.

    Kolimine kahe väikese lapsega

    Kolisime maale 30. juunil, millele eelnes Tallinna korterist asjade kokku pakkimine, korteri koristamine ja omanikule üle andmine. Kahe lapsega on seda eriti keeruline teha, kui pisem ripub samal ajal jala küljes, kui mul on vaja aknaid pesta või pakin asjad kastidesse ning lapsed hakkavad vaikselt neid sealt uuesti välja kiskuma.

    Õnneks abistas hea sõbranna Maarja mind ning tuli ka õhtul kell 22 appi kööki koristama. Lõpp hea, kõik hea.

    Hommikul pakkisime viimased asjad – lapsed ja lilled autosse, ning jätsime korteriga hüvasti ja asusime Viljandimaale teele.

    Tundus, et kodus sündinud Rafaelile oli sünnikodu lahtilaskmine teistest pereliikmetest keerukam. Selgitasin talle rahulikult olukorda ning tänu sellele oli tal minna laskmine valutum.

    *

    Kohale jõudes hakkasime kastidest asju välja võtma ning oma kohale asetama. Jube, milline segadus, kõik on sassis, mitte midagi ei leia.

    Nii ma siis mõned päevad ilma aluspesuta käisingi, rääkimata muudest kadunud asjadest.

    Mõned päevad venisid nii pikaks, et õhtul ei jaksanud hambaid pesta ega duši allagi minna, rääkimata laste puhtaks pesemisest. Lihtsalt vajusin voodi embusesse.

    Me ei jõudnud juuni lõpuks, mil kolisime, kogu remondiga ühele poole. Samal ajal majas elada ja remonti teha – ausalt, ei sooooovita!

    Värvisime uksi, lapsed läksid vastu.

    Värvisime põrandat, pärast vaatasime, et sinepikollaste uste peal on valged pisikesed käejäljed. Ehitusasjad igal pool laiali, köögis paras kaos, pesumasin polnud ühendatud, keraamilised plaadid veel seina panemata. See segadus ajas mind ikka korralikult pöördesse.

    Vahel tundus, juskui keegi katsetaks muudkui minu närvidega: kui pingule neid ikka tõmmata saab? No ikka korralikult venitati.

    Teiste kahtlused

    Kus on pere tugi? Miks nad arvavad, et me hakkama ei saa?

    Ah, et olen linnalaps?

    Aga hing teab, et elame selle põua üle.

    Me saame koos hakkama, lahendused tulevad peagi.

    Huvitav jah, et sõbrad on olnud kogu protsessi vältel väga toetavad, aga lähisugulased, välja arvatud Raido ema, on olnud pigem suhtumisega, et me ei saa maal hakkama, ega oska põllumajandusega tegeleda. Kuhu me mahetooted turundame, maja vajab remonti, me ei pea aastatki vastu, linna on pikk maa jne.

    Jah, meil pole erialast haridust.

    Jah, ma pole kunagi maal elanud.

    Jah, me pole varem taimekasvatamisega tegelenud.

    Jah, meil on palju teadamatust.

    Teistpidi vaadatuna, jah, me soovime seda teha. Jah, me usume, et saame hakkama. Jah, me saame nõu ja abi küsida. Jah, meil on motivatatsiooni ja kirge!

    Jah, Viljandi linna on ca 20 km pikkune tee, samas Raido tuli Tallinnast töölt koju 30 minutit ja istus pidevalt ummikutes. Jah, me tegime majas remondi topeltkiirusel, ca 2 kuuga. Jah, Raido külvas taimed alles maikuu lõpus. Samas, praeguseks on need nii võimsalt kasvanud, vaatamata suurele põuale.

    *

    Täna on 29. juuli. Istun arvuti taga ning kirjutan viimaseid lauseid. Meil sai remont 22. juulil valmis, toad on korras, mõned riiulid ning väikesed parandused majapidamises on veel teha.

    Ja tead, nii hea tunne on!

    Ma olen koju jõudnud, looduse rüppe, ma saan igal õhtul vaadata kodutrepil kuldset päikeseloojangut, näen igal hetkel kasvuhoonest vastu vaatavaid punapõskseid tomateid (kaasa arvatud need, millest Nora on tükid välja hammustanud).

    Ma saan Rafaeli õunapuu alla magama jätta, aknast välja vaadata ja tunnetada kui suur avarus siin on.

    Põllul Raido külvatud taimed ja juurviljad kasvavad.

    Saan hommikuses kastevihmas kõndida.

    Kuulata ilma mürata looduse hääli.

    Ja ma tean, et see, mida me teeme, ei kahjusta loodust ega neid maid, kus mahetooteid kasvatame.

    Jah, me saime hakkama – me elasime remondi ja kolimise üle.

    Oleme elus.

    Tänan siiralt oma pere ja sõpru. Ma ei taha 20-30 aastat pärast mõelda ja kahetseda, miks me küll seda võimalust maale kolida ära ei kasutanud. Let the journey begin!

  • Ajurveeda elukunst

    Ajurveeda elukunst

    Aegade algusest peale on inimesed kartnud kahte asja: haigust ja surma. Iga inimene tahab olla terve ja juba aastasadu on ajurveeda süsteem seda saavutanud.

    Ajurveeda on üks kõige vanematest meditsiiniteaduse harudest, mille juured ulatuvad 3000–5000 aastat tagasi. Sõna ayurveda on sanskritikeelne ning tuleb sõnadest ayur (elu) ja veda (teadmiseteadus). Seetõttu tähendab ajurveeda eluteadust.

    Ajurveeda on holistiline lähenemine tervendamisele ja põhineb 3 põhimõttel:

    • “Haiguse ennetamine on tervis.”
    • “Tervise hoidmine.”
    • “Ravi haigust alates tema juurest.”

    Selline lähenemine tervendamisele toimub isiklikul tasandil.

    Ajurveeda ravimistarkusest on isiklikult ja hingeliselt abi saanud kõikides vanustes ja erinevate elukutsetega inimesed. Ajurveeda parandab meelt ja hinge, mitte ainult füüsilisi vaevusi. See käivitab keha loomuliku võime ennast ravida. See aitab kehas luua keskkonna, kus keha ise viib mürke välja, taastab oma loomupärase vastupanuvõime haigustele, aitab noorendada keha ja saada tagasi hea tervise.

    Ajurveeda usub, et inimese keha on panchamahabhuta’de ja dosha’de tulem. Viis elementi (panchamahabhuta’d), millest universum koosneb, on: maa (prithvi), vesi (jal), tuli (agni), õhk (vayu) ja eeter (akash). Kolm dosha’t vata, pitta ja kapha on keha elujõud.

