Rääkisin täna oma 7-aastasele pojale, et kui ta oli väga väike, siis ma mõtlesin, et mul võiks olla veel üks paar käsi. Või vähemasti üks lisakäsi, kolmas.
“Miks?” küsis ta imestunult.“Et saaks midagi tõsta, võtta või panna, koristada, toiduks valmistada, koorida, endale lähemale tõmmata või kaugemale nihutada, juua või lihtsalt endale midagi suhu panna… sest ma hoidsin sind ju kahe käega,” muigasin meenutades.
Emade õlul on päris palju. Ja eriti praegusel ajal. Ematöö, palgatöö, õpetajatöö, toiduvalmistamine, lisaks ole veel kuninganna ja armsam oma mehele!
Aga me ise!? Elutargad mehed teavad, et happy wife, happy life! 😅
Emadepäeva õhtul kell 18:00-18:50 teeme lihtsa lühikese joogaharjutuste seeria, mis võtab ainult 22 minutit ning annab mõnusa enesetunde kogu kehas ja paneb energia liikuma.
See lihtne ja terviklik harjutusteseeria sobib nii pärast ärkamist kui ka enne magamaminekut või pikemat meditatsiooni. Enne harjutusi teeme väikese hingamise ja pärast teeme lõdvestava 11-minutilise puhkuse. Kokku planeeri umbes 50 minutit.
Pane selga mugavad pikad riided, milles sul on hea olla, liigutada ja hingata, pane juuksed kinni ja võta ligi oma matt, vaip või lambanahk ning suhkruta jook ja pehme tekk.
Kohtume joogas, jagan sinuga hea meelega oma joogakirge!
Kord küsis mu töökaaslane mulle parklatrepil silma vaadates, kas mul ikka on ülemuse kukele saatmise raha olemas.
„Jah!“ vastasin naerdes. Nii nagu ma olukorda tajusin, olin oma tegelikest võimalustest mõtetes kaugel ees. Väga kaugel. Ma ei teagi, kust ma selle enesekindluse – või naiivsuse – võtsin. Mul oli kodulaen. Mu kontol polnud tegelikult mingit puhvrit.
Rahaline sõltumatus annab mingi väikesegi kindlustunde ja ka enesekindluse. Säästudest turvapadi pole muidugi alati ainult elumuutmiseks ja manööverdamisruumiks. Seda saab eelkõige kasutada ootamatutes olukordades, kus su truu pesumasin ja nõudepesumasin korraga peaksid töö lõpetama. Või kui ootamatult tuleb hambaarsti juures teha põhjalikumaid protseduure või lapsele jäävad kombinesoon ja talvesaapad korraga väikeseks (see juhtub alati nii äkki!) ning auto vajab ka remonti. See rahaline turvapadi on nagu meelerahufond – annab teadmise, et sa pole muutustes päris tuulte tallermaal.
Võid säästa igakuiselt mõnele tähtajalisele kogumishoiusele, kust raha välja võttes kaotad küll intressi, kuid raha on siiski kättesaadav ja kui seda ootamatusteks tarvis ei lähe, teenib ta tasapisi tillukestki intressi.
Säästud on head, sest nad annavad üldse mingisugusegi valiku- ja otsustusvabaduse ja puhvri. Meelerahu. Kukele saatmise võimaluse. Kasvama pandud sääst on muidugi parem. (Noh, riskantsem ka.) Ja rahavoogu toov kasvama pandud sääst on veel parem.
Kuhu ja kuidas investeerida, saad lugeda juba raamatust “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni”.
Tasuta näidispeatüki ja raamatu sisukorra saad endale tellida siit:
Paljud peavad praegu leppima töökoormuse ja palga vähenemisega, jääma koju sundpuhkusele või võtma ennast töötuna arvele. Otsused piirangute kohta on meie kõigi tervise huvides, kuid nende majanduslik mõju pingestab rahalist olukorda. Igaüks saab aga vähendada riski, et enda või pere rahaline olukord veelgi rohkem pingeid ei tekitaks.
Samm 1: pane kirja oma tulud ja kulud
Esimese sammuna on alati hea kaardistada tänast situatsiooni ehk stardipunkti. Kust tuleb minu või meie pere raha, millistest sissetulekuallikatest? Siin tuleks üles märkida nii laste- ja peretoetused, abirahad, sissetulekud palgatööst, aga ka lisaks tehtud väiksematest tööampsudest ja kui neid on, siis ka investeeringutelt teenitavad tulud ja üüritulud.
