Minu meelest on elu nagu keerdtrepp.See võib viia meid üles või alla või hoida kohapeal ringiratast.
Millest see oleneb? Miks ja kuidas saada ülespoole?
Category: Suhted
-
Elu nagu keerdtrepp
-
Miks avalik esinemine on üks kõige kitsamalt ja valesti mõistetud termineid?
Kutsun sind neljapäeval, 16. septembril teatrisse! Või koolitusele. Või lihtsalt intelligentset komöödiat nautima.
Või kõike seda korraga! 🙂
Sest need kõik toimuvad ühes ja samas kohas samal ajal.
Sest see ongi kolm ühes.
Selle nimi on Sinu hetk ja see on standup ja koolitus korraga.
Laval on Jaanus Rohumaa, lava taga olen mina.
Ja see on ainukordne, me teeme seda vaid ühe korra.
Uskumatult taskukohase hinnaga.
Vaata lähemalt klikkides siia
Ma usun, et üks oskus, mis minu elu on rikastanud ja selgelt uuele tasemele viinud, on avaliku esinemise oskus.
See, nagu kõik eduelamused, saavad ühtlasi järgmiseks platvormiks.
Sest tänu nendele tulevad projektid ja koostööd, millest poleks osanud isegi unistada.
Kaks aastat olen ma mõelnud kellegagi koos – või kasvõi üksinda – teha avaliku esinemise koolitusi.
Aga ühelgi korral pole asi õiget hoogu sisse saanud.
Ja täna räägin ma sulle oma koostööst tuntud lavastaja ja näitleja Jaanus Rohumaaga.
Kui Jaanuse jaoks on esinemine olnud erialane loomulikkus, siis minu jaoks kindlasti mitte.
Ja sellises kohas nagu mina olin, võikski arvama jääda, et see ei ole my thing. Aga ma saan praegu aru, et on.
Sest avalik esinemine on üks kõige ühemõttelisemalt ja kitsamalt ja valesti mõistetud termineid üldse.
Iga sõna, mis me teiste kuuldes ütleme, ongi “avalik” esinemine. Kus “publikuks” on vähemalt üks inimene.
Esile astumise või enese kehtestamise võimalusi on igapäevaelus robinal.
Küsimus on, kas me näeme, et igas neist võimalustest on meie Hetk väljendada seda, kes me oleme ja mida mõtleme ja tunneme.
Ja vastutus, millisena me tahame teis(t)ele meelde jääda.
Ja selleks, et hing oleks rahul, tuleb ennast väljendada kogu südamest.
Ja mitte häbenemisega üle kallata.
Kõige parem on sellisteks puhkudeks teada, kuidas käituda.
Kutsun sind saabuval neljapäeval kell 18-18.50 Balti jaama lähedale klubisse Uus laine.
See on ühekordne stand-up stiilis koolitus.
See on ühtlasi avalik salvestus ja meie esimene koostööprojekt.
See on sissejuhatus sellele, mida me järgmisena tegema hakkame: meil tuleb ka samateemaline raamat ja koolitused, kus jagan ka oma kogemusi ja teadmisi.
Aga etendust teeb Jaanus üksi, sest tema taust sobib selleks rohkem.
Minul on toimetaja roll ja see on mulle hästi põnev, sest teatrile ma pole seda kunagi teinud.
Osta oma pilet 10 € eest siit -
30 aastat hiljem
1991. aasta augustis olin 13, Luhamaa piiripunkti lähedal vanaema juures, kui kuulsin ja nägin tanke oma kodulinna poole sõitmas, kus olid mu vanemad… Maa müdises. Süda värises, ärevuse- ja hirmutunne sõi seestpoolt.
Lugesin hiljem raamatust “Vaba riigi tulek. 1991. Kuus otsustavat kuud”, et see tankide rivi oli lausa kolm kilomeetrit pikk. Ja et see polnudki ainus suund, kust tankid Tallinna poole liikusid.
Kaks eriti ärevat päeva hiljem müdistasid nad õnneks juba tagasi.
Vahepeal oli Eesti end vabaks kuulutanud. Ja seda olid teised riigid õnneks ja tunnustanud.See oli ilmselt üks ajaloo suurimaid napikaid, et kõik ikkagi läks hästi.
Need olid väga kreisid ajad ja nendele järgnesid veelgi kreisimad.Aga võib-olla just tänu sellele on mul sisimas kustumatu kogemus ja teadmine, et kõik on alati võimalik.
Kui sa ise selgelt tead, mida sa taha, ja sa jätad tähtedele joondumiseks aega, märkad võimalusi ja julged neid kasutada ning oled valmis tagajärgedeks…
Jah, igasugusteks tagajärgedeks.
