Kuidas suhtuda 31. detsembrisse?
On see mingi tähtis päev? Mille poolest?
Ja kuidas seda enda elus ära kasutada – kõige paremas mõttes?
Category: Suhted
-
Kuidas kasutada 31. detsembrit oma eesmärkidele hoo andmiseks?
-
Sinu vaimustav aasta 2021
2020 oli üks väljakutseterohke, proovilepanekute aasta.
• Kuidas pöörata need kogemused positiivseks?
• Ja milline võiks tulla sinu 2021. aasta? 🙌
• Mis on sinu soovid, unistused, eesmärgid ning kuidas teha nende vahel valikut, millele suunata oma fookus?
• Ja kuidas püsida reel?Tasuta veebiseminar 30. detsembril kell 18 Zoomis või salvestus
Läbiviija: Merit Raju, kirjanik, elustiiliettevõtja, life coachMerit Raju
kirjanik * elustiiliettevõtja * life coach
Olen majandusharidusega TTÜst ja Saksamaalt Hamburgi Ülikoolist ning olnud pikalt elustiiliettevõtja ehk juba 13 aastat teen seda, mida süda kutsub.
Olen 9 aastat korraldanud joogafestivale ja kolm aastat andnud välja reklaamivaba Hingele Pai ajakirja.
Minu sulest on ilmunud 7 raamatut teadliku elustiili erinevatest tahkudest: rasedusest kuni töiste valikuteni, tervisest ja heaolust kuni raha ja suhtlemiseni.
-
Kuidas suhtuda, kui jõulud ei tule täpselt sellised nagu reklaamis?
Jõuludega on alati mingid ootused.
Vähemasti toidu-, kinnisvara- ja lennufirmade reklaamides.
Ootame teatud menüüd, seltskonda, rutiine, paika ja dekoratsioone, mingi kellaajani poodides ja köögis rabelemist ja siis täielikult aja maha võtmist. Ja võib-olla jõuluvanagi.Minu jaoks hakkasid jõulud teistmoodi minema välismaal elatud aastatel.
Mitte halvasti. Lihtsalt teistmoodi.Ja need kogemused on teinud mu jõuluootusi ja ettekujutusi paindlikumaks.
Kuni selleni välja, et minu jaoks on jõulud olnud viimastel aastatel hoopis pimeduse, vaikuse ja üksinduse aeg – kõige paremas mõttes.Ja mõnusaid rahulikke kergust toovaid pühi!
Isegi kui need ei tule täpselt sellised nagu reklaamis või ettekujutuses. -
3 viisi kasutada päevikut
Nagu sa ilmselt tead, kirjutan raamatuid.
13 aastaga 7 raamatut.
Aga kõige alus on minu jaoks oma mõtete päevikusse kirja panemine.
Päevikut kasutan ma veel umbes tosinal põhjusel.
Vaata kolme peamist põhjust, miks kirjutada päevikut, siit videoklipist.
Ja telli endale ka tekstiilkaantega 200-leheküljeline kvaliteetne päevik praegu koos spetsiaalse veebiseminariga ja boonusena meditatsioonivideoga siit: www.hingelepai.ee/unistusAinult märkmiku saad tellida 17 euroga siit https://hingelepai.ee/toode/markmik-elu-upgrade-3-kuud-unistustele-lahemale/
-
Maailma edukaimate 5 harjumust
On laialt teada, et eriti edukatel inimestel, maailma tippudel on harjumused, mida teistel pole.
Nad pööravad tähelepanu oma heaolule tervikuna – toituvad kvaliteetselt, puhkavad, võtavad vaba aega ja treenivad oma keha.
Aga mis kuulub veel nende päeva?
1.Päeviku kirjutamine: et kirjutada lahti ideid ja lahendada emotsionaalseid teemasid, rafineerida oma mõtteid ja dokumenteerida eesmärke, pidada plaane ja kaardistada enesearengut.
2. Fokusseeritud ajakasutus. Vaba aja kasutamine mitte meelelahutuseks, vaid uute oskuste õppimiseks või teadmiste kogumiseks.
3. Kalendrisse saavad kirja nii töised kui isiklikud asjad nagu trenn ja lõunasöök, et need päevast välja ei jääks. Miljardärist Tesla ja SpaceX omaniku ja 5 lapse isal Elon Muskil olevat kalender paigas 5-minutilise täpsusega. Paistab, et sekunditki ei lähe raisku. Ja nii on tal tööaega 100 tundi nädalas ja lastega veedab ta 4 päeva nädalas.
