Category: Suhted

  • 6 toidu serveerimise trendi otse tänapäevaselt krahvinnalt

    6 toidu serveerimise trendi otse tänapäevaselt krahvinnalt

    Kohtusin hiljuti krahvinna Maria von Bochiga Saksa-Prantsuse piiri lähedalt, Villeroy & Bochi 1748. aastal asutatud portselanifirma ühe omaniku-järeltulijaga.
     
    Uurisin temalt, millised on toidu serveerimise trendid.

    • Tänapäevastes peredes on väikesed serviisid ja püütakse kasutada samu nõusid erinevate toitude jaoks: näiteks kausse, mis sobivad ühtviisi hästi nii müsli kui supi söömiseks. Salatitaldrikuid, mis sobivad ka pearoa nautimiseks. Pokaale, millest saab rüübata nii vett, morssi kui mahla.
    • Üks värske trend on musta värvi nõud – ja siin peab vaatama, et see materjal oleks ka tõesti seestpoolt must, muidu tekivad taldrikule noa kasutamisest üsna pea valged kriipsud.
    • Lisaks on hetkel popid kuldne, hõbe ja teised metalliktoonid.
    • Vähem mustreid ja väiksemad mustrid.
    • Ja muidugi-muidugi kõik keskkonnasõbralik ja naturaalne.
    • Hea uudis on see, et pole vaja kogu serviisi välja vahetada, vaid täiesti tervitatav on julgelt miksida erinevaid serviise.

    Ja ilmnes ka kummaline fakt, et Eestis on ühe elaniku kohta kõige rohkem Villeroy & Bochi nõusid.

    Maria küsiski, kas meil kõigil läheb nii hästi. Noh, khm, oleks see vaid nii!
    Aga ma usun, et hubased kodud ja ühised söömised on meile olulised.

  • Pole head ilma halvata

    Pole head ilma halvata

    See lause käib tavaliselt teistpidi, kuid suhte õppetunde kirjeldades sobib seda öelda ka nii.

    Suhte alguses on kerge olla õnnelik, kõik tundub super, inimene kõrval tundub ideaalne ja süda puperdab sees viisil, mis tekitab tunde, et kõik jääb nii igaveseks. Armumine on seotud idealismiga, mistõttu on loomulik, et suhet alustades soovime näha partneris parimat ja lükkame enda silmis kõrvale kõik, mis sellega kokku ei käi. See aga, kas suhe ka kestma jääb, sõltub armumisfaasi järgsest ajast. Kui partnerist saab päris inimene, mitte roosade prillide taga olev unelm.

    Perfektsionismi püüd võib olla äärmiselt laastav. See on kollektiivne uskumus, mis lõhub inimesi, kuid mis ometigi juhib maailma – soov olla perfektne. See on miski, mis on meile sisse õpetatud, kasvatusega kaasa antud ja meie seatud standardite peamine soovitud tulemus. Perfektsus on imeline utoopiline punkt, mille kaudu enamik meist end defineerib ning arvestades, et see, kuidas kohtleme iseend, on võrdeline sellega kuidas kohtleme teisi, siis defineerime ka oma kaaslast läbi sama uskumuse.

    Roosade prillide faasis on kaaslane justkui perfektne, mistõttu langus ehk arusaam, et ta seda pole, võib kaasa tuua korraliku kriisi. Kriis väljendub eri inimestel erinevalt: kas tülidena või lihtsalt huvi kaotusena. Sellepärast vahetatakse suhteid kiiresti ja kergekäeliselt – otsitakse taga perfektust, mida suhte alguses tunti ja mida elu armastuse pähe endale kokku valetati.

    Lihtne on armastada headel aegadel, lihtne on olla suuremeelne ja arusaav partner, kui kõik on hästi ja keegi pole proovile pannud sinu uskumusi ega kahtluse alla seadnud seda, mida arvasid olevat ideaalne. Küll aga unustatakse armutuhinas, et suhe pole ainult meie – suhtes on ja jääb alatiseks olema kaks eraldiseisvat isiksust – erineva mineviku, erinevate probleemide ja erinevate väljakutsetega. Samuti on kaaslases olemas külgi, mida kohe näha pole ning mis tihtilugu ei puutugi otseselt suhtesse. Kui perfektsuse unelm mingil hetkel paratamatult puruneb, siis pühendumata teise inimese päris loomusesse, antakse vaba voli pettumusele, nähakse ainult enda haavumist ega proovitagi mõista teist poolt. Suhe lõhutakse, uskudes, et päris armastus peaks olema perfektne. Nii aga jäävadki suhted lühikeseks ja lõpud samasugusteks. 