    Panchamahabhuta’d koos dosha’dega määravad inimese iseloomujooned.

    1. Näiteks inimene, kellel on vata-ülesehitusega keha, on tavaliselt kõhn, jutukas ja alati rahutu. Ta ei saa istuda kaua ühes kohas ja tal on alati kiire, kas siis töötades või mitte.
    2. Pitta-ülesehitusega inimene on aktiivne. Ta on keskmise kehatüübiga ja tal on teravad näojooned. Ta on perfektsionist, intelligentne, aga ägeda loomuga.
    3. Kapha-ülesehitusega inimene on rahulik, laisk, õnnelik ja tavaliselt ülekaalus. Ta ei lõpeta kunagi ühtegi asja õigel ajal.

    Kui vata, pitta ja kapha on tasakaalus, töötavad need keha heaks, et keha ja meel saaks olla optimaalse tervise juures. Harmoonia nende põhielementide vahel on hea tervise alus. Väiksemgi kõrvalekalle vata, pitta ja kapha harmoonias võib tähendada haigust.

    Kui õpime tundma oma keha ülesehitust ja seda, kuidas vata’t, pitta’t ja kapha’t tasakaalus hoida, saame hoiduda ükskõik mis haigusest ning hoida keha ja meele õnnelikuna. Selle saavutamiseks on ajurveedal unikaalne diagnoosimisviis, mida tuntakse nadi pariksha (pulsidiagnostika) nime all.

    Nadi pariksha on ajurveeda iidne diagnoosimistehnika, kus inimese terviseseisundist saadakse ülevaade pulsi kaudu. See lubab arstil panna täpse diagnoosi inimese psüühilise tasakaalu kohta. Pulsidiagnostika leidude põhjal koostab arst edasise raviplaani, mis konkreetsele isikule sobib. Inimese seisundile tuginedes saab ravida keha ning tugevdada immuunsust ja süsteemi üleüldiselt. Raviplaan koosneb taimsetest ja/või taimsetest-mineraalsetest ravimitest koos soovitustega elustiiliks, toitumise ülevaadet, joogaharjutusi ja meditatsiooni, samuti hingamis- ja lõdvestusharjutusi. Teatud kroonilisi haigusi saab hingamistehnikatega ajurveeda abil ravida, hoida sellega ära eluaegset sõltuvust tablettidest ja mõnikord vältida isegi operatsiooni.

    Pulsidiagnostika ei ole mõeldud ainult haigetele. Seda soovitatakse tervele inimesele, et mõista oma kehatüüpi ja aidata seda tervena hoida. „Ennetus on parem kui ravi“. Seega on terve inimese pulsidiagnostika kompass hea tervise hoidmiseks.

    Ajurveeda joondub keha, meele ja hinge koostööst ning selle eesmärk on saavutada hea tervis. Joogal ja meditatsioonil on positiivne mõju meie füüsilisele ja vaimsele seisundile. Need aitavad meie kehal ja meelel lõõgastuda. Inimene, kes võtab ajurveeda eluviisi omaks, teab, millist toitu tema keha vajab ja on teadlik, kuidas ta saab immuunsussüsteemi tugevdada, muutes mitte ainult elu pikemaks, vaid ka tõstes elukvaliteeti.

    Ajurveeda ennetab haigusi, sellel pole kõrvalmõjusid, see põhineb väga hästi tuntud teadmistesüsteemil ning ravimid ja arstid pole kallid, kuid ometi väga tõhusad.

  • Rain Tunger korraldab Joogafestivalil maailmamuusika rännaku

    Rain Tunger korraldab Joogafestivalil maailmamuusika rännaku

    28.-29. juulil toimub Haapsalus Joogafestival, kus Rain Tunger valib muusikat ekstaatilise tantsu jaoks. Tunger on 11 aastat olnud Raadio 2 tantsumuusika saate “Progressioon” juht ja nimetab end maailmamuusika fänniks.

    Mida oled sa joogapraktikast võtnud kaasa igapäevaellu ja kuidas üldse joogateekonnale asusid?

    Esimese praktilise kogemuse sain hatha-jooga õpetaja Holger Oidjärve juhendamisel. Joogatunni lõppedes oli minu seisund võrreldes eelnevaga totaalselt muutunud. Kehas oli kergus, meeltes valitses vaikus, kogesin südame avanemist, helgusetunnet. Nägin kogu oma elu teistes toonides ja seda kõigest ühe tunniga. Soovisin endale rohkem sellist seisundit, seega nii see alguse saigi.

    Mida kujutab endast ekstaatiline tants Joogafestivalil?

    Eesmärgiks on vabadustunde kultiveerimine, ühenduse loomine sisemise lapse ja seeläbi elurõõmuga. Meie kehades liigub väsimatult kõik 24/7. Sellest järeldan, et liikumine on ka meile olemuslikult hästi tähtis. Eelnevad kogemused ja oskused pole siinkohal olulised. Joogafestivali ekstaatilisel tantsul ootab meid ees maailmamuusika kontsert ja house-muusika rännak, täis kõiksuguseid rütme, värve, harmooniat ja kulminatsioone. Oleme tunnistajateks minu püüdlustele luua terviklik seiklusterohke kuuldemäng, mis puudutab meis kõigis midagi ürgset. See on kõige parem kingitus üldse – kingitus iseendale. Soovin kõikidele osalejatele avatust, usaldust, enesele lubamist, kohalolu, vabadusetunnet, sügavat kogemiserõõmu, palju naeratusi ja kõike muud, mis toetab igaühe isiklikku sisemist rännakut.

    Kuidas on tants ja jooga omavahel seoses?

    Praegusel hetkel arvan, et kohalolu, lahtilaskmine, lubamine kehal liikuda nii, nagu keha seda soovib. Märkan päris tihti, kuidas minus on ahelad, mis ei luba mul täiesti vabalt tantsida. Küll keegi vaatab, tunnen ennast nõmedalt, kas ma teen seda ikka õigesti või eitan, et see mulle meeldida võiks jne. Tegemist on protsessiga, mida vaatlen suure usalduse ja imetlusega. Teadlik tants, eneseväljendus liikumise kaudu ja selle pidev praktiseerimine on olnud minu elus vabastavaks jõuks ning suureks abiks enese aktsepteerimisel, armastamisel.

    Mis on see, mis sind tantsu juures võlub?

