Category: Suhted

  • Anett Kulbin soovitab: 10 muusikapala sügisesse

    Anett Kulbin soovitab: 10 muusikapala sügisesse

    Särav-sametise häälega souli ja jazzilaulja Anett Kulbin ei vaja põhjalikku tutvustamist. Tegu on artistiga, kes tekkis Eesti suurematele lavadele bändi Wilhelm solistina ning rabas juba oma esimeste esinemistega kuulajad jalust. Sel aastal elasime kaasa talle ja kitarrist Frederik Küütsile aga hoopis Eesti Laulul – paljud nende nooruslikule kooslusele pöialt hoidsidki. Sügisesse astumiseks küsimegi Anetilt väärt muusikasoovitusi. 

    Lauljatar valis välja kümme muusikapala, mis inspireerivad teda ennast: “Nagu ikka kirjeldab muusika, mis meid parasjagu kõnetab, üsna hästi seda, mis energia endal hetkel sees ringi tuuseldab. Ma tunnen, et otsin praegu muusikas sumedamat souli astumist ja samas muusikat, mis paneks jala tatsuma. See ma loodan, et tuleb ka selles varasügiseses muusikavalikus välja. Tajun, et just need lood, ja kindlasti paljud veel, mis ei mahtunud 10 sisse, kõnetavad mind emma-kummaga – kas oma sōnumi ja soojusega või mõnusa ärgitava energiaga.”

    Kuna sügis hiilib juba tasahilju ukse taga, siis selektsioon sai ka tasakaalustamiseks veidi sügavam, samas ergastav: “Sügis on alati selline tegus, aga sisimas rahulik aeg vahetult enne külma talve tulekut. Ōhtud on veel pikad ja sumedad, aga ōhk järjest kargem ja üha rohkem tahaks vōtta aega endale ja sossult kodus raamatut lugeda. See on täpselt see aeg, kuhu sobib muusika edasiviiva ja natuke ärgitava tempoga, aga mis võib samas olla paigalseisva sügavuse ja pehme souli tunnetusega.” Pane kõrv peale!

    Mark Ronsoni möödunud aastal ilmunud album on kindlasti üks minu eelmise aasta lemmikumaid albumeid, aga tema ühine lugu lauljatar Yebbaga on see lugu, mis puges kuidagi esimesena südamesse ja jäi kummitama. Sellest loost õhkub sellist sügisest kergust ja ma arvan, et see tunne tuleb eelkõige Yebba laulmist ja talle isikupärased maneere kuulates peale. 

    Olen pidanud viimase mõne kuu jooksul lemmikuid lugusid kirja panema või saates mängima ja mitte kordagi selle loo kuulmisest saati ei ole ma saanud teda kuskilt välja jätta. See on üks ilusamaid eestikeelseid lugusid minu arvates. Selle sõnum, sügavus, õrnus, soojus ja jõud on nii endassehaaravad. 

    Tunnen Rahelit juba mõned aastad ja teadsin, et ta on väga andekas laulja,  aga ma ei olnud selle loo avaldamiseni kunagi tema omaloomingut kuulnud. Ma arvan, et kõige paremini kirjeldab igat artisti tema omalooming ja tema debüütsingel “Good Gracious” näitabki ülihästi tema hääle omapära ja kandvust, samas on temas attitude’i mida ta suudab edasi anda justkui lendleva kergusega. Väga võluv igaljuhul!

    Seda remixi tutvustas mulle mu vend Jan, kui olin tal parasjagu Belgias külas. Nüüd tahest-tahtmata iga kord kui seda kuulen tuleb mul esiteks naeratus näole ja hea tuju on garanteeritud. Ehk siis kui peale tuleb mõni süngem sügisõhtu, siis tasub see lugu mängima panna!

    Jacob Collier on minu jaoks alati üks suur müsteerium olnud, ta on andekas multiinstrumentalist ja lihtsalt muusikaliselt omaette olend. Nüüd oma varstiilmuva albumi jaoks on ta teinud koostööd mitme minu lemmikartistiga – lisaks Daniel Caesarile ka näiteks lauljataride Mahalia ja Kimbraga, ning oma käekirja rohkem pop-muusikasse paigutanud. Kokku kõlab see minu arvates väga mõnusalt ja soovitan peale selle loo kuulata ka teisi Collieri uue albumi singleid.

    Jällegi üks garanteeritud hea tuju lugu. See lugu pärineb küll juba Tom Mischi 2018. aasta  albumilt, aga on minu jaoks kindel “go-to” lugu praeguseni ja ilmselt ka edaspidi. 

    Ma ei mäleta kuidas see lugu tee minuni leidis (nagu Spotifyga pigem kipub olema), aga see on lihtsalt selline mõnus kulgemise lugu. Kasvõi õhtul diivanil pikutada, lakke vaadata ja peas päeva kokku pakkida.