    Igaühel on oma negatiivne osa, mingid nõrkused, mingid olukorrad, mis nendega kaasnevad, kuid samamoodi on kõigil positiivne osa, see, mida nad toovad suhtesse ja mis on nende trump. Negatiivset aktsepteerimata ei saa positiivset. Kui soovida osa saada ainult positiivsest, siis see pole armastus, see on mugavus. Kui öelda, et ma olin hea partner senikaua, kuni kõik oli hästi, siis võiks samahästi öelda, et tegelikult mingit armastust polnudki. Partneril peab lubama õppida ja olla vigadega inimene, võtmata iga tegu isiklikult ning näha, et ka partner on inimene omal teekonnal ja tal, nagu meil kõigil, on veel palju õppida. Pole head ilma halvata.

    Loomulikult ma ei vabanda välja julmalt kuritarvitatud usaldust ega inimesi, kes oma vastutustundetust mugavalt vigade sildi taha peidavad. Kui vigadest ei õpita, nende eest ei vastutata, vabandamisest rääkimata, siis see pole koht kuhu tuua selgitust, et me kõik oleme vaid inimesed.

    Kui aga inimene õpib, vajadusel vabandab ja võimalusel oma viga heastab, siis pole tal enamat võimalik teha. Tõelist armastust tuntakse inimese olemuse vastu ja see annab võime näha raskes olukorras näha nii käitumist kui ka õppivat inimest selle taga.

    Keegi meist pole elamises meister ja väga suur osa meie elust toimub katse-eksituse meetodil. Seda arvesse võttes, kuidas on võimalik üldse vigu tegemata elada? Aus vastus on, et polegi. Nii saame me õppida ka seda, kuidas olla suhtes ja kuidas armastada, läbi selle, kuidas seda mitte teha. Loomulikult on asju, mida peaks teadma ka inimene, kellel pole kogemusi kuid tõelised teadmised tulevad ainult kogemustest ja nii saavad pikaealised suhted endale kirju aluse armumisest, tundmaõppmisest, väljakutsetest, probleemidest, mis on lahendatud ja vigadest, mis on andestatud ja millest lahti lastud. Kui küsida paaridelt, kes on olnud koos enam kui viis aastat, ei kuule kuskilt seda, et armastus on olnud üks lõputu mesinädal, kus rohi on alati roheline, taevas alati sinine ja hollywoodilik roosamanna pidevalt õhus.

    Kui armastada inimest, siis on probleemid ajutised. Muul ajal on inimene kõrval täpselt see, kellesse armusid, keda tundma õppisid, kellega raskuseid läbisid ja kes kogu oma olemusega, nii positiivse kui negatiivse poolega, sinu südamesse endale kindla koha lõi.

  • Kuidas olla rahuldustpakkuvas paarisuhtes?

    Kuidas olla rahuldustpakkuvas paarisuhtes?

    “Miks ta mulle enam lilli ei kingi?” nii küsis mu järgmise raamatu küsitluses üks naine küsimuse, mis enim pakitses.

    Ma arvan, et mees on ikkagi olemuselt jahimees.

    Kui naine juba koopas, siis milleks veel lilled?

    Teine asi aga on igaühe personaalne nn armastuse keel.

    Näiteks kui kohtusin mind huvitava mehega, tegime koos testi raamatust “Armastuse viis keelt”. Mina sain oma keelteks puudutused ja sõnad (heh, eks see ole läbinähtav ka, kui armastan kirjutada ja panin raamatule ja hiljem ajakirjale pealkirjaks hingele pai). Temal aga tulid põhilisteks puudutused ja koos veedetud aeg. Tänu sellele teadsin, mis talle tähtis on.
    Pakume teisele muidu alateadlikult armastust just enda eelistatavas “keeles”. Öeldi ju lapsena meile ikka, et tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehtaks. Nüüd öeldakse, et tee teisele seda, mida ta tahab, et talle tehtaks. – Ja see viimane on kindlam viis olla rahuldustpakkuvas suhtes.