    Võlub sisemise vabaduse tunne, sellest tulenev rõõm ja ka võimaluste piiramatus. Lisaks veel sünergia, mis tekib teiste imeliste inimestega ehk sügavam ühendatusetunne kõikide meie teekonnakaaslastega. Peale ekstaatilist tantsu tunnen alati suurt tänu ja heaolutunnet ning eluenergia suurenemist, mis kestab veel päevi peale üritust.

    Kes võiksid võtta osa ekstaailisest tansust?

    Absoluutselt kõik! See on koosloomine, kus igaüks on hästi tähtis ja imeline täpselt sellisena nagu ta on!

    Joogafestivali programm ja piletid SIIT

  • 3 peamist takistust unistuste teel

    3 peamist takistust unistuste teel

    Vanakreeka leiutaja ja matemaatik Archimedes olevat öelnud: “Andke mulle toetuspunkt ja ma nihutan maakera paigast.” Bestsellerite autor, motivatsioonikõneleja ja kuulsuste terapeut ning hüpnoterapeutide koolitaja Marisa Peer soovitab vaadata otsa peamistele takistustele ja leida toetuspunkt oma elu nihutamiseks uuele tasemele.

    Lühidalt: eks see nihutamine ole lihtne, kui saada üle oma suurimast takistusest – mõtetest enda ja elu toimimise kohta. Ja muidugi on see samal ajal kõige raskem ülesanne! Proovime ikkagi!

    Millised on takistused, mis hoiavad meid tagasi elamast sellist elu, mida tahaksime?

    1. “Ma pole piisav”

    Tihtipeale tuleb see uskumus lapsepõlvest, kuna lapsed võtavad väga suure vastutuse, näiteks näevad ennast süüdlasena olukordades, mis pole tegelikult nendega seotud.

    Nad lihtsalt loovad sellise seose oma suure lapsesüdame ja väikese elukogemusega.

    Näiteks kui vanemad peavad palju tööl käima, pidamaks peret üleval, siis laps arvab, et mingi asi, mida nimetatakse “töö”, on vanematele olulisem – mina pole oluline. (Huuh, minul endal ka on sageli töö oluline!).

    Või laps vaatab ema, kes nutab, ja mõtleb omaete: “Ma ei tee teda piisavalt õnnelikuks”.

    Sellistes olukordades tekib sisemine otsus, et ma pole piisav.

    Suuremana viivad lapsena iseenda sees tehtud otsused-järeldused sõltuvuskäitumiseni (nt ostlemine, emotsionaalne söömine) või võimendudes lausa ennasthävitava käitumiseni (nt alkoholism).

    Sõltuvuskäitumisega, ülekompenseerivad või ennasthävitavate käitumistega inimesed tunnevad enda sees suurt tühjust.

    Marisa ütleb, et ta ei küsi sellistelt inimestelt, miks sa niimoodi käitud, vaid uurib pigem, milline on tema taust, mis temaga on juhtunud, mida ta on kogenud. Kui ta saab teada, et lapsel on õrnas eas isa pere juurest lahkunud, ema olnud alkohoolik või on peres olnud palju lapsi ja näiteks keskmine laps on jäänud tähelepanuta, on arusaadav, et ennasthävitav käitumine tuleb sealt. Ja tegelema ei pea käitumisega, vaid selle juurega – otsustega, mis on enda kohta tehtud.

    2. “Ma olen teistsugune ja seepärast ei saa teistega ühendust”

    Lapsena või teismeeas otsustame endasse sulguda ja ennast sõpradeta jätta erinevatel põhjustel: olgu see siis seotud kehakaalu, pere rahalise seisu, pikkuse, hinnete, teadmiste või millegi muu poolest, mille pärast arvame, et me ei kuulu teiste hulka.

    Me kõik oleme harjunud võrdlema. Brändid, hinded, riided, boyfriendid, teadmised, kraadid, raha… “Ajakirjad, televisioon, ajalehed, internet teevad suurt hävitustööd ebareaalse välismulje ja justkui standardi loomisega. See pole reaalsus, aga kui oled laps ja vaatad telekast, kuidas vetelpäästjad täismeigiga rannas sörgivad, siis see tundub reaalne,” vangutab Marisa pead.

    Nii tulevad inimesed tema juurde teraapiasse, tundes, et nad pole piisavad sellisena nagu nad on, uskudes, et nad on okei siis, kui langetavad kaalu, saavad ametikõrgendust, omavad mingit staatusesümbolit…

    Marisa on sotsiaalmeedia täiuslike valede suhtes väga kriitiline, sest see teeb inimesed haigeks (anoreksia, buliimia jms). Inimesed tunnevad häbi, kui nad võrdlevad sotsiaalmeedia perfektseid perekondi, roogi, ajaveetmisviise iseenda eluga.

    Sageli tuntakse end teistest erinevana, kui on vähe või palju raha, kui ollakse liiga kõhn või kaalukas, kui rinnad on liiga suured või väikesed, ollakse liiga pikk või lühike. Enda arvates. Võrdluses teistega.

    Marisa tuletab meelde, et sündides oli meil kaks kõige olulisemat nõudmist: leida ühendust ja vältida kõrvalejäetust. See tagas ellujäämise. Ja nüüd käitume me ikka samamoodi! Erinev olla tähendab olla havaatav – võid osutuda kõrvalejäetuks. “Kui olen erinev, kellelegi ma ei meeldi ja see ohustab mu elu,” on uskumus meie mõtlemise ja käitumise all.

    Loengus küsis Marisa publikult, kes on tundnud, et on teistsugune ja paarisajast osalejast tõstsid käe peaaegu kõik. Pahvatasime kõik naerma. “See tähendabki, et oled samasugune nagu keegi teine ja sul on samad hirmud mis teistel,” naerab Marisa (ja me kõik, sest huuh! kivi langes südamelt!). Oleme ju kõik unikaased, aga igal inimesel on hirm olla teistmoodi ja jääda seepärast üksi. See ühine hirm aga teeb meid kõiki ühesugusteks.

    3. “See, mida ma soovin, pole mulle kättesaadav”

    Marisa toob näiteks kliendi, kelle isa läks pere juurest ära, kui tütar oli 2-aastane. Naist saatis eluaeg uskumus, et ma pole väärt armastust. “Samal ajal teame ju, et maailmas on kõigile piisavalt raha ja armastust!” sõnab Marisa.

    Jah, pingutusest olenemata ei pruugi me seda saada, kui me ise arvame, et see pole meile. “Effort does not get the amount.”

    See, mis muutuse toob, on uskumuse muutmine.