    Avastasin Samm Henshaw enda jaoks just selle looga, väga hea energiaga lugu. Sobib hästi sügisesse hommikusse päeva alustama.

    https://www.youtube.com/watch?v=ybGX43zYVAM

    H.E.R. on kindlasti üks mu lemmikartiste. Mega vokaaliga, nii iseteadlik ja iseseisev artist, mis on imetlusväärne ja julgustav jälgida mulle kui alustavale artistile eriti praegusel ajal, mil annan oma esimest täispikka albumit välja. Siia sügiseste lugude nimekirja olen aga valinud tema live esituse loost “Make It Rain”. Ma ei oska seda valikut muudmoodi põhjendada, kui et see on lihtsalt väga ilus-valus ja toob absoluutselt iga kord kananaha ihule.

    Külastasin esimest korda New Yorki 2019. Aasta varasügisel ja nüüd umbes aasta hiljem sügisel viib just see lugu mind mõtteis tagasi New Yorki, ootuses ja lootuses, et varsti saab jälle reisida ja jätkata poolelijäänud muusika loomisega oma lemmiklinnas New Yorgis. Seniks aga kuulan seda imeilusat lugu! 


    Anett esineb 12. oktoobril jazzfestivalil Jazzkaar Fotografiska Tallinnas, lisainfo leiad siit.

  • 10 soovitust, et uus lasteaia- või kooliaasta algus oleks stressivaba!

    10 soovitust, et uus lasteaia- või kooliaasta algus oleks stressivaba!

    Siin on 10 soovitust stressivabaks septembri alguseks, kui su laps läheb lasteaeda või kooli:

    1. Osta asjad valmis varem! Osta ette ära kõikide oma laste koolikaubad, kuid osta igale lapsele tema riided ja jalanõud personaalselt. Võta laps kaasa poodi, veeda see aeg kui tore meelelahutus, käige ka koos pärast tähistamas. Räägi enne lapsega läbi põhimõtted – hetkel on palju allahindlusi ja allahinnatud kaubad ei ole kehvemad kui täishinnaga kaubad. Minu lapsed on vanuses 5 kuni 16 aastat ja nad väga soovivad selliseid eraldi ostupäevi igaühega.
    2. Tee augusti viimasel nädalal suurpuhastust – osta lastele hoiustamiskaste, palu sorteerida asju ja riideid, et natuke värskust tuua ja ruumi saada. Vanemad lapsed saavad oma asjad loovutada noorematele või viige need taaskasutuspoodi teiste jaoks.
    3. Võta aega ja korrastage koolitarbed – teritage koos pliiatsid, sortige pinalid ja vaadake üle raamaturiiulid. Võib-olla on praegu lapsel hea aeg veel paar raamatut enne kooliaastat läbi lugeda?
    4. Pane laps koolis sööjate nimekirja ja räägi lapsega, miks on vajalik lasteaias ja koolis süüa sooja toitu.
    5. Vaata lasteaia ja kooli kodulehte: aktuste aegu ja muud kasulikku infot.
    6. Korrasta ka enda riidekapp ja asjad – näitad nii lastele super eeskuju ja sul on endal ka väga palju lihtsam uut kooliaastat alustada.
    7. Aruta iga lapsega, kus trennis ja huvialaringis soovivad nad alustada. Enamik trenne pakub septembris tasuta proovikuud, alusta juba praegu registreerimistega.
    8. Vaata oma köögikapid üle, et teil oleks piisavalt hommikusöögiasju ja taimepiimad ja kuivaineid osta juba praegu ära – kooli minnes on hommikusöök kodus oluline. Räägi lastega läbi, millist hommikusööki nad eriti armastavad.
    9. Sea valmis aktuse jaoks kooliriided või lasteaiariided ja kirjuta endale memo, et osta õpetajale lilled.
    10. Kõige selle juures ära unusta ennast – september on hea kuu alustada uute õpingute või trenniga. Mõtle läbi positiivsed afirmatsioonid, mis aitavad sul endale tähelepanu suunata ja tasakaalu hoida.

    Loo foto tegi Rita.

  • Merit Raju 5 raamatusoovitust

    Merit Raju 5 raamatusoovitust

    Siin on raamatud, mis panid minus midagi idanema. Kuigi praegu ma loen põhiliselt koomikseid, Harry Potterit ja Supilinna salaseltsi tegemisi oma 7-aastasele lapsele, on mul alati pooleli ka midagi, mida loen iseendale. Tavaliselt on töös lausa kaks-kolm raamatut. Enamasti enesearengu vallast, harva ilukirjandusest.

    Olen ka ise seitse raamatut kirjutanud – eluetappidest, mil olen midagi taibanud, ellu rakendanud, läbi kogenud ja oma eluga uuele ja veel rahuldust pakkuvamale tasandile jõudnud. Beebiootusest kuni rahateemadeni, vabakutselise elu uperpallidest kuni suhete ja suhtlemiseni.

    Jagan sinuga viimaste aastate leide oma raamaturiiulist. Midagi on just nendest raamatutest minu elus idanema läinud.

    Marie Kondo “Jaapani korrastuskunst”

    Viis aastat tagasi võtsin selle raamatu esimest korda ette. Tõmbasin kappidest ja sahtlitest välja kõik oma riided ja jagasin hunnikuteks. Lugesin üle, mitu ülespoole ja allapoole vööd riietuseset mul on ja küsisin igaühe käest ükshaaval, kas see teeb mulle (veel) rõõmu. Kapp sai tühjem. Hing sai kergem. Samamoodi käisin läbi teisi asjadegruppe.