    Lilled (ja kingitused) on ka üks nendest keeltest.

    Jah, pisut nagu imelik on neid justkui ise tellida ja piinlikult läbinähtav neid siis saada. Tegelikult see on oma kaaslase aitamine. Sind mõista aitamine. Millal ja milliseid lilli ta toob, jääb ju tema valida. (Ja lillepoes öeldi, et üha enam ostetaksegi lilli iseendale. Üksikute ühiskond?)

    Miks ma sellest kirjutan? Neid küsimusi, mis mulle saadeti, oli veel, mis taandusid armastuse viiele keelele. Ja need viis on: tunnustussõnad, kvaliteetaeg, kingituste saamine, teenimise kunst, puudutused.

    Kui võtame vaevaks armastada teist inimest tema keeles, jõuab meie armastus ka tegelikult kohale.

  • Tee iseenda valimiseni

    Tee iseenda valimiseni

    On jaanuarikuu alguse sombune talvepäev – madal udu ja terve päev kestev hämarus. Just selline aeg aastas, mil tavaliselt mõtlen, et olen sündinud valesse kohta, kuna eelistaksin igal ajal päikest, kirgast sinist taevast ja soojust ning isegi pikalt kestva kuumuse ajal ei virise, pigem naudin kogu südamest. Aga seekord on teisiti, sõidan autoga kodu poole ning vaatamata udusele ilmale, mida tavaliselt pean masendavaks, valitseb minu hinges täieliku kerguse ja vabaduse tunne. Sama tunne, mis mind valdab ühes minu lemmikkohas siin kaunil planeedil mühisevate ookeanilainete taustal, säravsinise taeva ning sooja päikese all. On ülemaailmne barsivahetuspäev, mil  kõikidel soovijatel on võimalus kogeda 20-minutilist barsiseanssi väga soodsa tasakaalupanuse eest, ning minule on tehtud just minu esimene bars.

    Olen üks nendest, kes on kogu oma elu tundnud igatsust millegi enama järele, seda „midagi“ samas täpselt kirjeldada oskamata – paljud kutsuksid seda püsimatuseks. Ka siis kui kõik asjad on olnud korras ja hästi (ja nagu ei tohiks olla pirtsakas ning veel enamat soovida) või vastupidi, kõiki minu keharakke on haaranud totaalne lootusetus, olen alati teadnud, et midagi on veel võimalik.

    Olen väga erksalt tajunud teiste inimeste emotsioone ja tujusid, ennast tihti nende halva meeleolu tõttu süüdi tundes. Olen püüdnud anda endast kõik, et teistel hea oleks ja nemad mind hindaksid – aga kas ma sealjuures ennast olen hinnanud?

    Elu on mind kokku viinud suurepäraste inimestega, kes mind just sellel, nendega kohtumise hetkel on inspireerinud ning aidanud kaasa arengule. Pean tõdema, et kõik hetked ja olukorrad on tulnud minuni täpselt õigel ajal, siis kui olen olnud valmis neid vastu võtma. Vahel olen seda täpset ajastust mõistnud hiljem ning olukorras olles tundub kõik täiesti arusaamatu – miks siis seda nüüd vaja on? Aga kõik on olnud täpselt nii kui peab….

    Olen neile inimestele ja hetkedele ääretult tänulik! Imelistest inimestest inspiratsiooni saanuna läbisin kundalini jooga õpetaja koolituse ning olen ka jooga duula – rasedate jooga õpetaja, sünnitoetaja ning emme ja beebi jooga õpetaja. Kõik väga tänuväärsed õpetused, mida väga hindan ning austusega jagan. Aga minu enda sees valitses ikka rahulolematuse tunne. Pidasin seda pikalt meele mängudeks, andes sealjuures endale taas meeletul hulgal hinnanguid – jälle ma ei teinud oma joogapraktikat! Ma ei saavuta midagi, kui ei suuda isegi ühte 40-päevast meditatsiooniseeriat lõpule viia! Ükski mu kolmest sünnitusest ei ole olnud pehme, mida võiks ühelt jooga duulalt eeldada. Mis mul viga on? Ja kuidas ma saan seda üldse teistele õpetada, kui endal ei ole õiget kogemust olnud…. Uhhh, meeletult hinnanguid ja piiranguid, kas pole?