Sest ega see 30-aastane tripp inimestele lihtne pole olnud ja kuigi meil on nüüd värvilist nätsu, nagu me igatsesime (=ma igatsesin), on väga paljud olnud sel teekonnal pettunud, kõrvale jäetud, ilma ja üksi jäänud, metsiku stressikoorma all olnud ots otsaga kokku tulemisest, ühiskonnamuutustest ja muustki.
Kasvuraskusi on kindlasti olnud ja neid jätkub tänaseni.
Punusime ju iseendi tarkusest ja olemasolevatest võimalustest täiesti uutel alustel toimiva ühiskonna.Aga nagu mõnede asjadega ikka, mingi muutus pidi tulema, vanamoodi enam niikuinii ei saanud ja ju me uutmoodi ei osanud paremini.
Ja tegelikult läheb meil – vähemalt keskmistatuna – ikka ju väga hästi.
-
Kas sind huvitab emade ettevõtluse teema?
Emadepäeva tuuris on kuidagi väga aktuaalseks läinud emade ettevõtlus, töiste tegemiste ja pereelu ühildamise teema.
Nagu sa ilmselt tead, on minu teine nimi ettevõtlikkus.
Ja oma firma on mul juba 12 aastat.
Jagan oma mõtteid siin podcastis “Ema moodi töö”:
Ja kui sind huvitab ettevõtluse teema, siis palun märgi siia miniküsitlusse, siis tean, kas ja mismoodi teemat tulevikus edasi käsitleda ja saad esimeste hulgas teada uutest ägedatest formaatidest, kus sel teemal kogemusi jagan.
Kohtumiseni!
Foto: Ruudu Rahumaru / Ajakiri EMA
-
Mida on ühist loomadel, lastel ja …meestel
Mu sõbranna on sügavalt koerte teemas sees, annab kutsikatrenni ja on väga pühendunud kõigesse, mis puudutab koeri. Jõime teed ja ta rääkis, millest ta hiljuti lugenud oli. Vajaduste hierarhiast, mis puudutab nii loomi kui meid endid.
Nimelt loomadel on ka kontrolli- ja eneseteostuse vajadus. Selle tõttu loomaaia loomadel on väga halb elada, sest nende elul pole justkui mõtet, väljundit. Loomad tahavad tööd teha, sööki hankida, valida, kuhu pesa ehitada ja vaeva näha. Otsustada oma elu eest.
Näiteks olevat võimalik kassi harjutada nii, et ta on nõus vabatahtlikult laskma endal küüsi lõigata, sest tal on tunne, et see on tema otsus. Tal on valik – kas ta laseb küüsi lõigata või mitte. Kuna iga elav indiviid soovib sisimas koostööd teha, siis õige pinnase loomisel on see võimalik. Vanasti anti koerale peksa, et ta sõna kuulaks, aga tänapäevane lähenemine on see, et me tahame loomas tekitada motivatsiooni teha meiega koostööd. Elusolend oma loomult tahab midagi korda saata, teha midagi eesmärgipärast. Selle tõttu peidetakse loomaaia loomade jaoks toitu palli sisse.
Mõistsin, et lastega on samamoodi.
Nad tahavad tunda, et nad kontrollivad oma elu. Seega nad pirtsutavad toiduga, pole nõus riideid kandma. Neil on tuntud „EI faas“, mil nad keelduvad kõigest, mida pakutakse. Ilmselt on iga vanem sellega kokku puutunud. Sellisel puhul antakse lastel valida, kas panevad jalga sinised või punased sokid. Kas peseb kõigepealt hambad ära ja siis paneb ööriided või vastupidi. Näiliselt on lapsel justkui valikuvõimalus. Kontroll oma elu üle. Seega on laps koostööaltim, talle jääb väärikus ning ta õpib juba varakult eluterveid piire seadma.
Aga mis on sellel kõigel meestega pistmist?
Seejärel laiendasin seda mõtet meestele. Kui palju me tegelikult meeste eest asju ära otsustame ja kõike ise kontrollida tahame? Naistena me tihti teame, millist turvatooli lapsele osta, kuhu kohtingule minna, mis sorti krohvi kasutada seintel ja mis on meie nädalavahetuse pereplaanid. Mees lihtsalt lohiseb kaasa.
Olen kuulnud naiste etteheiteid sellest, kuidas meespool ei viitsi kaasa mõelda. Mille üle tal üldse kontroll on? Võib jääda tunne, et tal pole justkui sõnaõigust oma elu üle – naine on kõik ise paika pannud. Asetanud seina äärde savikoti koos pahtlilabidaga lootuses, et mees hakkab särasilmi kohe tööga pihta. Naise pettumuseks võib aga juhtuda, et see pahtlilabidas selle õnnetu savikotiga sinna pooleks aastaks seisma jääbki. Kes teab, ehk oleks mehel olnud veelgi ägedam idee, mida selle seinaga peale hakata? Aga me ei saagi teada, sest mehe motivatsioon on välja suretatud.