4. Samas on nende elus olulisel kohal teadlikult üksi olemise ja enese laadimise, kokkuvõtete ja eesmärkide seadmise aeg ja perspektiivi tekitamine tavasebimisele.
5. Teadlikult valitud suhtlusringkond. Viis põhilist inimest, nende mõtteviis, harjumused ja sissetulek mõjutavad meie alateadvust, harjumusi ja isegi kehakaalu ja sissetulekut.
P.S Ootan nüüdsama trükikoja kullerit kaunite märkmikkudega, mis sobivad ideaalselt päeviku pidamiseks (aga ka kingituseks). Kohe, kui märkmikud kohal, teen väikese reportaaživideo, pakin ja panen sulle teele! Kuna see pole lihtsalt märkmik, vaid sinu elu uuele tasandile viimise vahend ja enesearengu tööriist, siis jõuab see sinuni koos spetsiaalse veebiseminariga, mille otsustasin teha 26. detsembri õhtul, mil kõigil vist juba söömisest kerge tüdimus peal. Saame rääkida uue aasta sihtidest ja sellest, kuidas päevikut enese ja elu arendamise töövahendina kasutada. Kui sa osaleda ei saa, siis saadan muidugi salvestuse. Ja praegu ostes saadan sulle ka minu enda igapäevase meditatsiooni juhendi. Kui sa pole veel tellinud, siis palun vaata lähemalt siit.
-
Toeta naisi ja lapsi, kes väljuvad vägivaldsest suhtest
Eelmisel aastal abistas Tartu naiste tugikeskus Tartu- ja Põlvamaal kokku 428 erinevat naist, kel 534 last kaasas. Kümmekond nendest naistest olid eakad, ehk siis vanuses 65+. Keskmiselt ööbis abivajaja tugikeskuses 48,88 ööd.
Tartu naiste tugikeskus töötab Lõuna-Eestis – Tartumaal ja Põlvamaal, abistades vägivallaohvritest naisi ja lapsi vägivallast väljumisel. Meie juurde võib naine pöörduda ise või satub läbi teiste inimeste või organisatsioonide (näiteks politsei või ohvriabi). Kui naine meie juurde jõuab, kohtub temaga esmalt sotsiaalnõustaja, kellelt naine saab esmalt kriisinõu ja rahunemise abi. Hiljem kogu vajaliku info nii oma situatsiooni kui edasiste võimaluste kohta. Koos naisega kaardistame tema olukorra ja arutame läbi, millised võimalused naisel iseseisva elu alustamisel on. Samuti seda, mida erinevad valikud naise jaoks kaasa toovad. Sageli on naisel kaasas lapsed, kellega samuti tegelema hakkame. Meie nõustamiste käigus selgub lõplikult, mis moodi meie aidata saame. Kuni uue elu alustamiseni (ning ka peale seda) oleme naisega kontaktis ning toetame kuniks see vajalik on. Kontakt ühe perega võib kesta mõnest korrast aasta-paarini.
Kui naisel on kodune olukord väga keeruline, saame võtta nii tema kui tema lapsed meile varjupaika majutusteenusele. Majutust vajab kuni 10% meile jõudvatest naistest ja lastest. Ka Põlvas on meil varjupaik. Varjupaigaks on meil Tartus kaks korterit, Põlvas üks. Iga naine saab enda käsutusse ühe toa (lastega naiste jaoks on meil suuremad toad), köök ja tualettruumid on ühised.
Pakume naistele lisaks sotsiaalnõustamisele psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist. Meie juristid esindavad naisi lisaks juriidilistele küsimustele-muredele vastamisele ka kohtus. Meie jaoks kõige olulisem ekspert tiimis on laste jaoks hädavajalik lapsepsühholoog. Nii juristid, terapeudid kui lapsepsühholoog ei ole riiklikult rahastatud, vaid tugikeskus hangib nende kulude katmiseks ise rahastuse. Selle tarvis osaleme erinevates rahvusvahelistes projektides ja kogume rahalisi annetusi eraisikutelt – tehes rahaotsimise kampaaniaid ja käies vabaõhuüritustel. On tähtis, et see abi oleks kättesaadav ning tasuta, samuti erialaspetsiifiliselt professionaalne. Naistel ei ole rahalisi vahendeid ise selliste teenuste eest maksmisel ja prioriteete sättides jätaksid nad selle abi võtmata. Selleks, et naised suudaksid ise oma eluga edasi minna, on väga oluline, et nad psühholoogiliselt terveneksid ning meelerahu jaoks on vajalik, et ka juriidiliselt kõik probleemid lahendatud saaksid.