    Asi pole tegelikult kaugeltki ainult koristamises. Sellest ajast peale ostan veel teadlikumalt ainult asju, mille kohta ma tõesti arvan, et see teeks mulle päriselt ka pikemat aega rõõmu. Tavaliselt ootan kuude kaupa, enne kui ostan. Isegi kui summa on umbes 20 eurot. Samamoodi kingin asju, arvestades, et inimene ei taha endale võib-olla füüsilisi asju koju juurde. Niisiis kingin näiteks toitu või tervisetooteid. Ka oma kirjutatud raamatutele kirjutan harva pühenduse raamatu sisse, kui selle sõbrale kingin – ja seda mõttega, et ta saaks raamatu soovi korral kergusega edasi anda.

    Kapituulutusringe teen ikka aeg-ajalt. Kogu Marie Kondo raamatut ja seega ka oma kodu pole ma veel läbi töötanud, kuigi see on endiselt plaanis. Sest lõpuks pole asi asjades, vaid ka mõttemaailmas ja kogu elus ja elurõõmus. Miks meiega vahel ripub või lohiseb kaasa uskumusi või suhteid, mis tegelikult enam ammu midagi ei anna? Kõik oma elu tahud saab üle vaadata läbi sama prisma ning muuta kardinaalsemalt või lihtsalt pisut putitada rõõmutoova(ma)ks.

    Kim Kiyosaki “Rikas naine”

    Neli aastat tagasi läksin ilmselt just sellest kingituseks saadud raamatust oma rännakule, mõistmaks, et rahateema on naistel tõepoolest teistmoodi kui meestel. Julge kinnisavarasse investeerimise lugu ja lisaks naiste enesesse uskumise ja rahalise puhvriga enesekindluse toetamise lugu. See raamat oli toona üks minu innustajatest ja kuigi ma pole kinnisvarainvestor, olen ma tänaseks investor ja kirjutasin ka oma teekonnast omanäolise siira ja eheda investeerimisraamatu just naistele.

    Tim Ferriss “Neljatunnine töönädal”

    Sellel, kui inimesel on enda otsustada ja valida, kui palju, millal ja millist tööd ta teeb, on väga suur roll sügava vabaduse- ja rahulolutunde tekkimiseks. Ja kui see vabadus ära võtta, tekib vastupidine efekt. Tundub rohkem piiranguid ja vähem isiklikku vabadust ja elul on vähem maitset ja värvi.

    Seda raamatut polnud siis veel eesti keeles ja ma lugesin seda seepärast saksakeelsena ja kuigi see oli üle 10 aasta tagasi, arvan siiani, et midagi pani just see raamat minus kasvama. Tegelikult ainuüksi see pealkiri. See pani minus idanema mingi uue võimalikkuse peale 40-tunnise töönädala. Ja sealt ka soovi kogeda rohkem vabadust ja vähem hamstrirattas joosta. Mingi baassissetuleku endale korraldamise soovi ja ettekujutuse, kuidas seda võiks teha. Et see annaks vabadust tegeleda ka asjadega, mis rahaliselt midagi ei too, aga hinge teevad rõõmsaks. Hiljem on sageli öeldud, et autori enda töönädal on tegelikult kordades suurem. Ja ma mõistan, miks. Sest ka minul, kui ma sooviksin, oleks võib-olla umbes neljatunnine töönädal, aga ma armastan oma tööd selleks liiga palju ja väga palju on teha ka tasuta tööd.

    Kaire Talviste “Arukalt lahku”

    Joogaõpetajana küsitakse minult ikka aeg-ajalt tervist ja heaolu puudutavaid küsimusi, näiteks: “Kas ma peaksin oma mehest lahku minema?” Muidugi ma ei tea seda. Aga ma küsin vastu, kas sa tunned, et oled kõike proovinud. Ja siis küsin, kas sa arvad, et sul on emotsionaalselt ja rahaliselt jaksu eraldi elama hakata. Ja soovitan seda raamatut, mida ise lugesin. Õigemini lausa töövihikuna kasutasin, nagu enamikku raamatuid, mida loen. Raamatuid lugedes töötan aktiivselt kaasa, kirjutan päevikut, mõtisklen ja teen oma elus järeldusi ja korrektuure ja muudatusi.

    Anna Wahlgren “Kooskasvamine”

    Oma elu esimesel sügisel käputas mu laps ükskord koduväravast üksi välja. Meie maja ees oli kümmekond vahtravõra ja nende all tohutu lasu kollaseid krabisevaid lehti. Sinna ta oligi teel. Mäletan, et tänu sellele raamatule jäin rahulikult kodutrepile istuma, muidugi beebit teraselt jälgides. Teades, et ta tuleb tagasi, kui ta on teatud kaugusele jõudnud. Tahtsin temas avastamisrõõmu alal hoida. Mitte rikkuda “ei-tohi” ja “see-on-ju-ohtlik” fraasidega, mis mul värske emana aeg-ajalt huulile tahtsid tikkuda. Jäin rahulikult vaatlema, kuni ta otsa tagasi pööras.