    “Kujunda uskumus, et kõik on mulle kättesaadav ja universum teeb uskumuse tõeks. Universe starts to mirror your belief!” kinnitab Marisa.

    Tegime paar katsetust, kuidas keha tõmbub nähtamatu magneti poole, kui Marisa kirjeldas, kus see asub. Magnet tõmbas ja tõmbas meid paremalt ja kui silmad avasime, olimegi paremale kaldu. Saime naerda, sest see magnet polnud ju mujal kui meie peades! “Muudad ühte sõna ja see muudab su keha!” sõnastas Marisa seda kogemust ja soovitas soojalt märgata, milliseid sõnu me endi kohta kasutame oma mõtetes ja vestlustes.

    Armastus, tervis, raha, rõõm ja õnn on meile kõigile kättesaadavad, kui me seda ainult ise sügaval sisimas usuksime.

    Mis siis aitaks “oma maakera paigast nihutada”?

    Mõistmine, et meelt toidab kordamine.

    Oma negatiivseid uskumusi muudkui kordame ja kordame. Samamoodi saab sisendada endale positiivsed: “Sa ütled seda endale nii palju, et alateadvus hakkab sind uskuma,” soovitab Marisa. Isegi kui see võtab aega.

    Ta soovitab positiivseid mõtteid endale korrata ja need igale poole nähtavale kohale või sellistesse kohtadesse märkida, kus sa pead neid nägema (peeglil, külmkapil, telefoni meeldetuletustes, screensaveril, telefoni ja arvuti wallpaperil), sisestama arvuti paroolina vms.

    “Emotions are very thirsty for the words “I am enough”!” tuletab Marisa meelde, et meie psüühika igatseb teada, et meiega on kõik õigesti. Ja nendest sõnadest ei saa küll. See on nagu kehakreem, mille kuiv nahk imeb sisse. “Ja selle protsessi lõpuks, kui sa tõesti tunned, et oled piisav, siis pole sul vaja seda teistele tõestada, väliste asjadega näidata, kogu show off langeb ära,” ütleb Marisa ja lisab mõned värvikad lood oma klientidest, kes on enesearmastamise protsessi lõpuks müünud maha oma Porsched, sest neid pole lihtsalt “enesekaitseks” enam vaja. Nende klientide arvates on pärast seda sisemist protsessi lihtsalt õnnelik olla kerge ja lihtne.

    Muidugi ei piisa enamasti ainult kordamisest, vaid muutus peab tulema sügavamalt, nii, nagu need otsusedki.

    Siin tulebki juurde Marisa kui hüpnoterapeudi roll: ta tegi meiega juhendatud meditatsiooni, milles viis meid sugereeritavasse seisundisse, kus meenutasime olukordi lapsepõlvest, millest võisid enda väärtusetuna tundmise mõtted alguse saada. Marisa juhendamisel jätsime need sinna ja uuendasime oma otsuseid maailma toimimise ja iseenda kohta.

    Foto: Mardo Männimägi

  • Indrek Palm: kes ei taha joosta, võiks sõita jalgrattaga

    Indrek Palm: kes ei taha joosta, võiks sõita jalgrattaga

    Personaaltreener Indrek Palm on spordi ja füüsiliste treeningutega regulaarselt tegelenud rohkem kui 30 aastat. 56-aastasel Indrekul on sama kehakaal nagu 25-aastaselt ja füüsilised näitajad nagu 30-aastasel mehel.

    Indrekul on suured teadmised toitumise, mõtlemise ja treeningute koosmõju kohta ning ta on esinenud selle kohta ettekandega erinevates spordiklubides. Viimased neli aastat on ta enda jaoks avastanud taipoksi ja rattaspordi.

    Kuidas planeerid treening- ja toidukordi suvisel perioodil, kui on palju ringi sõitmist ja üritusi?

    Suvel on lihtsam teha välitreeninguid, need ei ole seotud mingi kindla spordiklubi või asukohaga. Jooksu- ja rulluisuvarustus või hea tahtmise juures isegi jalgratas peaksid olema autosse kaasavõetavad. Tihtipeale lisavad treeningud uues keskkonnas positiivset emotsiooni.

    Toitumise osas võiks proovida toidukarpide kasutamist. Paljud tõsised harrastajad, kes lähevad tööle või pikemaks ajaks kodust välja, võtavad kaasa vajalikud toiduportsud spetsiaalsetes plastkarpides. See tagab, et saab süüa õigel ajal ja täpselt seda, mida toitumiskava ette näeb.

    Millised on head suvised treeningud looduses, kui joosta ei taha?

    Isiklikust kogemusest soovitaks jalgratast. Esiteks saab treeninguaega venitada oluliselt pikemaks võrreldes jooksuga, teiseks sobib hästi inimestele, kellel ka ülekaalu, intensiivsust lihtne kontrollida, superhea liigeste (põlved) seisukohalt.

    Milliseid treeningharjutusi/harjumusi saaks teha nii-öelda käigu pealt, kui on kiiremad perioodid?

    Kui on kodus natuke vaba põrandapinda võimlemismati tarbeks, siis on väga palju erinevaid oma keharaskusega võimlemisharjutusi (kükid, väljaasted, kätekõverdused jne), mida võiks teha. Sõltub sportlikust ettevalmistusest, milliste harjutustega alustada. Hüppenööriharjutused on üks võimalus kodus vastupidavust ja koordinatsiooni treenida.

    Kuidas hoida endas motivatsiooni ja järjepidevust, et alustatud tervislik teekond saaks elustiiliks?

    Ma usun, et kõik, kes on alustanud seda uut teed – regulaarsed treeningud, teadlik toitumine jne – märkavad üsna varsti enda juures positiivseid muutusi.

    “Suurenenud füüsiline jõud ja vastupidavus, parem koordinatsioon, rohkem energiat, ilusam mina vaatab peeglist vastu. ”

    Nende muutuste märkamine ja sellest rõõmu tundmine kannustab edasi liikuma. Mingi pikema aja pärast muutub selline eluviis sama omaseks nagu hingamine, osaks igapäevaelust, milleta on raske elada.

    Kas olete kokku puutunud jooga või meditatsiooniga ning kas neid võib pidada piisava koormusega treeninguks?