Mees peab saama probleemi lahendada ning mitte naise juhtnööride järgi. Ta peab saama kasutada oma loogikat ja loovust. Mees soovib olla kaasatud loomisesse, vajab, et talle oleks usaldatud mõni ülesanne, et midagi oleks ka tema vastutada. Neil on vajadus pusida ülesannete kallal – anname neile siis selle võimaluse. Me ei pea kõike ise ära tegema. Saame naistena anda mõista, millist tulemust soovime, ja mees saab otsustada ja välja mõelda, kuidas selleni jõuda.
Kui varasemalt on olnud vaja midagi organiseerida, siis ma olen kogu plaani paika pannud, kõik võimalikult lihtsaks teinud. Mees tulgu lihtsalt kohale – ei ole ju raske. Paraku see ei sütita meest. Tal ei ole vaja, et kõik tema eest ära tehtaks, see on mehe kastreerimine. Mees võib muutuda apaatseks ja laisaks “loomaaialoomaks”, kelle elul justkui polegi enam maitset. Milleks mõelda kaasa, kui kõik on juba tema eest läbi mõeldud? Kaasa lohiseda pole ka enam tahtmist.
Miks mitte proovida visata probleem õhku? Meil on nüüd selline olukord laual, kuidas me seda lahendame? Anname meestele valikuvõimalusi ja haarame nad vestlusesse. Kallis, kuidas sina tahaksid meie elutoa seina viimistleda? Ma soovin, et meie lapsel oleks heade näitajatega turvatool, palun aita leida parim võimalik lahendus. Homme on vaja samaaegselt viibida mitmel erineval üritusel, kuidas on kõige mõttekam seda korraldada?
Võid üllatuda. Mõne aja pärast on mehel strateegiline „sõjaplaan“ valmis ning ta on rõõmuga nõus seda ellu viima. Ta sai kasutada oma loogikat ja loovust, et ületada väljakutse. Nendel hetkedel võid mõista, et see plaan on isegi etem kui sinu enda esialgne lahendus. Minul on küll seda ette tulnud. Nendel hetkedel pean meeles ka oma tänulikkust välja näidata.
-
Mis energiat kannab see aasta?
Eelmisel nädalal algas hiina kalendris metallhärja aasta.
Selle aastaga sobib töökus, fookus ja järjekindlus.
Oma kohustuste teadmine ja valitud teele truuks jäämine.See aasta pole lõdvaks laskmiseks.
Sel aastal tuleb enda jaoks olulistel projektidel sarvist haarata ja vagu OMA sihtideni samm-sammult üha edasi künda.Metallhärja energia aitab meil sel aastal sadulas püsida ja olulised asjad lõpule viia.
Olen veendunud, et seda energiat ära kasutades võime me aasta lõppedes käed tõsta.
Ja mitte allaandmise märgiks! – Vaid juubeldamaks oma õnnestumiste üle.
Minu nipp:
Enda jaoks hetkel olulised projektid olen kleepinud värvilistel paberitel vannitoa peeglile.
Nii et kui vaatan endale otsa, näen end ümbritsemas kõiki tähtsaid märksõnu mu elus, millele praegu keskendun ja aega pühendan.
Et ma ei unustaks.
Et ma teeks otsused ja valikud ja kasutaksin aega just neid silmas pidades.
Kas oled käsi, tõstmaks oma käed aasta pärast juubeldamiseks? -
Lihtsad harjutused mis ei nõua mingit vaeva ega võta aega
Kas oled mõelnud, et hommikuti võiks olla kergem tõusta?
Mul on kolm lihtsat harjutust, mis ei võta mingit aega ega nõua üldse vaeva.
Sest ma teen neid voodis, ärkamise ja tõusmise vahepeal.
Harjutusteks on neid lisegi liig pidada, samas on nad tõhusad.
Ja enam ei pea sa otsustama tahtejõuga voodist välja tulla, vaid see toimub loomulikult ja automaatselt!Vaata altpoolt tutvustavat klippi ja oma miniharjutused saad tasuta siitkaudu:
https://hingelepai.ee/hommikuharjutused/Harjutused saadan su meilile kohe lühikese videona, kui jätad siia oma andmed: https://hingelepai.ee/hommikuharjutused/
Kes ma olen?
Merit Raju
Minu mõtteist said alguse igasuvine Joogafestival ja Hingele Pai ajakiri, samuti mitmed elust inspireeritud raamatud. Mu ellu on põnevaid värve toonud joogaõpetajate koolitused ning hingamisterapeutide kursus ja õppimisse panustan jätkuvalt iga päev. Erialalt olen Hamburgi Ülikooli rahvusvahelise juhtimise magister. Mulle teevad kodus rõõmu kaheksa-aastane poeg ja kolmevärviline kass. -
Mis viiks loovuse, fookuse ja selgusetunde uuele tasemele?