    Barsi vahetuspäevale sattusin sündmuste ahela tõttu. Jällegi, absoluutselt õigel ajal. Accessi vahendid tulid minu teele juba aasta varem, kuid siis ei kõnetanud need mind väga, ju siis ei olnud õige aeg. Täpselt aasta hiljem tuletasid need end taas minule meelde ning juba selleks, et jääda.

    Barsipäeva ennelõunal astun ürituse toimumiskoha uksest sisse – ruumis on suur hulk massaažilaudu, mitmetel juba inimesed oma seanssi kogemas ning teised jagamas. Istun toolile ning ootan oma järjekorda. Veidi eemal näen üht kõige rohkem 11- või 12aastast vallatleva näoga, ent selgete ja arukate silmadega poissi massaažilaual pikutamas ja uudistavalt ringi vaatamas. Sisimas tean ehk kohe, et ka tema on üks barsi pakkujatest, aga noh, kuidas siis nii – laps, poiss…. Ootan edasi. Minu kõrval istuvale naisele soovitatakse: „Hei, poiss teeb ka barsi!“ ning kuulen teda vastavat „soovin ikka täiskasvanut“. Mis veel võimalik on? Otsustan kõikidest hinnangutest loobuda, kaitsed alla lasta ning minna… Poiss (nüüdseks tean, et tema nimi on Gerth Jonathan ning ta on tõepoolest 11aastane) ütleb särasilmil, et viskaksin pikali ning seejärel hakkab ta õrnalt, peaaegu vaevutuntavalt mu peas erinevaid punkte puudutama. Korraga kuulen, kuidas ta sosistab kõrval olevale naisele: „Ma ei tunne midagi“, misjärel saan korralduse oma käsi mitte risti ning sõrmi üksteisega vastamisi hoida. Ja tunnengi, kuidas soojad lained minust läbi voolama hakkavad, pea muutub mõtetest tühjaks ning keha kergeks. Joogas kutsutakse seda tihti kodusolemise tundeks, kus ei ole head ega halba, õiget ega valet, kõik lihtsalt on. Hinges on kergus ja teadmine – kõigest. Olen seda varem kogenud paaril korral mõne pika meditatsiooni käigus ja järgselt. Olen täiesti kohal selles ruumis, kus mu keha viibib, tajudes igat puudutust, heli, õhu liikumist. Kuulen ja näen ruumis oleval ekraanil näidatavat ülekannet mujal riikides toimuvast barsipäevast, kuulen inimesi jutustamas. Samas olen kõikjal universumis piiritu olendina, kes ei soovi enam olla tikukarpi surutud, vaid soovib välja tulla kogu oma erilisuse ja eripäraga, iseendana.

    Ja saavadki need 20 minutit märkamatult läbi. Need minutid, mis on mind muutnud nii, et tagasiteed enam ei ole. Minutid, mis on pannud mind valima iseennast. Minutid, mille tõttu võib nüüd vahel ääretult ebamugav olla olukordades, kui ma iseennast ei vali ning käitun viisil, sest nii on kombeks. Minutid, mis mind päriselt äratasid.

    *

    Seda, mida Access Bars endast tegelikult kujutab, on ainult sõnadega keeruline edasi anda. Tehnilisest vaatepunktist on Access Bars 32 energiapunkti pea peal, mis sisaldavad Sinu mõtete, uskumuste, otsuste, emotsioonide ja vaatepunktide elektromagnetilisi komponente. Nende punktide õrnal puudutamisel vabastatakse kehast ja elust mõtted, tunded ja emotsioonid, mis enam ei panusta ning millest oled valmis loobuma. Ilma igasuguse pingutuseta vabanevad piirangud, mis takistavad vastu võtmast seda, mida ELU tegelikult pakub – teadlikkust, tervenemist, loovust ja küllust ning seda igas eluvaldkonnas.