    Olen kokku puutunud mõlemaga. Mingi aeg võtsin osa ashtanga-jooga treeningutest. Väga sportlik ja füüsilist pingutust nõudev. Minu eesmärk ei olnud selline jooga filosoofia või elustiili järgimine, vaid lihtsalt suurendada keha painduvust. Juba paari nädala pärast oli tuntavat edasiminekut märgata.  Mis puutub meditatsiooni, siis see on hea meetod vaimse poolega tegelemisel. Aitab keskenduda, ühenduda sisemise tarkusega, saada keerulistele küsimustele vastuseid jne. Aga kindlasti ei ole tegemist treeninguga selle tavamõistes.

    Mis oleks head snäkid, mida võtta kaasa suvistele väljasõitudele, et hoida toitumine tervislik?

    Kasutan pikkadel treeningutel väljas (kolm-neli tundi) põhiliselt banaane ja kuivatatud jõhvikaid, samuti rosinaid ja pähkleid. Viinamarjad on ka väga hea ja kiire energiaallikas.

    Mida arvate taimetoidust?

    Klassikalise käsitluse järgi on olemas viis põhilist toidugruppi: teraviljatooted, juurviljad, puuviljad, liha-kala-muna ja piimatooted. Teaduse seisukohast peaks inimene tarbima päevas igast toidugrupist midagi. Meie kehal on kindlad vajadused. Kui on kas tervislikel või muudel põhjustel otsustatud loobuda liha- ja piimatoodetest, siis peab hoolikalt läbi mõtlema, millistest allikatest anda kehale piisavalt vajalikke proteiine, rasvu, mineraale ja vitamiine.

    Ainuüksi see, et toit on taimne, ei tee seda veel tervislikuks. Näiteks friikartulid ja valge sai on ju ka taimne toit. Tervisliku toidu mõiste on üks kõige ebamäärasemaid väljendeid üldse. Lähtuda võiks sellest, et toit võiks olla võimalikult vähe töödeldud ja sarnaneks võimalikult palju oma algvormile. Võimalusel tuleks süüa palju toorest ehk nn elus toitu, eriti nendel, kellel on ülekaalu probleem. Toores taimne toit on üks tõhusamaid ballasti ja jääkainete väljutajaid. Eesti elanikkonna statistika näitab selget liha ja puuviljade ületarbimist, juurviljade osa on aga seevastu väga tagasihoidlik.

    Foto: Gitta Veber

  • 8 aastat Joogafestivali kogemust: 10 soovitust südamega sündmuse korraldamiseks

    8 aastat Joogafestivali kogemust: 10 soovitust südamega sündmuse korraldamiseks

    Igal asjal on oma algus. Mõte. Idee. Nii ka Joogafestivalil. Ideed toites ja sellele mitmekesi elu andes kasvab see elujõuliseks. Samamoodi kasvas Joogafestival. 2012. a oli meil 800 osalejat, eelmisel suvel juba 1300.

    Millised on meie õppetunnid korraldamise kaheksa aasta jooksul? Siin on peakorraldajana minu 10 soovitust südamega sündmuse korraldamiseks.

    1. Küsi endalt: “Miks ma seda teen?”

    Sellele küsimusele vastuse teadmine annab sulle sihi, motivatsiooni, väe ning aitab sind läbi emotsionaalsetest ja füüsilistest mõõnadest.

    Esimese festivali korraldamise poolteiseaastases protsessis küsisin endalt sageli, miks ma seda teen. Olin samal ajal ka rase ja töökoormus oli suur, vahel kahtlesin oma oskustes ja võimetes, mõnikord olin finantsilise riski või vastutuse hirmust peaaegu kangestunud. Kui olin murdumas, aitasid teised tiimiliikmed mul sellest kahtlusest ja surnud punktist üle saada.

    Teadsin, et teen seda lihtsalt tugeva inspiratsiooni ja selge visiooni pärast, selle nimel, et luua rohkem head ja pärast tunda rahulolu. Kui väike see soov tegelikult on – rahulolu – ja kui suur võib olla see, mida me selle nimel oleme võimelised panustama!

    Jah, korraldasime esimest Joogafestivali poolteist aastat, et kõik saaks maksimaalselt hästi tehtud. Sellest viimased pool aastat töötasin isiklikult vähemalt 6 tundi iga päev (mitte iga tööpäev, vaid iga päev) Joogafestivali kallal. Seda oli palju rohkem, kui päikeselises linnusehoovis vilksatanud idee taga aimata oskasin. Lisaks panustasid teised tiimiliikmed endale teada oleva aja. 🙂

    2. Suuri asju tehakse hulgakesi

    Kui ma õigesti mäletan, siis esimesel Joogafestivali kohtumisel oli meid 16 sõpra, kes kõik olid valmis moel või teisel oma õla korraldamisele alla panema. Mõni kuu hiljem asutasime MTÜ Joogafestivali, millel on neli liiget. Erinevad kompetentsid, kogemused ja isiksused – nii on ideaalne, sest oleme piisavalt erinevad eelistamaks erinevaid tööülesandeid ja toomaks erinevaid vaatenurki. Meie olemegi korraldajate tuumik, kes töötavad festivali nimel kogu aasta, lisaks on meil veel kuus iga-aastast abilist omas nišis.

    Sel suvel toimub juba seitsmes Joogafestival Haapsalus ja viimati oli osalejaid kokku umbes 1300. Talviti oleme joogafestivale teinud kolm korda ka Tallinnas. Praegu juba korraldame otsapidi ka järgmise suve Joogafestivali: läbirääkimised peaesineja ja mõnede teiste esinejatega käivad.

    Meie tiimi väärtuslikud liikmed 2018, enamik neist teenelised st igal aastal:

    Anne Kallas, Ireen Järvekülg, Mihkel Lubi, Kent Raju, Sirli Seliov, Hälys Laanemäe, Maria Helena Luiga, Kati Valbet, Monika Kuzmina, Elviira Eessaar ja Ülle Jehe.

    Fotol (Mari-Liis Nellise foto) on eelmise aasta tiimist need, kes said festivali avamise saginas mahti lavale astuda:

    Vasakult: Monika Kuzmina, Sirli Seliov, Anne Kallas, Merit Raju, Mihkel Lubi, Regina Sirendi, Kati Valbet, Hälys Laanemäe.

    Suur-suur tänu teile!