Laste puhul on teraapia veel eriti oluline, kuivõrd nende elu on (nende elu pikkust arvestades) olnud enamjaolt ebanormaalne. Vägivalla pealtnägemine või -kuulmine kahjustab laste vaimset tervist pika aja jooksul ning suure tõenäosusega võib juhtuda, et neist tulevad täiskasvanuks saades vägivallatsejad või ohvrid. Lapsepsühholoogi hinnangul on kodust saadavate mustrite täiskasvanuna järgimine enam kui 50% juhtudel tõendatud. Kui me jätame need lapsed aitamata, on hiljem suurem (ja kallim) probleem kogukonnal ja ühiskonnal.
Eraldi fondi, mis naisi otse rahaliselt toetaks, meil pole. Tugikeskusele laekuvate annetuste toel maksame meil töötavatele spetsialistidele. Vägivallaohvritega töötamiseks peab olema lisaks tavapärasele haridusele (sotsiaaltöö, jurist, psühholoog, terapeut) läbitud täiendkoolitused, mis aitavad spetsialiseeruda vägivallale ning selle ohvritega tööle. Nende teadmiste puududes on raske hästi abistada. Lisaks rahalistele annetustele pakuvad inimesed varjupaigale aeg-ajalt erinevaid tarbeasju, voodipesu, riideid. Kui naine kolib välja, siis anname talle vajadusel varjupaigast asju kaasa ja oleme ise ka lisaannetusi otsinud, et näiteks (üüri)korter sisustada. Üldiselt jääme naisega kontakti ka pärast tema meie juurest lahkumist. Toetame ja aitame seni, kuni naine tunneb, et nüüd on ta valmis iseseisvalt edasi liikuma. Sageli on nad meiega ka hiljem aeg-ajalt kontaktis ning räägivad, kuidas neil ja nende lastel uues elus läheb.
Eelmisel aastal oli meie aidata kokku 428 erinevat naist, kel 534 last kaasas (Põlva- ja Tartumaa). Kümmekond nendest naistest olid eakad, ehk siis vanuses 65+. Keskmiselt ööbis abivajaja meie juures 48,88 ööd.
Selle aasta esimese kümne kuu jooksul oleme aidanud juba 318 erinevat naist ja 431 last. Esimese kümne kuuga oleme pakkunud 794 tundi kriisi- ja juhtumipõhist nõustamist, 550 tundi teraapiat naistele, 446 tundi psühholoogilist nõustamist lastele. Juristid on sellel aastal naistega tegelenud 655 tundi.
Konverentsil kogume naiste jaoks materiaalseid annetusi, aga saad oma panuse anda ka ülekandega.
MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus
SWED a/a EE912200221019998649
MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute registrisse — lisades selgitusse oma isikukoodi on võimalus tulude deklareerimisel saada tagasi 20% annetuse summast
-
Kuidas investeerida endasse?
Olen Reet Neemoja. Mind võib nimetada arengupartneriks või kui see ei ütle mitte midagi, siis psühholoogiks ja coachiks. Minu kogemustepagasis on üle 15 aasta liidrite ja organisatsioonide arengu toetamist personalijuhina, ettevõtte juhatuse liikmena ja välise konsultandina. Samuti rahvusvaheline töökogemus ettevõtluse arendamise valdkonnas Euroopa Liidu Komisjoni juures Kosovos ning protsessile orienteeritud terapeudi töökogemus USAs.
Investeerimine minu jaoks on eelkõige tähendanud investeerimist iseenda arendamisse: olen selle nimel kolinud teisele poole maakera peaaegu kuueks aastaks õppima ja töötama, samuti on see tähendanud finantsiliselt ja elustiili osas ebastandardseid valikuid. Kui küsida, kas see investeering on ennast ära tasunud, siis vastan kindlalt „Jah, on!“. Olen näinud ja kogenud palju, mul on lähedasi sõpru maailma eri nurkades, tänu kellele tunnetan seda ümmargust kera, millel elame, oluliselt terviklikumana kui varem ning olen sisemiselt teadlikum, õnnelikum ja tasakaalukam kui kunagi varem.