Eneseareng on minu elustiil.
Ma kasutan selleks kursusi, teiste inimestega suhtlemist, raamatuid, videosid ja eelkõige katsetusi iseenda peal.Aga kasutan ka kirjutamist. Ja mitte ainult sulle, vaid eelkõige iseendale.
Ja selle väärtuslikkusest täna tahangi sulle kirjutada.Kas teadsid, et päeviku kirjutamine aitab parandada loovust, tuua selgustunde, maandada emotsioone ja teha paremaid otsuseid?
Ja veelgi enam: kui hoiad fookuse sellel, mis kõige olulisem, saad teadlikult kujundada oma isiksust, päevi ja seeläbi kogu elu.
Mul on terve kuhi vanu päevikuid, esimene neist 1988. aastast.
Praegu lugedes mõistan, et ma pole seal päris aus olnud, pigem kirjeldanud seikluste välist poolt, siis pannud kirja posu oma kulutusi ja nimekirju, libisedes targu mööda tunnetest, mis mind tegelikult valdasid.
Mitte et neid tundeid poleks olnud.
Tean, et oli: seoses ema uue abieluga, oma kutsikast unistamisega, toitudega, mida mulle pakuti, aga mis ei maitsenud…Ometi sai sellest ajast peale päevik mu igapäevaseks kaaslaseks. Vahel rohkem, vahel vähem, mõnikord vägagi sügavuti ja mingitel aastatel eriti pinnapealselt.
Ühest väga põnevast, arendavast ja emotsionaalsest ajast – lapse esimestest eluaastatest – ei jõudnud ma ausalt öeldes midagi kirja panna.
Aga aeg enne seda ja praegunegi aeg annavad ohtralt inspiratsiooni kirjutamiseks.Enne lapse sündi kirjutasin pigem olevikust, analüüsides oma emotsioone ja mõtteid, laadides end maha, vahel paarkümmend lehekülge järjest.
Nüüd kirjutan peamiselt tulevikust – püüdes päeviku abil sättida oma fookust ning teadlikult luua oma isiksust, päevi ja elu.
-
Endaga kontaktis olemine ei tähenda mugavust
Põnevat aastat, täis eneseavastamist ja enesearengut!
Endaga kontaktis olemine ei tähenda alati mugavat elu, pigem vastupidi – see nõuab rohkem julgust ja mugavustsoonist välja tulemist. Selle nimel, et hing oleks rohkem rahul.Kuula Ausad mehed podcasti “Kontaktis endaga” kirjaniku ja elustiiliettevõtja Merit Rajuga.
Räägime Meritiga endaga kontaktis olemisest ja elamisest: emotsioonidest, mõtetest, kehasignaalidest, vajadustest ja intuitsioonist. Endaga kontaktis olles pole olemas konkreetset retsepti või standardit ega loogikat, mille järgi elada – kõik tuleb ise tunnetada ja julgeda ka astuda samme, et muutusi teha. Selline nö südame järgi elamine ei ole ootuspärane või tavaline, see ei järgi mingit mustrit või reegleid, aga hing on sedasi nii rahul ja tänutundest tekib soov ka teistele head teha. 🙌
Kuula-vaata podcasti siit
https://www.youtube.com/watch?v=wPitoOcZgNkÕppinud on Merit TTÜ-s ärikorraldust ja Saksamaal rahvusvahelist ärijuhtimist. Kuigi Meriti kursusekaaslased läksid tööle esimeste audiitorite, ärikonsultantide ja ministrite nõunikena, alustas ta oma töist teekonda koristajatööst oma lemmikus teatrimajas. Sest just teater köitis teda toona enim – sai ühe õhtuga õppida nii palju elu ja inimeste kohta. Esimesed Meriti kirjutised tulidki teatrist-psühholoogiast inspireeritud teemadel ja ilmusid ajakirjanduses juba üle 20 aasta tagasi.
Kontoritööl, milleks ta oli end koolitanud, töötas ta täpselt nii kaua, kuni särts hommikul ärgata ja rõõmuga tööle minna hakkas kahanema.
Loomeimpulsile järgnemise vajadus ja igatsus vaba ajakorralduse järele viis iseenda tööandjaks olemiseni juba 13 aastat tagasi.Merit kirjutab oma raamatuid erinevatest eluetappidest, mille õppetunnid on kokku võetud ja teistele kasutamiseks kaante vahele saanud. Tema esimene raamat oli “Out of Office ehk Aasta kontsakingadeta”. Sellele on järgnenud joogaõpetajakoolitus, veel kuus populaarset elustiiliraamatut, 11 joogafestivali ja naistekonverents, hulk ritriite ning oma ajakirja Hingele Pai väljaandmine, mis on nüüdseks kolinud internetti.