    3. Ole valmis 1001 detailiks

    Festivali korraldamine koosneb vist küll tuhandest detailist. Meil näiteks 50 osalejat ja igaühe tehnikavajadused, ööbimine, programmi paika saamine ja varakult kogu veebiinfo kogumine; 70 vabatahtlikku – igaühe kompetentsid, tööülesanded, saabumiskellaajad, särgisuurused; 7 asukohta ja kõigi tehnika ja dekoratsioon, lepingud, avaliku ürituse load; 100 bazaarikauplejat, nende müügiplatsi suurused, elektrivajadused, see, kas kellegi foodtruck mahub iidsest linnuseväravast üldse sisse; kahes keeles veebisait (oleme teinud ka kolmes keeles, aga selle värskena hoidmine oli keerukas, kuna kasutasime pidevalt tõlgi abi); intervjuud, artiklid, bännerid ja muu turundus ja PR, plakatite laiali viimine; tehnilised detailid, dekoratsioonid, tiim, ootamatud lisakulutused ja -kohustused jne jne.

    4. Mõtle läbi plaan B

    Muidugi tuleb kohanduda oludega – oleme vist ainus või vähemasti üks väheseid vabaõhusündmusi, millel on alati olemas plaan B siseruumi näol. Põhiprogramm toimub Haapsalu linnusehoovis vabas õhus, paljud töötoad ja loengud siseruumides, aga mitmel aastal on siiski tarvis läinud ka linnusehoovi programmi jaoks alternatiivset siseruumi – kord vihma, kord äikese, kord liivatuisu pärast!

    5. Käi ajast ees

    Joogafestivalil on kahel päeval 11 tundi programmi paralleelselt seitsmes asukohas, kokku 50 programmipunkti. Kavas on joogatunnid, tants, muusika. Meil on suur osa esinejatest alati uued, programmis ükski punkt ühelgi aastal ei kordu samasugusena. Oleme laiendanud vaadet joogale, lisades laste ja beebiootel emade jooga, paarijooga, ekstaatilise tantsu, rahvamuusika, joogatunni elava muusika saatel, ööprogrammi gongihelidega jne.

    Kõige rohkem oleme ajast ees käinud oma meestejooga töötubadega ja nüüd on aeg meile selles osas järgi jõudnud ja päris palju mehi osaleb joogafestivalil ja töötoad on olnud päris täis. Seekord on meil ühes saalis lausa kolm meeste tundi järjest: meestejooga, aktiivmeditatsioon meestele ja vestlusring vabaduse teemal.

    6. Laiene ja kasva

    Lisaks joogale oleme aastatega toonud programmi hulga rohkem muusikat ja tantsu kui esimesel festivalil. Joogafestival on teadlikkuse ja elurõõmu festival, see on kvaliteetsema, rahuldustpakkuvama, tervislikuma elu festival. Meil on ka palju taimse ja käsitöötoidu pakkujaid. Kõik alkoholi-, liha- ja enamasti ka valge suhkru vaba! Tõesti, lapsega (mu laps on näiteks nüüd 5-aastane) võib täiesti rahuliku südamega jalutada sel bazaaril!

    Oleme eksperimenteerinud – teinud kokkamistöötubasid, naerujoogat, akrojoogat, pakkunud eriti autentset vürtsikat toitu, otsinud sponsoreid, teinud eksperimente meedias.

    Tervisekaupade ja taimse toidu bazaar on aasta-aastalt kasvanud ja nii saab maitse- ja ilumeelele uusi elamusi pakkuda ligi 100 pakkuja juures nii linnusehoovis kui ka kultuurikeskuses ja selle ees. Bazaaril osalemine on prii sissepääsuga.

    7. Emba ootamatusi

    Ükskord oli kohe linnusemüüri taga rokikontserdi soundcheck. Jeerum, aga meie õhtune kontsert?! Käisime nendega asja arutamas – kas tõesti on 100 meetrise distantsiga antud meile ja neile avaliku ürituse luba? Jah, suvi on üürike, nädalavahetusi vähe, üritusi palju! Pidasime hinge kinni, et tuule suund muutuks või et meie helitehnika oleks võimsam. Kõik sujus.

    Eks seda ole olnud mitmeid kordi, et vaatame tiimiga koos taevast ja erinevaid ilmaennustusi just selle pilguga, et vabaõlulava kolimine võtaks vähemalt 45 minutit – mida arvata sellest, mis võiks taevast lähema 45 minuti jooksul tulema hakata? On olnud üllatavalt keeruline mõistatada, aga kõik on vaatamata sellele kenasti sujunud!

    Ootamatustega on veel see asi, et need ei tohi kuidagi osalejatele välja paista. Need tuleb muuta sündmuse orgaaniliseks osaks – umbes et just nii see oligi mõeldud (mis siis, et selle taga oli palju närvipinget ja sahmimist).

    8. Isiklikeks väljakutseteks valmis!

    Isiklikult mulle oli kahel aastal eelnevast kuuest olnud selline väljakutse, et ma pole peakorraldajana ise saanud festivalil kohapeal olla. Eelmisel festivalil olin täiesti pikali voodis ja haige, kord varem olin ootamatul reisil Indias, millest ei saanud ära öelda. See on tähendanud festivali ajal väga palju helistamist, smsi’mist ja püüdu lõdvestuda, et kõige eest on hoolt kantud. Ja kantigi. Aga seda muidugi hea planeerimise ja põhjaliku ettevalmistusega. Aga number üks väljakutse oli kohe esimese festivali eel see, et olin lapseootel koos korraliku iiveldusega 😀

    9. Leia toetust

    Igati chillim on teha mida iganes, kui sul on mitu sissetulekuallikat. Sündmuste korraldamisel on see piletitulu, müügikohtade (nt toitlustajate) tasud ja sponsorite toetus. Leia inimesed, kes on ses osas väga head networkijad ja läbirääkijad ja siis saad kergemalt hingata ka kogu finantsstressiga.

    10. Naudi kinkimise rõõmu

    Mõned aastad käisime ringi küsimusega, milline võiks olla festivali heategevuslik mõõde (lisaks sellele, et loodetavasti kõigi osalejate elukvaliteet paraneb, kui kasutada festivalil kogutud teadmisi!).

    Oleme nüüd juba neljandat aastat kutsunud Joogafestivalile priipääsmega Läänemaa Suurperede Liidu ligi 80 ema või isa ja nende lapsi – nende peres kasvab minimaalselt 4 alla 19-aastast last ja keskmine laste arv peres on 6. Emadel, eriti suurperedes, on raske leida aega enese jaoks ja sageli napib ka võimalusi. Tahame pakkuda neile suurperede emadele võimalust Joogafestivalil puhata ja saada aimu joogapraktika taakaalustavatest tehnikatest.

    Ja eks oma korraldatud sündmus ole kingitus ka endale ja mõeldud nautimiseks.