Järgnevalt on vaja olla enda vastu aus ning kirja panna kõik kulud ehk kuhu see raha läheb. Siinkohal võib abiks võtta internetipanga väljavõtted, kui enamik oste on tehtud pangakaardiga. Sularaha puhul on tegemist pisut keerukama mäluülesandega. Järgmisest kuust alates on hea juurutada endale sisse harjumus tulud ja kulud üles märkida näiteks kord nädalas või kord kahe nädala tagant. Siis ei teki kuu lõpus halba üllatust, et kulutatud sai kaugelt üle oma võimete.
Kulutuste kirjapanekuks on mitmeid võimalusi alustades pliiatsist ja paberist, arvuti kasutajad võivad abiks võtta Exceli või laadida alla vabavarana kättesaadava OpenOffice’i. Proovida tasub eestlaste loodud MyFinancier’ rakendust, mis on samuti tasuta ning mille abil saab lisaks tuludele-kuludele jälgida ka pere netovara muutumist ajas (www.myf.ee).
Kes eelistab rahaasjadel silma peal hoida jooksvalt, märkides konkreetse kulutuse või ootamatult teenitud eurod üles kohe, kui need tekivad, võib katsetada Google Drive’ tabeldokumendi loomist või laadida alla mõne tasuta äpi: populaarsemad on näiteks Monefy, MoneyLover või Spendee.
Esmakordselt asja ette võttes võib tekkida segadus, kuidas neid tulusid ja kulusid kirja panna. Selleks määra ära enda jaoks olulised kategooriad: näiteks nagu toit, väljas söömine, transport, autoga seotud kulud, eluasemekulud, riided-jalatsid, ravimid, meelelahutus. Kel tahtmist rohkem süvitsi minna, võib näiteks toidukulud jagada veel eraldi: magus, puu- ja köögiviljad, piimatooted, kuivained, liha ja kala, leivalised, mahlad ja veed, alkohoolsed joogid jms. Sellisel juhul on soe soovitus käia võimalikult vähe poes ning kohe poest tulles poetšekk vastavate kategooriate järgi ära jagada.
Näiteid kulukategooriatest ning kasulikest abivahendites leiad siit.
Paar eelarvetabelit on siin ja siin – viimasest leiad ka eraldi toidukulude jälgimise tabeli.
Samm 2: Analüüsi ja tee järeldused
Kui tulud ja kulud kirjas, tuleks saadud tulemile peale vaadata, et edaspidi rahatargemaid otsuseid teha. Sellega saab igaüks hakkama, jagades kulud ära väga olulisteks (nagu toit, eluasemekulud, ravimid) ning pisut vähem olulisteks (ehk mugavuskulud). Pane tähele, et nii mõnigi kategooria võib koosneda nii vajalikest kui ka mugavuskuludest – näiteks toidukaupade arverea võivad üheskoos ootamatult kalliks teha oluline korralike soojade lõunasöökide toormaterjal kui ka mitte nii vajalik küpsiste-kommide-valmistoitude maht. Hinda oma kulutusi kriitiliselt!
Võib ka selguda, et peres on näiteks kahe auto ülalpidamine liiga kallis või on suur hulk raha kulunud ebavajalikele ostudele, mis nüüd jõude seisavad (kordagi kandmata riided, kasutamata elektroonika, spordivarustus, mis vaid korra või paar kasutust leidis).
Analüüs annab võimaluse leida üles kokkuhoiukohad, eriti olukorras, kui kulude vähendamine on pere heaolu nimel kriitlise tähtsusega. Mõningatel juhtudel on selline inventuur aluseks, et ebavajalik kraam veebikeskkondade kaudu müüki panna ning sel viisil kinni pandud rahast kasvõi osa vabastada.
Kui kulusid-tulusid juba mõned kuud kirja pandud, võid hakata seadma endale konkreetseid rahalisi eesmärke erinevate kuluridade kohta – nii koostad eelarvet.
Miks on oluline teha seda alles siis, kui pisut tunnetust tulude ja kulude kirjasaamisega kätte saadud? Seda sellepärast, et vastasel juhul võid seada endale esialgu ebarealistlikke eesmärke (näiteks siht saada kuus 300 eurose toidukorviga hakkama võib olla väga keeruline pere jaoks, kel varem kulus 800 eurot), ning see omakorda toob alla sinu motivatsioonitaset.