Rikkus maise vara mõttes ei ole olnud minu prioriteet. Mul on alati olnud piisavalt vahendeid mulle oluliste asjade jaoks ja ma pole vajanud luksust, sest eelistan elada tarbides seda, mida elu pakub, nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.
Eelmisel aastal tõstatus minu jaoks tervisesse investeerimise teema, sest keha lõi häirekella. Sain aru, et lisaks enesearendamisele emotsionaalses ja mentaalses plaanis pean rohkem tähelepanu pöörama ka oma füüsilisele kehale, ilma milleta pole võimalik siin maailmas eksisteerida. Tegin läbi sügava enesetervendamise teekonna, mille käigus õppisin oma keha täiesti uuel tasandil tundma. Sain aru, et mina vastutan oma tervise eest ja olen võimeline looma suuri muutusi, kui sellele keskendun.
Kuna hindan väga praktilisi samm-sammulisi juhendeid ehk tööriistu, sest need on mind enesearenguteekonnal palju aidanud, siis jagan sinuga “Sõltumatu naine” konverentsil samuti ühte tööriista, millest mul on palju abi olnud. See tööriist aitab konverentsipäeva jooksul tekkinud mõtetest olulisima välja sõeluda ning luua sellest lähtuvalt oma Edu Arhitektuur.
Loe lähemalt siit:
-
100 nippi, kuidas parandada und
Küsisin “Mida oled oma une kvaliteedi või kvantiteedi parandamiseks senini teinud?”
Vastajaid oli peaaegu 1300 ja sorteerisin välja 100 põnevamat ja korduvamat lahendust une parandamiseks.
20. on see, mille peale sa ei tuleks ja
30. on see, mida ei tee 70%,
69. on mõistlik ja
92. on samas tuuris põhjalik nagu minu kogemused
- Õhtused jalutuskäigud
- Ei elektroonikale
- Efektiivsem töö- ja elukorraldus
- Rahustav tee
- Varem magama
- Oura sõrmuse kasutamine
- Õhtune meditatsioon
- Hingamisharjutused
- Õhutan tuba enne magamaminekut
- Olen püüdnud magamaminekut ja ärkamist ühtlustada, et oleks igal päeval sama
- Magan pimedas ja lahtise aknaga
- Pimendavad ruood
- Kui mingi mõte piinab ja ei lase uinuda juba pikalt siis üritan ta kirja panna
- Kuulan rahulikku muusikat
- Hoidun õhtul hilisest söömisest ja kohvi joomisest
- Jahe tuba, soe tekk
- Toitun enam-vähem tervislikult
- Kõrvatropid
- Magama jäädes kuulan erinevaid meditatsioone ja rahulikku muusikat
- Võtsime endale koera ning see motiveerib igapäev õues liikuma
- Lihtsalt kauem maganud ja lasknud hommikul mehel lapsega tegeleda
- Lavendli eeterlik õli
- Hea madrats ja mõnusad voodilinad
- Lapsed oma tuppa
- Proovinud korralikult puhata ja võtta oma toidulisandeid õigeaegselt
- Vahetasin padja välja
- Mediteerimine, rahustavad-positiivsed enesesisendused
- Õhtune shindo, mantrad, hingamisharjutused, homöopaatilised ja muud toidulisandid (melatoniin), harva ka unerohi (võõras koht, täskuu)
- Peamassaaž
- Viimasel ajal olen mõelnud, et peaksin lõpetama õhtuse telefonis skrollimise enne uinumist…
- Õhtuti “ekraanide” asemel raamatuid lugenud, lapsega varem magama pugenud ja õhtuseid jututunde voodis teinud
- Kallistan
- Olen muutnud oma elu
- Väldin erutavaid jutuajamisi/ tegemisi enne magamaminekut
- Magamistoa ümberkorraldust ja õhtusi rituaale sobivaks sättinud
- Ilusad voodiriided
- Kuum vann või dušš
- Üritan varem magama minna, hästi ei õnnestu (=väga halvasti õnnestub). Vähem kohvi juua (enamasti õnnestub ja töötab)
- 321 reeglit järginud (3 tundi enne und ei söö, 2 ei tee tööd, 1 ei vaata nutuseadmeid ega telekat)
- Panen korduvad automaatmõtted kujuteldavast puldinupust kinni
- Kui näen tööd unes,siis kuulan rahustavat muusikat, see aitab
- Püüan teha kas või 5 min hingamisele keskendumist
- Kui tulen mõnelt ürituselt või kohtumiselt õhtul, puhastan alati energiad küünalt kasutades ära, saadan kogu võõra energia minema
- Ristsõnad enne magamaminekut
- Ei peavoolu meediale ja krimiuudistele. Rohkem väärtkirjandust.