    Teisel festivalipäeval võtame tihtipeale ise ka mõnest töötoast osa ja saame end korraldamisest korraks välja lülitada 😉

    Jõudu ja rõõmu sulle sinu enda sündmuste korraldamisel!

    Kohtume Haapsalus 28.-29. juulil 2018! Piletid on 15. juulini 59€, kohapeal 79€ Vaata programmi ja osta pilet siit

    + Kui tahad midagi lihtsat ja ergutavat oma hommikurutiinide juurde lisada, siis siit saad teada, kuidas:

  • 4 soovitust riietumiseks lapseootuse ajal

    4 soovitust riietumiseks lapseootuse ajal

    Paljudes traditsioonilistes kultuurides on rasedus uhkuseasi ja seda näidatakse meeleldi ning rõhutatakse ka riietuses. Mõnedes kultuurides aga hoopis varjatakse telgikujuliste riiete alla – see võib olla nii häbelikkusest kui ka mugavuse ja tuulutuse pärast.

    Maailma esimene rasedariiete pood avas uksed New Yorgi Viiendal avenüül veidi enam kui sada aastat tagasi nime all Lane Bryant Maternity Wear Store, kuid paljudele naistele oli ikkagi ebameeldiv eksponeerida oma ümmargust kõhtu avalikult. Kuni alles 1990ndate (!) alguses oli Demi Moore’i alasti beebiootel keha ajakirja Vanity Fair esikaanel. Sellele järgnesid teisedki naiskuulsused oma beebiootust rõhutades ja nii kujunes beebiootel kehale vähehaaval uus imidž – iseseisev ja eneseteadlik naine, kes on uhke naiseksolemise erilisuse üle. Ja moodi läksid stiilsed rasedariided.

    Öeldakse, et naise välimus muutub rasedushormoonide tõttu veelgi kaunimaks ning jume säravamaks. Beebiootel naine on kütkestav ja naiselik, ta justkui õitseks! Naine tunneb end tavaliselt eriti veetlevana ja on põhjusega uhke oma õnnistatud seisundi üle.

    Beebiootus – ükskõik, mismoodi see alguse sai või mismoodi sa end tunned – on selleks, et seda pühitseda!

    Näiteks pane selga kaunid riided – eriti naiselikud, eriti rõhutavad. Värvilised, triibulised, täpilised, valged, roosad, lillelised, pitsilised… Naudi ja rõhuta oma keha sensuaalsust, oma väge kasvatada enda sees teine inimene ja oma oskust sünnitada ta oma kätele! Ära mõtle sellele, et tumedad riided teevad saledamaks, sest praegu on tõesti see aeg, mil sul ei ole vaja olla sale! Sa ei tohigi olla sale! Kõik need hoolega silmas peetud beebiootuse ajal lisandunud 15 või 25 kilo on väga teretulnud koos sinu beebiga!

    Milliseid riideid valida?

    • Kasuta mugavuse nimel spetsiaalseid kõhutoestusega riideid või suurema kõhuga ka bandaaži. Väga olulised on ka kvaliteetsed rinnahoidjad, millel pole sees traate ja mis poleks push-up efektiga, valid laseksid rinnal (piimajuhadel ja lümfiteedel) natuke liikuda. 
    • Vali heledates toonides või lausa valget värvi riided. Valge on puhtuse, siiruse ja õrnuse värv ja see sobib väga hästi beebiootuse ajal. Mu beebiootajate kursuse naised on mulle öelnud, et nad ei julge kanda valgeid riideid, sest need tekitavad avalikes kohtades liiga palju tähelepanu. Nad ei taha seda pilku, tähelepanu, mida kõhuga naistele niikuinii pööratakse. Valge värv kiirgab tõesti ja just seepärast on ta meile kaitseks – valge peegeldab kõik tagasi. Valge laseb meie elektromagnetväljal suuremana paista ja on seepärast meile hea kaitse nii nn halva silma kui ka võõraste mõtete ja väidetavalt isegi viiruste eest. Aasia pool joonistati vanasti oma lapseootel kehadele hennamustrid peale ja meie mail riputati enesele külge läikivad hõbeehted kurja ja kadeda silma vastu. Neidki võiks proovida, just eelkõige enese kaunistamise ja pühitsemise pärast, aga miks mitte ka salajase kaitsena. 
    • Kanna riideid, mis ei pigista (lasevad vabalt hingata ja seedimisel toimida) ja katavad su naba. Hoia oma kõht ja naba riietega kaetult, sest beebi on nabaga otseselt seotud ja väga tundlik. Eriti linnas on palju inimesi, palju erinevaid mõtteid ja igasugust energiat – ja need võivad beebit mõjutada. Kui su naba tuleb juba välja, siis oled ka ise eriti tundlik ja vastuvõtlik, su retseptorid on väljapoole. 
    • Eelista naturaalseid materjale – linane, puuvill, vill või siid (või viskoos). Need hingavad ja on naha vastas mõnusamad ja loomulikumad kui sünteetika.

    NB! KINGITUS SULLE, kui oled või soovid olla peagi beebiootel ja teadlikult selleks valmistuda:

    Registreeru Hingele Pai tasuta vebinarile “Kas jooga aitab sünnitada?”

    Registreeru SIIN 

    Vebinari külaline on pere- ja sünnitoetaja, joogaõpetaja, imetamisnõustaja ja 3 lapse ema Aale-Triinu Sonn, intervjueerib Hingele Pai peatoimetaja Merit Raju.Registreeru vebinarile SIIN

    Vebinar toimub 5. juulil 2018 kell 19-20, laivis osaledes saad ka oma küsimuse Aalele esitada. Aga saadame vebinarile registreerujatele pärast ka järelevaatamise lingi, et saad hiljem vaadata-kuulata kasvõi telefonist.

    P.S. Aale-Triinu Sonn esineb ka 28. ja 29. juulil 2018 Haapsalus Joogafestivalil – vaata tema põnevaid töötubasid ja vestlusringe lapseootel ja värsketele emadele SIIT

    Artikli foto: Sandra Palm

    P.S Olen kirjutanud lapseootel naistele mahuka inspireeriva raamatu “Kõhule pai”.

  • Põhilised eeterlikud õlid minu päevas

    Põhilised eeterlikud õlid minu päevas

    Minu päev algab ja lõpeb lõhnadega. Kui ma hakkasin sügisel kuulama taskuhäälinguid eeterlikest õlidest, tundus mulle üllatav kuulda, et neid saab kasutada kõigeks. Kuidas kõigeks? Nüüd olen läbi oma kogemuse jõudnud sama arusaamani (kuigi palju on veel avastada). Milline näeb välja minu lõhnav päev?