    Selle raamatu autor on üheksa lapse ema ja 14 lapse vanaema. Tal ei jätkuks silmi kõigile. Kõik peavad ise ka hakkama saama ja iseseisvad olema. Minu jaoks on see raamat justkui toetav kogenum sõbranna, kellega oma lapse arengu teemal mõtiskleda, kui kõik on hästi või teinekord ka siis, kui kui oma mõtted on otsas. Ja see katab lapsega seotud emotsionaalse kasvamise teemad kompaktselt sünnist kuni 16-aastaseni.

    Meie tegime lapse katsikupeo alles siis, kui ta oli juba pooleaastane. Sest täpselt nii kaua läks mul kohanemiseks, rutiinide loomiseks, lapse suhtlemisviiside mõistmiseks ja ma olin lõpuks valmis kutsuma külalisi. Kutsusin ka koka, kui päris täpne olla. See raamat aitas mul mõista ennast ja last ja ma vaatan seda siiamaani kord aastas. Et lihtsalt võrrelda, mis meil aastaga arengus on toimunud ja mis ees võib oodata. Iga pere ja laps on erinev ja last pole ma siiani eraldi tuppa magama ei pannud, mida seal raamatus soovitati, aga tänu sellele ma sain küll rahus vaadata, kuidas laps maailma avastab ja nüüd teeb ta seda juba ilma minuta pidevalt tema kõrval.

  • Kuidas teha oma rahaasjad korda?

    Kuidas teha oma rahaasjad korda?

    Merit Raju uuest raamatust “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni” leiab emotsionaalseid isiklikke lugusid ja ka komistuskive ning oma nahal läbi proovitud soovitusi.

    Aus ja inspireeriv raamat räägib, kuidas saada sõltumatuks naiseks.

    Alguses emotsionaalselt ja pisitasa üha enam materiaalselt ka. Ja lõpuks on see investeerimisraamat sellest, et asi pole ainult rahas.

    5 soovitust, kuidas teha oma rahaasjad korda:

    1. Vabane tarbimislaenudest.

    Maksa tagasi krediitkaardi võlg ja tarbimislaenud niipea, kui vähegi saad. Võta võlad ette intressi suuruse järjekorras ja ole leidlik, kuidas hoida kokku või teenida lisa, et saaksid need võimalikult lühikese ajaga tagasi maksta.

    2. Võta vastutus ainult enda eest, ära laena raha sõpradele ega käenda laene.

    Naistele on olulised suhted ja me oleme usaldavad. Vahel ostame isegi oma meestele suuri asju, kui mees parasjagu ise ei saa, ja meil on keeruline ostust või käendamisest ära öelda.

    3. Kulutamise eel mõtle, kas tahad seda või vajad seda.

    Mida sa sellest ostust saad? Mis saab pärast, kui selle asja eluiga sinu juures on lõppenud? Muidugi peab elus rõõmu ka olema ja seda saab teatud määral ka osta, aga kui sul pole veel sääste, siis on ühest küljest püksirihma pingutamise aeg ja teisest küljest lisasissetulekute aeg.

    4. Hakka säästma.

    Pane end moraalselt valmis, et sa hakkad edaspidi säästma – kui sa seda veel ei tee.

    5. Pane kirja oma unistused ja hinda neid ka rahalises valguses.

    Unistuste täitmiseks vajamineva summa ja praeguse reaalsuse võimaluste vahe võib olla päris suur, aga vähemasti sa tead, kuhupoole sa liikumas oled.

  • Kuidas leida rahaga rahu?

    Kuidas leida rahaga rahu?

    Kuulasin üht meditatsiooni, ja tolle päeva juhtmõte oli: kõik on olemas sinu sees.
    Jagasin seda mõtet ka oma seitsmeaastase pojaga.
    “Aga Lego ei ole minu sees!” protesteeris ta mõistmatult.
    “Mmm… see tunne, mida uue Lego saamine tekitab, on võimalik ka teistmoodi luua. See on su oma valida. Kas sa leiad selle oma seest või mõnest muust välisest asjast või Legost,” selgitasin.

    Ja jäin mõtlema, mis on minu elus need “legod”, mille asemele ma kuidagi puhtalt õhust ja armastusest oma sisemist rahu leida ei oska.

    Elan ehedat, parimas mõttes n-ö toorest elu: energia tuleb ilma kohvita, naer ilma alkoholita, ausus ja siirus ilma küünlavalgusõhtuta.
    Mul on väikesed vajadused ja lihtsad rõõmud.
    Mõistagi on rahulolu sellisest elust suur, sest mul pole palju vaja.

    Aga see pole sugugi elu ainult mugavustsoonis – tegelikult sageli kaugel sellest.
    Ja selle üle on mul hea meel, sest kui raskused on ületatud, saab neist ikka ja jälle materjali kirjutamiseks, et teisi inspireerida.