    Foto: Liis Lukas

  • Kuidas julgeda elada oma reeglite järgi?

    Kuidas julgeda elada oma reeglite järgi?

    Kas oled tundnud, et vahel napib julgust teha muutusi või elada üldtunnustatuga vastuvoolu, tehes valikuid oma südame järgi?

    Olen taimetoitlane juba 22 aastat, iseenda tööandja 12 aastat, teen mõndagi teistmoodi ja olen loonud natuke nagu oma mulli, mis on paksult täis eluga rahulolu.

    Selles mullis on ka küsimist, kahtluse alla seadmist ja otsustuskindlust, teistmoodi valikute tegemist ja julgust erineda. Vähe plastikut, ravimeid, meiki, kiirmoodi ja peavoolumeediat, hoopis siirad suhted ja ehe, kaamosekindel rõõm. Aga see on olnud teekond.

    Oma elustiilist ja valikutest paotan isiklikke lugusid oma uues raamatus “Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi”.

    Minu sulest kuues raamat, on ta siiski esimene, mida kirjastan ise ning soovin selleks ka sinult hoogu.

    https://www.hooandja.ee/projekt/vaba-ja-metsik-julgusest-elada-oma-reeglite-jargi

    Loodan, et leiad enda jaoks põneva Hooandja paketi ja ma saan sindki inspireerida!

    Raamat ilmub juba novembri lõpus.

  • Robin Sharma 11 soovitust paremaks eluks

    Robin Sharma 11 soovitust paremaks eluks

    Robin S. Sharma on tunnustatud juhtimisguru ja ülemaailmse kuulsusega raamatu „Munk, kes müüs maha oma Ferrari“ autor, kes esineb 5. novembril Tallinnas Saku suurhallis Eesti läbi aegade suurimal koolitusel Better You. Oma raamatus „Perekonna tarkused mungalt, kes müüs maha oma Ferrari“ selgitab Sharma lihtsat, samas hämmastavalt tõhusat süsteemi, kuidas valla päästa oma lapse loomulik juhipotentsiaal, samal ajal ka ise õnnelikumat ja täisväärtuslikumat elu nautides. Robin S. Sharma jagab lugejaga perekonna juhi viit meistrioskust ja lisab ka praktilised näpunäited.

    Sharma kirjeldab raamatus, kuidas olla õnnelikum inimene ja parem lapsevanem, kuidas avastada oma lapse anded ja parimad oskused, kuidas saavutada paremad suhted nendega, keda armastad ja avastada oma laste iseloomu ja vaimujõudu, kuidas õpetada lapsi suurelt unistama ja edu saavutama, kuidas tuua oma ellu tagasi tasakaal ja leida elust rohkem lihtsust, rõõmu ja ande.

    Hingele Pai jagab inspireerivast raamatust mõtlemapanevaid väljavõtteid.

    • Kõige kurvem asi elus pole mitte surm, vaid see, kui ei suudeta tõeliselt elada, olles alles elus.
    • Liiga paljud meist raiskavad aega, ilma et inimelu täius kordagi mõjule pääseks.
    • Elu lõpus pole oluline mitte see, kui palju mänguasju kogusime või kui suure raha kokku ajasime, vaid kui suure osa oma annetest ellu rakendada nii, et maailm muutus sellest väärtuslikumaks.
    • Tõeliselt on kõige olulisemad elud, millega me kokku puutusime, ja hea, mis me endast järele jätsime.
    • Edu tuleb su ellu iseenesest, olles ettekavatsemata, kuid vältimatu kaasprodukt, mille toob teiste inimeste aitamine.
    • Kui suudad igapäevaselt ellujäämisvajaduselt ümber lülituda teiste teenimisele, toob su pühendumus kindlasti kaasa ka edu.
    • Inimese tõeline eneseteostus ei tähenda neid suuri saavutusi, mis aitavad ajakirja või ärilehe kaanele pääseda, vaid hoopis neid lihtsaid väärikaid tegusid, mida me kõik suudaksime teha, kui tahaksime.

    Millised on perekonna juhi meistrioskused?