- Pidev eneseareng, uudishimu elu ja põnevate inimeste vastu
- Endaga rahus elamine, sisemine tasakaal, positiivne suhtumine, piisav liikumine, piisavalt puhast vett ja vitamiine
- Õhtune uinumine läks kiiremaks, kui hakkasin kasutama unemaski. Esiteks hoiab see silmad ilusti kinni, teiseks on isegi silmi lahti tehes kõik kottpime. Samuti on siidist unemask imemõnus vastu nägu
- Suhkru ja jahuvabad toitumisperioodid + meditatsioonid
- Päeval magan lapsega
- Kõik tekkivad mõtted kohe kirja panna (et ei jääks ketrama)
- Korrigeerinud toitumist, liikumist, mõtlemist
- Enne uinumist pesen ja kreemitan, mis on hea rutiin ja annab kehale märku uneks valmistuda
- Proovinud raskustekki
- Asjad ära teinud, mis jäävad kripeldama
- Arvestanud 1,5-tunniseid unetsükleid, et oleks kergem ärgata
- Magamistoast kõik elektriseadmed välja
- Kuulanud hüpnoosiseansse ja meditatsioone
- Soe jalavann
- Magamajäämiseks kuulan err i arhiivist midagi huvitavat või lihtsalt podcaste. See suunab mõtted saatele ja rahustab aju maha. On huvitav ja ma ei keskendu uinumisele.
- Võtan lapsed vajadusel kaissu ja kui kitsas siis rändan ise mujale öösel.
- Proovinud ohverdada muid tegemisi selle nimel, et saaks kauem magada.
- Läksin magama eraldi tuppa, kus ma ei kuule kedagi ega midagi
- Kui tekib haruldane võimalus, teen lõunauinaku
- Silmaklapid, aroomilamp, roosa kvartsi lamp
- Asjade hulk toas miinimumini (mitte midagi peale voodi)
- Laps magab kaisus (et ei peaks öiste ärkamiste ajal üles tõusma)
- Mõttemustrite muutmine. Isegi töökohta vahetasin, et stressi vähendada.
- Püüan õhtul peale kl 20-21 hoida tähelepanu enda juures, sissepoole – seepärast ei meeldi ka filme jms õhtul vaadata, telefoniga helistada, märkan, et see mõjutab mu energeetikat liiga palju ja samuti une kvaliteeti
- Mõtisklemine, visualiseerimine
- Unepäevikut pidanud
- Püüan lapsi varem magama saada
- Loonud omale rahuldustpakkuva elu, kus on vähe stressi, head suhted, hubane kodu/voodi.
- Kappide koristamine
- Oma järgmise päeva plaanide (paberile) kirja panemine, et saaks mõtted peast
- Loendan hingetõmbeid
- Kui palju mõtteid, siis ütlen endale: homme mõtlen
- Vahetame tihti voodipesu
- Enne uinumist mõtlen läbi asjad, mille eest võin päeva jooksul toimunust tänulik olla (keskendun positiivsetele aspektidele elus)
- Olen õppinud oma mõtteid suunama enne uinumist. Näiteks: eelmise päeva õnnestumised ja homsed ootused.
- Käin psühholoogi juures teraapias
- Isiklikud tekid võtsime ühises voodis kasutusele juba ca 10 aastat tagasi, kus mõlemad saavad täpselt selle temperatuuri, mis neile vaja. Oleme koos aga ikkagi iseendad samal ajal
- Venitused enne magama minekut
- Süütan tunnike enne voodisse minekut küünla
- Murede ja pingete maandamine (päeviku pidamine, sisevaatlus)
- Kui uni ei taha tulla, siis mõtlen end mõnusasse paika
- Kui mõtted segavad, siis aitavad kõrvatropid
- Tegin mastaapse hüppe – lahkusin suhtest
- Lähen koos lapsega vara voodisse ja ei tule enam välja, kuna muidu läheb uni ära ja ei uinu enam.