    Istusin sõbrannaga varasuviselt veerohke jõe ääres, seljad koos, ühisel kännul pärast pikki jalutuskäike ja jutte maast ja ilmast.
    “Oota natuke,” näppis ta pisut telefoni kallal.
    “Näe,” lükkas ta mu ette oma pangaväljavõtte.
    13.86.
    Kolmteist kaheksakümmend kuus!?
    Kõik.
    Kogu raha, mis tal üldse on.
    Ja ta on selle juures hinges rahul nagu buda.

    Mul on aga tunne, et vajan sama seisundi jaoks mõnevõrra suuremat rahalist puhvrit.
    See ongi minu “lego”, mida ma pole osanud seestpoolt leida.
    Nii maine naine ma olengi.
    Aga raamatu nimeks sai mitte maine naine, vaid sõltumatu naine – “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni”.
    Sest see on minu kahe aasta rahateekond, mis on mõeldud inspireerima ka sind.

    Telli siit oma 300-leheküljeline inspireeriv ja praktiline teejuht rahamaailmas ja elueesmärkides:

    Jah, tahan seda raamatut erihinnaga 17+3!

    Raamatuga tulevad kaasa temaatilised meditatsiooni- ja ajuhäki videod.

    Tänan sind ja olen kindel, et saan sind inspireerida!

    Kui soovid, märgi lisainfo tellimuse aadressikasti muu info juurde, et soovid ka pühendust ja ma panen selle juba täna kirja!

  • Tahad saada uue ajastu jõukaks?

    Tahad saada uue ajastu jõukaks?

    Säästlikkus, investeerimine ja rikkus – igal sõnal on omamoodi maine. Uue ajastu jõukus tähendab minu jaoks aga sõltumatust, väikeseid vajadusi ja uusi hoiakuid.
    Kui säästmisega kaasneb mõrkjas allasurutuse mekk stiilis “aga meie ei saa seda endale lubada”, siis see pole ainus vaatenurk säästlikkusele. 
    Investeerimine on aga enamasti sõna ja tegevus, millest naiste maailm enamasti mööda pöörleb.
    Täiesti ilmaaegu seostub aga rikka inimesega ettekujutus kellestki, kellesarnane ise küll olla ei tahaks.

    Siin on minu 3 mõtet, kuidas muuta hoiakuid, mis võivad takistada rahaliselt sõltumatuks saada.

    1.     Rikas olla on okei.
    Kui sa mõtled jõukat inimest nähes põlglikult, et fui, ei tea, kust ta oma papi sai, siis ei käivitu sinu peegelneuronid, millega sa alateadlikult võid võtta üle teise inimese mõtlemismustreid, uskumusi, käitumist ja harjumusi. Ole avatud! Ehk sai ta oma raha täiesti heade asjade eest? Ja äkki võiksid sinagi saada? Raha on tegelikult okei, see teeb meid rohkem selleks, kes me juba oleme.

    2.     Säästmine kui eluterve minimalism.
    Säästmine pole sama toote asendamine odavamaga, vaid pigem läbiv minimalism.
    See on kvaliteet kvantiteedi asemel.
    Need võivad olla rõõmud ja märkamised, mis ei maksa midagi.
    Tänulikkus selle eest, mis juba on.
    Elu ilma tuimastuseta, milleks võib olla keskmise Eesti päevanormi mahus telekavaatamine või maiustused ja alkohol.
    Minimalistlik ja säästlik on elu, milles sa ise osaled kõigi meelte ja täie tähelepanu ja huviga.
    Ja kui see, mida näed ja koged, ei rahulda sind, siis püüa võtta midagi ette, et päriselt midagi muuta.

    3.     Usaldus, et elu on alati meie poolt.
    Isegi kui meile mõni olukord ei meeldi, on see millekski hea.
    Näiteks mulle ei meeldinud esiotsa mu töökaotus eelmise kriisi ajal, aga just see tõukas mind ettevõtlusse.
    Sellised hoobid on lihtsalt elu müksud, et tuua meid mugavustsoonist välja. Aidata uuele tasemele.
    Järgne rõõmule ja haara kinni elu väikestest vihjetest, nagu uued tutvused, põnevad kursused uutel teemadel või raamatud, kust ammutada inspiratsiooni.
    Seda selleks, et elu ei peaks ette veeretama suuremaid vihjeid, nagu mõni haigus, töökaotus või sassis suhted! Usalda!

  • Elumuutev (t)ajuhäkk

    Elumuutev (t)ajuhäkk

    Ajul on töödelda nii palju ja me märkame teadvuse tasandil vaid seda, mida oluliseks peame.
    Kahjuks pole need alati ratsionaalsel tasandil, päriselt meile olulised asjad, vaid kõik, mis on ajule jätnud mulje kui olulisest. 🙈
    Kuidas programmeerida end ümber märkama päriselt olulist, mis viiks elus edasi?