    Pärast mõnusaid hommikusi harjutusi voodis ja oma lapse tervitamist ja musitamist lähen vannituppa ja segan kokku umbes teelusikatäie oliiviõli või kookosõli ja eeterlikke õlisid, võtan need suhu ja hoian 5-20 minutit – sel ajal ma räägin väga vähe ja toimetan niisama vaikselt. See on oil-pulling, et eemaldada kehasse linnaelu ja loomuliku ainevahetuse tagajärjel paratamatult tekkivaid mürke.

    Minu oil-pulling retsept: 1 tl kookosõli + 1 tilk teepuu (või mürri või piparmündi või viirukipuu) eeterlikku õli. Tegelikult saab oil pullingut teha ka ilma eeterlike õlideta 🙂

    Saan sel suvel 40, artiklit kõige ülal illustreerival pildil on meigita ja töötlemata selfie 😀 Näokreemi ma ei kasuta, pritsin näole lillevett ning määrin peale õli: jojobaõli ja eeterlikud õlid nagu noorendav viirukipuu, rahustav lavendel, nahka siluv helichrysum ja hawaii sandlipuu, antibakteriaalne mürr ja helget tunnet kinkiv roos.

    Kööki jõudes alustan 1 klaasi sooja veega, millesse olen lisanud 1 tilga sidruni ja apelsini eeterlikke õlisid. Need aitavad jällegi ainevahetusega paratamatult kaasnevaid toksiine kehast välja ja tasakaalustavad ajupoolkerade koostööd ning tugevdavad immuunsust ja tõstavad meeleolu.

    Hommikusöögiks söön marjasmuuti leotatud ja pestud toortatra ja 1 tilga ingveri eeterliku õliga. Seedimisele. Immuunsusele. Energiaboostiks.

    Just täna olid meie tänava lapsed juba varakult õues ja päike nii soe, et tänavatõrv sulas juba hommikul ja neil muidugi näpud korralikult tõrvased – sidruni eeterlik õli vatitupsul võttis selle ootamatu kergusega maha. Seni, kuni naabrinaine googeldas, mis tõrva maha võtaks ja tuli nõutult õue, olid mul juba ühe poisi käed puhtad.

    Lõuna ajal jalutama minnes ja pesu masinasse pannes lisan pesuloputussahtlisse 10 tilka teepuu, lavendli või sidrunheina eeterlikku õli. Pärast võtan välja ja panen kuivama lõhnava pesu.

    Päeva teisel poolel joon mõnikord laimi eeterliku õliga joogivett või kui kui on avokaadot, siis teen leivamäärdeks guacamole (1 kahvliga pehmeks pressitud avokaado, 2-3 tilka laimi eeterlikku õli, soola, pipart – valmis!).

    Põrandaid pesen sooja vette lisatud paari tilga sidruni ja apelsini eeterliku õliga. Söö või põrandapesulapp ära 🙂 tsitruselised tõstavad tuju ja nii on mu põrandapesu tõeline rõõm ja mõnu.

    Saunakerisele leiliveeks meeldib mulle eukalüpt või kadakamarja eeterlik õli (1-2 tilka kulbitäie peale).

    Kassi kraapimise vastu määrin aknaraamidele pisut sidrunheina õli – muidu kipub ta kodu lammutama, väljendades soovi õues hiiri taga ajada. (NB! Hiljem lisatud: Googeldasin, et sidrunheina eeterlik õli (nagu ka tsitruselised) on kassidele mürgine, nende maksas lihtsalt pole ensüüme, mis tuleks nende lenduvühenditega toime. Ära seda oma kassi peal katseta ja mina ka enam mitte.)

    Lapse saadan õuemurule puukide ja sääskede eemale peletamiseks eeterlike õlide seguga, mis pole mul praegu käepärast, aga on kirjas Hingele Pai suvenumbri viimastel lehekülgedel suvise inspiratsiooni all.

    Ja ennast lõhnastan kõrvade tagant, meelekohtadelt ja randmetelt praegu enamasti puhta roosi eeterliku õliga, talvisel ajal kardemoni + roosi ja veel mõnede eeterlike õlide seguga. võin öelda, et mõjub maagiliselt nii endale kui teistele. (Lisan veel, et pärast keskkooliaega pole ma ühtki parfüümi tahtnud kasutada – nad on lihtsalt liiga intensiivsed ja ka toksilised sünteetiliste ainete pärast, mida neis kasutatakse looduslõhnade matkimiseks.)

    Õhtul panen lapsele padjanurgale tilga kas metsiku apelsini, greibi või lavendli eeterlikku õli või muud talle hetkel meelepärast õli, isegi kui ta valib midagi ergutavat. Ta ise ütleb ka voodisse rutates (tõsijutt! Ja see polnud nii enne eeterlike õlide kasutamist!) armsalt: “Lavendel juba ootab mind!”. Ja mõnikord räägin talle uneloo, kuhu lavendel teda viib, aga ta peab seda pisut liiga titekaks ega luba seda lugu eriti sageli rääkida.

    Vaba graafikuga elustiiliettevõtjana ja lapsega kahekesi elava emana tulen voodisse 2-4 tundi pärast last otse arvutist. Siis teen endale lavendli või vetiveri jalalaba- ja sääremassaaži neitsioliiviõliga (eeterlikud õlid mõjuvad ka läbi talla, kuna tallal on ju kõikide kehaosade peegelpunktid ning lõdvestavad mu rahutuid sääri).  Ja tilgutan lavendli eeterlikku õli 1-2 tilka padjale. Teen siis 12-minutilise meditatsiooni ja magan magusasti. Elus “enne eeterlikke õlisid” tuli mul ikka und oodata, kui tulin voodisse otse arvutist.

    P.S. Nagu iga asja puhul, mida sa sööd või jood või endale määrid või sisse hingad, on eeterlike õlide puhul väga oluline kvaliteet. Kirjutan eeterlike õlide valimisest ja kvaliteedi olulisusest teinekord põhjalikumalt. 

    Kutsun sind oma õlimaailmast osa saama TASUTA KOOLITUSEL 12. juulil kell 17.30-19 Kadriorus

    Koolituse teema: 10 põhilise eeterliku õli kasutamise võimalused kodus. Võiks lausa öelda, et pole muret, mis eeterlike õlide abil lahendatud ei saa 🙂 

    Osalemissooviga palun saada mulle kiri  merit@hingelepai.ee ja saadan sulle kohaletuleku juhised.

    Läbiviija: Merit Raju