    Sharma soovitab pöörduda tagasi selle juurde, mis on elus kõige tähtsam ja nautida eluande. Kuidas olla siis hea vanem? Sharma on veendunud, et koduse elu juhtimine on alus juhtimisele elus.  

    • Juhtimine elus algab juhtimisest kodus.
    • Selle asemel, et lapsega riielda, kujunda temast juht.
    • Keskendu oma lapse tugevustele, mitte nõrkustele.
    • Et olla hea vanem, püüa olla hea inimene.

    Inspiratsiooniks! Kirjuta üles ka Robin Sharma 11 soovitust parema elu saavutamiseks 🙂

    1. Ole tänulik.
    2. Võimle iga päev.
    3. Suhtu oma töösse kui kunstivormi.
    4. Looda parimat ja valmistu halvimaks.
    5. Pea päevikut.
    6. Loe “Benjamin Franklini autobiograafiat”.
    7. Tee nädalaplaan.
    8. Pane paika elu 5 prioriteeti.
    9. Eira segajaid.
    10. Joo palju vett.
    11. Tee tööd iga päev paremini kui eile.

    Kes on Robin Sharma?

    Õigusteaduste magister Robin S. Sharma on üks maailma hinnatumaid asjatundjaid juhtimise ja eduka elu kujundamise alal. Ta on kirjutanud viis bestsellerit, nende hulgas „Munk, kes müüs maha oma Ferrari“ ja „Kes nutab, kui sa sured?“. Robin S. Sharma loengud on alati hinnatud selliste organisatsioonide konverentsidel nagu Microsoft, GM, IBM ja FedEx.

    Foto: Edu Akadeemia

  • Kuula tuult

    Kuula tuult

    Mulle meeldib savitahvlike, pärit keraamikapoest, takuse nööri küljes. Ühel küljel kiri “kuula tuult” ja teisel “vaata tähti”. Sobitan tahvlikese rannalt leitud lauatükile sepanaelaga ning siis köögiseinale.
    Esimest soovitust pole ju rannakülas raske kuulda võtta – tuult jätkub. Mereäärses männikus, tuulikutiibades, kadakalatvades ja korstnalõõrides.
    Aga augustiõhtuteks viin tahvlikese õue, aidaukse kõrvale.
    Ja keeran teise poole.

  • Suve kõige inspireerivam elustiilifestival saabuval nädalavahetusel!

    Suve kõige inspireerivam elustiilifestival saabuval nädalavahetusel!

    Juba sel nädalavahetusel vallutavadki Haapsalu Piiskopilinnuse hoovi kõik, kes hindavad rahulolu oma eluga: tervise, heaolu, suhete ja tööga.

    Joogafestival tähendab kaht päeva täis põnevaid juhendajaid, inspireerivaid loenguid, tasakaalustavaid joogapraktikaid, vabastavat tantsu, maitsekat taimetoitu ja muusikat ning mahedat meditatsiooni.

    Festivalipass on 23. juuli südaööni (kell 23:59) soodushinnaga 65 € (Piletilevis 69,5 € ja kohapeal 79 €). Paaripilet kahekesi tulemiseks on vaid 99 €.

    Osta oma festivalipass kohe siit

    Ainulaadne on Joogafestival selle poolest, et on festival, mis laeb, ega kurna + saad kaasa praktilisi nippe, kuidas elada veelgi täisväärtuslikumalt.

    Festivalil juhendavad Justin Michael Williams Ameerikast, Ananda Das Indiast, Hedvig Hanson, Peep Vain, Aigi Vahing, Hingele Pai eestvedaja Merit Raju ja paljud teisedki. Laupäeva õhtul saab nautida Hedvig Hansoni kontserti ning ekstaatilist tantsu DJ Taivo Petersoni muusikavalikuga. Läbi öö saab nautida gongihelisid magamise ajal.

    Lasteprogrammis leidub tegevust ka lastele, lapseootel peredele kui ka beebidele 🙂

    Vaata programmi või osta pilet kohe siit 

    Kohtume 27. ja 28. juulil Haapsalus!

  • Kuidas seada sihte ja nautida teekonda?

    Kuidas seada sihte ja nautida teekonda?

    Peep Vainuga ajab juttu Hingele Pai peatoimetaja Merit Raju.

    Vaata Youtube’ist SIIT