    Sõitsime lapsega tee-ehitusest mööda, et poodi minna, ja mõne aja pärast sama teed tagasi.
    “Kas see oli enne ka siin?” imestab mu laps, kui sõidame mööda sügavast kraavist keset sõiduteed. Auk on nii suur, et laiutab meie kodutee tervel sõidusuunal.
    “Muidugi,” naeran, sest 10 minutiga poleks see aedade ja lahti puuritud asfaldiga auk saanud küll kuidagi tekkida.
    “Ma ei märganudki,” piidleb laps hämmeldunult teepiirdeid ümber augu.
    Muigan enese ette. Kui mustvalgelt see välja toob ühe meie aju fenomeni!
     
    Sest ajul on töödelda nii palju ja me märkame teadvuse tasandil vaid seda, mida oluliseks peame.
    Kahjuks pole need alati ratsionaalsel tasandil, päriselt meile olulised asjad, vaid kõik, mis on ajule jätnud mulje kui olulisest.
    Nii märkame seda, mida loodame, kardame, armastame ja eirata püüame.
    Kõike, mida oleme korranud ja korrutanud.
    Kõike, millest unistame, aga ka seda, millest tahaksime hoida nii kaugele kui võimalik.
    Märkame kõike, millega meie aju on kuidagi tuttav või millel on mingi roll.
     
    Autojuht märkab liiklusmärke.
    Kaassõitja küll näeb neid, st aju registreerib need, kuid kuna need mingit rolli ei mängi, jäävad nad tähelepanu alt välja ning sõelutakse kui ebaoluline teadvusest kõrvale.
     
    Kui mul õnnestub telefoni ekraanilt vaadata, kas kelleltki on oodatud SMS tulnud, ilma et ma ekraanil paari sentimeetri suurust kellaaega märkaks, siis just see juhtubki. Mulle ebaoluline sõelutakse teadvusest niimoodi välja, et ka meenutada püüdes ei teki ühtki mälestuse kildu sellest, mis see kell võis olla. Ja kella vaatamiseks tuleb mul uuesti telefoni vaadata.
     
    Seda teeb üks aju osa, mille nimi on RAS. Retikulaarne aktiveeriv süsteem.
     
    See on teadvuse ja alateadvuse vaheline filter, mis jätab teadvuse ehk märkamise sõelale vaid olulise.
     
    Filter, mis sõelub olulist kogu andmehulgast, mida pakub maailm meie meeleorganitele, märgates ehk teadvusesse tuues murdosa – täpsemalt miljondiku! – kõigest sellest, mille talletab alateadvus.
     
    Miks ma sellest räägin – liiklusest heldepäikselisel maikuu hommikul?
    Ja mis koht see on, kus praegusel ajal teeremonti panustatakse?
     
    See on tegelikult lugu sellest, et me suudame näha ainult seda, mis on oluline.
    Oluline nii positiivses kui ja negatiivses mõttes. Sest.
    Oluline on ajule see, mida loodame, mida kardame, keda armastame ja kes on vastukarva. Olulised on ka mõtted, mis kipuvad korduma, tunded ja paigad, mida eriti eelistame ja ka need, mille eest tahaks põgeneda maailma lõppu – kui see kuidagi võimalik oleks.
     
    RAS on üks tahk eesti vanasõnast, et hirmul on suured silmad. Me märkame seda, mida kardame.
     
    Ja samal ajal saame ise mõelda-sisendada-programmeerida endale oluliseks positiivsed asjad.
    Et märgatagi rohkem neid.
     
    Kõike muud on maailmas jätkuvalt ka küllaga, aga mis siis, kui me automaatselt oluline-mitteoluline-valikuid langetav tähelepanu on meile tõeliselt olulisel ja teadvuse filtrisse jõuab peamiselt võimalusi, tutvusi, kursusi, saateid, raamatuid, vestlusi ja artikleid, mis on sulle päriselt olulise sihi teel toeks!
     
    Seepärast mõtlen ma igal hommikul suts aega endale olulistele suurematele eesmärkidele ja käin mõttes läbi algava päeva olulisemad sündmused.
    See ongi minu ajuhäkk.
    Selleks, et märkaksin kõike endale oluliste eesmärkidega seonduvat – inimesi, kursusi, praktikaid, nippe, raamatuid, vestluskatkeid. Ja kui ma tean, mis on mulle oluline ja olen oma teadvuse nõnda programmeerinud infoküllusest just suures plaanis olulisega seonduvat filtreerima, julgen ma ka võimalustest haarata ega takerdu liialt muusse.
     
    Head olulise märkamist ja oma elu loomist, tuues märkamisse miljondiku elu kirevusest, mis on just sulle märkamist väärt!

  • "Sõltumatu naine" tasuta näidispeatükk

    "Sõltumatu naine" tasuta näidispeatükk

    Telli endale tasuta näidispeatükk siit:

    Raha on tabu, mille teemal on paaridel kõige rohkem tülisid ja mis on uuringute järgi põhiline lahutuse põhjus.

    “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni” on mu värske inspireeriv ja aus raamat rahast. Täis emotsionaalseid lugusid ja ka komistuskive ning oma nahal läbi proovitud soovitusi sellest, kuidas saada sõltumatuks naiseks. Alguses emotsionaalselt ja pisitasa üha enam materiaalselt ka. 💙

    See mahukas, 300-leheküljeline raamat muudab sinu elu.
    Kuidas sa mõtled.Oma raha ja päeva korraldad.
    Kellega läbi käid ja kuidas end oma elus tunned.
    Sul on rohkem valikuid ja vähem sundkäike.
    Töös. Suhetes. Terviseteemadega.