- Veesooni otsinud, viisin voodi teise seina
- Magame elukaaslasega eraldi tekkidega
- Ei vaata elektroonikaseadmeid 2 tundi enne mgamaminekut, magamistoas on dioodpirnid asendatud vanade soojuspirnide vastu, tuba hämar, õhutan alati ja magan avatud aknaga. Akende ees pimendavad rulood ja silmad kaetud tekstiilist magamisprillidega. Magan abikaasast eraldi toas. Kasutan melatoniin 3 gi, ashvagandat, B-grupi vitamiine, magneesiumtsitraati 600 mg jvm. Olen käinud kolm aastat joogas, kodus rullikud lihaste rullimiseks ka lindid venitamiseks,nõelmatil laman mitu korda a ca 15 min. Teen tihti jalavanne magneesiumihelvestega või sooda-meresoolaga, määrin jalgu jahutavate kreemidega. alati teen vahelduvat dushi kehale. Kui vähegi võimalik kuulan päeval juhendatud meditsiooni, olen kasutanud mitmeid hingamistehnikaid ja EFT tehnikat, und need ei parandanud, pigem kulutasid uneaega siiski jooga nidra lõdvestustehnika on öösel aidanud), olen lasknud kaane panna jne (voodipesuvahetus kaks korda nädalas, lambanahk madratsi all veesoonte kaitseks, uneuuringud, söömisharjumuste muutmine, kaalust alla võtmine…)
- Teen punktmasaaži. Mediteerin.
- Liikunud rohkem päevasel ajal. Teadlikult 10000 sammu iga päev.
- White noise, soe vann enne und ja tee
- Olen proovinud kuulata sügavat und soodustavat muusikat vm heli ning jälginud unetsükleid
- Kui oli unetus teemaks, siis aitas kuumaveepudel maksa vastas.
- Häirivate unenägude vältimiseks võtsin kasutusele unenäopüüdja
- Tänu koroonale saan teha kaugtööd, mille jaoks ei ole enam vaja äratuskellaga tõusta. Magan seni, kui keha loomulikult soovibki ärgata.
- Kuulan audioraamatuid jms öösel, see on nagu unejutt, mis aitab magada
-
Kuidas magab 1300 inimest – loe küsitluse tulemusi
Oleme sotsiaalsed olendid ja tahame end võrrelda teistega.
Nüüd on sul see võimalus.
Jagan sinuga täna, kuidas me magame.
Suve lõpus uurisin päris põhjalikult inimeste une kohta. Peaaegu kõik vastajad olid naised ja vastuseid kogunes 1300. Ja siin on selle küsitluse tulemused!
Saad teada, mis mured ja rõõmud on teistel unega seoses ja saad ka vihjeid, mida võiksid sina oma une juures veel parandada.
Une kvaliteedi ja kestusega on väga rahul 19% vastajatest.
22% magab 6h
36% magab 7h
22% magab 8h
42% soovib +2h oma öödesse, 30% +1h ja 16% hirmutavad +3h
Loen praegu Matthew Walkeri raamatut “Why we sleep”, kus ta mainib uuringut, mille käigus magati 7h öö jooksul maganud nädal aega jutti ja järeldas, et meie keskendumisvõime on selle nädalaga juba korvamatult kahjustatud. Teades, et nii paljud kannatavad liikluses ja erinevates täpsust nõudvates ametites sellises unepuuduses, on muidugi ärevust tekitav.
Enamik läheb magama kell 22-23.30 ja suurim arv kell 23.
Ärgatakse 5.30-9 ja enamik kell 7.
Hommikuinimesi on oma sõnul 30% ja õhtuinimesi 41%.
17% ütleb: “Ei teagi, kogu aeg on toss väljas…”
Tööpäeval ja vabal päeval on erinevad graafikud 61%-l ja see on ka arusaadav, kui magatakse 6-7h ja ollakse õhtuinimesed enamasti või siis ülekurnatud.
Äratuskellaga ärkab 61%, ülejäänutel on kas sisemine kell või siis kahjuks ärkavad nad iseenesest varem kui sooviksid.
Hommikul valdab tunne, et oleks veel tahtnud magada, 81% vastajaid.
Une kvaliteedi juures ollakse vähem rahul une sügavuse ja hommikuse unega.
Uinumise ja unenägude mõjuga ollakse pisut rohkem rahul.
Ärkveloleku aspektidest ollakse enim rahul päevase üldise meeleolu, heade suhete ja töötulemustega! Juhhuu!