    Raamatu saab osta minu veebipoest siit.

    Kes ma olen?
    Minu nimi on Merit Raju. Teen juba 13 aastat tööd, mis on ühtlasi mu elustiil, kirg ja missioon. Nimetan end elustiili disaineriks: õitsen ise ja aitan ka teistel õide puhkeda. Olgu teemaks tervis, töised valikud, ettevõtlus, heaolu või raha. Seda peegeldavad mu 7 avaldatud raamatut ja Hingele Pai ajakirjad, juba üksteist korda toimunud joogafestivalid, uus konverents, töötoad, vebinarid, erakohtumised ja hingelepai.ee veebiportaal.
    Hariduselt olen Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna bakalaureus ja Hamburgi Ülikooli ärimagister. Õppinud ja töötanud olen lisaks Eestile veel neljas riigis: Soomes, Saksamaal, Belgias, Austraalias, kokku üle kolme aasta. Juba seitse aastat on mul olnud au olla ema. Ja elujanu ja elurõõm – need käivad minuga pidevalt kaasas.

  • Kuidas kriisis  meeleseisundit valida?

    Kuidas kriisis meeleseisundit valida?

    Kuidas kriisis meeleseisundit valida, millised on 3 erinevat faasi ja kus oled sina praegu stabiilselt ning …kus sa tahaksid olla?

    Kui pauk käis, oli igaüks epitsentrist tegevusvaldkonna ja emotsionaalse ja rahalise valmisoleku poole pealt erineval kaugusel.
    Keegi ei arvanud, et mõned tegevusvaldkonnad lihtsalt pühitakse maamunalt, samas kui mõnede jaoks muutus vaid töötamise aadress ja lisaboonusena jäid ära liiklusummikud, tüütud tööreisid ja hommikune kiirustamine. Keegi ei arvanud, et taevas ilma lennukijuttideta on üldse võimalik.
    Et kõik kokkavad üksnes kodus ja lapsed üle kogu maailma on ühtäkki koduõppel. Ja et tegelikult ei peagi iga päev kontorisse minema, et asjad tehtud saaksid.

    Mälestus märtsi keskpaigast on natuke tuuline ja kõle. Ilmselt see nii oligi, sest oli ju alles varakevade algus.
    Aga see pauk puudutas meid erinevalt, nii nagu olid erinevad ka meie reaktsioonid sellele.

    Me võime juhtuda olema hirmufaasis, õppimise või kasvufaasis. Ja on erinevad viisid, kuidas end nendes faasides toetada ja kergusetundeni jõuda.
    Üks minu abivahenditest on jooga ja pühapäeval kingin sulle tasuta joogatunni, mis paneb pea püsti ja silma särama 💙Registreeru tasuta veebijoogasse: Pea püsti ja silm särama.

    Olin juba ammu töötanud kodus, olles oma leival juba 13 aastat. Aga nüüd oli teisiti. Ka mu laps jäi koduseks. Ma pole tegelikult siiamaani leidnud päriselt head töörütmi, mis hoiaks ka mu head öörütmi. Järsku jäi mu töine aeg nagu korraks seisma, sest paljud algatatud asjad läksid pausile või ootasid uut formaati. Aeg seisis samas kui tegelikult läks tempokamaks – mida inimesed vajavad, kuidas saan praegusel ajal kasulik olla? Mida see uus olukord rahaliselt tähendab?

    Väga imelik oli oma ettevõtmistes otsustada sellises määramatuses, kus enne mingi valiku tegemist tuli vaadata mitu korda päevas uudiseid, et kas see või too on üldse lubatud. Üks minu kirg on päriselukohtumised ja kuna korraldan palju sündmusi, siis järsku langes pool mu tööajast ära. Kas ja mida viia netti? Ekraanimaailma, millest tahaks ju tegelikult pisutki vähem sõltuda. Mõni asi pole veebis lihtsalt üldse see. Aga samas hakkasin saama tänulikke kirju Muhumaalt ja Kilingi-Nõmmelt, et see, mis ma enne Tallinnas tegin, jõuab nüüd ka sinnani. Ja nüüd olen leidnud ka veebisündmustes mõnu ja inspiratsiooni ja juba ootan neid. Mul oli just trükis uus raamat “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni” ja selle esitlust plaanin veel siiamaani, kuna olen otsinud viisi, kuidas ta oleks vähemalt sama tore kui see oleks olnud raamatupoes. Tuli kiiresti kohaneda võimalustega ja vupsata internetti kõigega, mis selleks päriselt sobilik või looks väärtust isegi rohkem.