Aga hommikune enesetunne ja päevane stressitase on kõige kehvemad.
Need on ilmselt need kohad, kus võetakse appi kohv (85%) ja suitsetamine (14%).
Uinumise suurim väljakutse on muretsemine ja mõtlemine (73%)
Katkendliku ja pinnapealse une põhjuseks sama, mõtted, 65%, aga lisaks ka “kuulen pereliiget” 40% ja tualetis käimine 33%.
Olen kõiki neid ka ise proovida saanud ja väga häiriv, tõesti!
“Miks ärkad enne äratuskella?” küsimusele jagunesid vastused nii:
Tualetis käimine 45%
Muretsemine/mõtlemine 41%
Pereliige 31%
10% segab magamist ka krooniline valu.
40% tunneb end päeval väsinult ja kurnatult ning 22% märkis, et on kurvameelne (need vastused võisid ka kattuda).
Mida ollakse une kvaliteedi või kvantiteedi parandamiseks teinud? Nr 1 lahendus oli püüd varem magama minna.
Mainiti ka selliseid tegevusi nagu: muusika kuulamine, meditatsioon, hea une tee joomine, pimeduses magamine, ei joo õhtul kohvi, ei söö 2h enne magamaminekut, hingamine, looduslikud või ka sünteetilised preparaadid, aga ka teraapia sh unearst ja töökoha vahetus stressitaseme vähendamiseks, jalutamine, padi, aken lahti, mitte tülitsemine, positiivsed mõtted ja inimesed, kallistamine jpm. Jagan peagi kogu nimekirja, kui olen selle läbi töötanud!
Vastajate kõige suurem soov on ärgata väljapuhanuna, reipalt ja rõõmsalt.
Kui on olnud selliseid perioode elus, siis millal oli uni ideaalne?
Enamik vastuseid jagunes nende teemade alla: enne lapsi, ülikooli ajal, lapsepõlves, siis, kui stressi oli vähem ja pidi vähem suuri otsuseid tegema, enne kroonilist valu, puhkuste ajal, nooremana, kui polnud hirmusid.
Kui tihti mõtled mitterahuldavale unele?
Iga päev 32%
Iga nädal veel 18%
Kokku üle poolte!
Toidulisanditest võetakse enim:
D-vitamiini 47%
Magneesiumi toidulisandit või kasutatakse magneesiumiõli või -helbeid 33%
Mainin ka ära, et retseptiravimeid meeleolule kasutab 7% ja retseptiravimeid unele samuti 7% vastanutest.
Heale unele aitab kaasa liikumine:
Õues viibib vähemalt 1-2h 58%
Liikumisviisid:
Jalutamine 84%
Liikumine õues 53%
Grupitrenn 14%
Kodus treenimine 18%
Video põhjal 11%
Jooga 0,5% (appikene, kõik minu ja teiste joogaõpetajate tegemata töö! 🙂
11% siiki mediteerib igapäevaselt. Braavo!
Ekraan vahetult enne magamaminekut 70%, 1h enne 25%
Viimane tegevus enne magamaminekut on inimestel teleka vaatamine.
50% ei ole nutiseadmed öösel välja lülitatud, on välja lülitatud 22%
Kohvi või muud kofeiiniga jooki või šokolaadi tarbib
rohkem kui 1 kruus päevas 45%
1 kruus päevas, hommikul, vastas 31%
ei tarbi igapäevaselt 13%
Täiskarsklasi oli vastajate hulgas 16%! See mulle meeldis, kuna alkohol kuulub justkui eesti kultuuri juurde, aga siiski mitte kõigil.
52% kasutab pimendavaid kardinaid, mis on ka minu üks uusimaid leide.
Nutiseadmega mõõdab une kvaliteeti 18%
Ja lõpetuseks hoolimata kogu raskustest, on vastajad siiski hommikuti väga distsiplineeritud:
57% ei lükka äratuskella korduma
20% lükkab 1x edasi
Loodan, et said siit juba mõtteid, mida oma une juures veel rakendada.
Kui tunned teema vastu lähemat huvi ja tahad rohkem sügavuti minna, siis teen peagi uneteemalise kursuse, kus saab ka lähemalt teada ja/või proovida une parandamise viise just eelkõige peamistele und häirivatele muredele: mõtlemine, müra-helid ja tualetis käimine.
Rahulikku und!