    Kui ükspäev hakkas tänavapilti ilmuma üha enam maskides inimesi, tundus ikka väga imelik. Kergust tõi see, et olin olnud isiklikus kriisis juba kolm aastat tagasi ning panustanud näiteks veebilehe arendamisse, kirjutanud üles oma kulusid ja mul oli täielik ülevaade, mida ma tarbisin ja kus olla kokkuhoidlikum. Vurrile, millega kohaneda tarvis, lisas pöördeid see, et olin just teada saanud, et laps läheb kooli hoopis teise linnaosasse ja peame ka kolima. Toeks olid kõikvõimalikud tehnikad ja teadmised meelerahust, joogast, teadlikust hingamisest, meditatsioonist ja eeterlikud õlid. Magasin mõnel ööl, tsitruse- ja lillelõhnad padjanurgal, esimese nädala õhtutel mediteerisin tund aega järjest ja kuna esimesel nädalal ei osanud leida aega piisavaks jalutamiseks, siis teisest nädalast alates võtsin aega jalutamiseks vähemalt tund, võimalusel kaks tundi päevas.

    Kergust tõi ka see, et esimese ringi inimesed mu ümber, kolm inimest, kellega ma enim suhtlesin virtuaalselt või päriselt, olid positiivsed ja tarbisid selliseid meediakanaleid, mis näitasid erinevaid vaatenurki olukorrale ja see andis mullegi võimaluse olla toeks teistele, kellel ärevus ja hirm aeg-ajalt üle pea lainetasid. Huvitav oli vaadata ka lapse reaktsiooni. Ta kuulis kõiki vestlusi ja teadis kõike, aga see ei kõigutanud teda karvavõrdki. See lapse süütus ja usaldus, et küll kõik sujub: on nagu on.

    Olen nüüd 9 nädalat kodus kokanud, nagu sinagi, käinud poes harva ja noppinud toitu ka loodusest. Kord koputas naabrinaine ja ütles, et tal on sellest siiber. Kõrini vastutamisest ja välja mõtlemisest, mis järgmisena lauale panna. Mina aga olin inspireerunud oma kodusest köögiviljavalikust, mis polnud kiires elurütmis kunagi olnud nii kirev, ja pakkusin meeleldi meie toitu.

    Kaks päeva tagasi kohtusin uuesti oma päritoluperega ja kallistasin üle nii pika aja oma hoolivat ema. Suur kallistaja nagu ma olen, ei tundunudki tegelikult sellest puudus olevat. Võib-olla selle pärast, et mul on laps ja kass. Või selle pärast, et hinges on tasakaal.

    Panin siia kirja 3 erinevat emotsionaalset tsooni, mida võib näha ka faasidena, mis kõik on normaalsed. Küsimus on, kui pikalt kestavad, need mis tunduvad ebamugavamad ja kõrge stressitaseme tõttu tervist laastavamad. Mõnel õnnestub ise nendes faasides hinges mugavamalt tunduvamateni jõuda, mõnel aga läheb vaja mõnd toetavat tehnikat või sõpra.

    Positiivsel lainel püsimiseks saab samuti kasutada jooga- või meditatsiooni- vm tehnikaid ja positiivsel noodil püsivaid sõpru.

    Kingin sulle tasuta joogatunni sel pühapäeval kell 18-19. Registreeru siin: Veebijooga: Pea püsti ja silm särama.

    1. Hirmutsoon

    Hirm on see, mis pani ostma toitu ja tualettpaberit, levitama hirmu ja ärevust tekitavaid uudiseid ning välja näitama oma ärevust ja viha. Selles faasis on kaeblemist ja ärrituvust ning saadud kirjade, teadete, uudiste või postituste äreva tooni saatel teistele edastamist.

    2. Õppimise tsoon

    Õppimise tsoonis tuleb impulss lasta lahti sellest, mida ei suuda kontrollida. Tekib soov lõpetada nende asjade tarbimine, mis ei toeta: ebatervislikest, sõltuvusttekitavatest toiduainetest kuni uudiste pideva jälgimiseni. Kerkib soov mõista endas toimuvat, oma emotsioonidest aru saada. Nii tekib piisavalt rahu ja keskmes olekut, et teadvustada olukorda, võimalusi ja reaalseid ohte, samuti mõelda järele, kuidas käituda. Tekib huvi võimaluste vastu, kuidas kohaneda muutustega. Enne teistele levitamist hinnatakse info kvaliteeti. Tekib mõistmine, et me kõik püüame anda endast parima.

    3. Kasvu ja arengu tsoon

    Tekib impulss mõelda teistele ja sellele, kuidas saaks abiks olla. Tehakse oma anded või vahendid kättesaadavaks neile, kes vajavad, elatakse hetkes ja keskendutakse tulevikule, otsides võimalusi võtta olukorrast parim. Oma usalduse ja rahu tundest rullub empaatia teiste ja iseenda suhtes, lihtne on avaldada tänu ja tunnustust. Nii on lihtne ka hoida helget meeleolu ja levitada lootust, leida vaikusehetki, olla kannatlik, loov, toetav ja hoida olulisi suhteid.

    Kingin sulle tasuta joogatunni sel pühapäeval kell 18-19. Registreeru siin: Veebijooga: Pea püsti ja silm särama.

    Foto: Ruudu Rahumaru