Samm 3: Hakka looma meelerahufondi
Tulude ja kulude kirjapanemine ning nende analüüsimine näitab sulle selgelt ära sinu või sinu pere võimekuse hakata looma meelerahufondi (säästupuhvrit, kindlustundefondi, rahalist tagavara, toimetulekuvaru või ka ülemuse pikalt saatmise fondi). See on väga vajalik praegustes muutuvates tingimustes – ei osanud ju keegi ette ennustada kuu aega tagasi rääkimata pikemast ajaperioodist, et kehtestatakse üleriigiline eriolukord koos piirangutega. Nii ei tea me ka täna, millal see täpselt lõpeb, kaua säilib palgamaksete peatamine või vähendamine näiteks turismisektori töötajatele või kas see laieneb ka meie endi töökohtadele.
Mida igaüks saab teha, on tagada enda ja oma pere valmisolek. Selle jaoks on säästupuhvri loomine hädavajalik: näiteks olukorras, kui pere üks sissetulekuallikas kaob, aga kulutusi hädavajalikule nagu toit, ravimid ja eluase on vaja ikka teha, saab rahalise tagavara kiiresti kasutusse võtta säilitamaks enda või pere normaalset elukorraldust. Ka vähendab see stressi, sest toimetuleku tagavara annab kindlustunde, et saame iga ootamatu olukorraga hakkama.
Puhvri suuruse üle otsustab iga majapidamine eraldi, kuid rusikareegel on, et meelerahufond võiks katta vähemalt pere kolme kuu kulutused. Siinkohal on hea ette võtta kirjapandud tulud ja kulud, kust selgub pere säästupuhvri suurus (kuised kulud x 3). Kui tulude-kulude kirjapanek end pisut oodata laseb, siis võib alguspunktiks võtta pere sissetulekud olukorras, kus varasemalt kogu raha kuu jooksul ära kulus (sissetulekud x 3). Summa võib tunduda suur – kuid see on alles lõppsiht, sinna tuleb liikuda vaikselt sammhaaval.
Kulude ja tulude analüüsist saad kätte summa, mida pere suudaks kuu jooksul kõrvale panna. Mõistlik on teha selle jaoks eraldi konto, et raha poolkogemata lihtsalt ära ei kuluks (uuele kontole ei pea pangakaarti juurde tegema). Ka on hea mõte kaasata kõik pereliikmed, sh lapsed, et oleks ühtne arusaam, miks on vaja kulusid koomale tõmmata või miks teinekord ei saa lubada uusi mänguasju, riideid või puhkusereisi.
Mida teha siis, kui olukord on juba halb?
Kui pere on aga ootamatult ilma jäänud kõikidest sissetulekutest, siis soovitan kindlasti läbi teha sammud 1 ja 2 fookusega kaardistada ära kõik kõige vajalikumad kulutused, ilma milleta kuidagi läbi ei saa. Kui töö kaotusega kaasnesid koondamisrahad, siis on mõistlik kasutada neid vaid kõige prioriteetsemate kulude katteks eriti juhul, kui uut töökohta hetkel ei paista.
Rahaliste raskuste ilmnemisel on tark kohe läbi rääkida pangaga / muu laenuandjaga maksepuhkuste osas – olles ise aktiivne lahendusi leidma, on ka nemad vastutulelikud ning koos saate teha parimad otsused, kuidas edasi minna. Ükski pank või laenuandja pole huvitatud sellest, et inimene lükkab raskustest rääkimist nii kaugele edasi hetkesse, kus polegi palju valikuid jäänud.
Uue töö osas, eriti kui rahaline seis pole kiita, tasub pere heaolu nimel kompromisse teha – ehk aitab mõni ajutine lisatöö raskel ajal hädast välja. Näiteks vajavad praegu abikäsi ravimite hulgilaod, toidupoed, meditsiiniasutused, logistikafirmad. Ehk tuleb kasuks läbi mõelda oma hobid ja oskused – kas neid saaks kuidagi töösse rakendada, kasvõi vähesel määral või e-kanalite kaudu? Kui pere rahaline seis jälle parem ning meelerahufondis piisav summa, võib asendus- või lisatöö alati kõrvale jätta. Kriitiline olukord pere rahakotis on aga pingete ja stressi tekitaja, mida võiks niigi keerulistes oludes võimalusel vältida.
Kokkuvõtteks – pere rahaasjade kordaseadmine on väga vajalik ning ei käi kellelegi üle jõu. See vajab vaid motivatsiooni ning pealehakkamist ja pisut enesedistsipliini, mida leidub igaühes. Kulude ja tulude kirjapanemine, nende analüüsimine ning meelerahupuhvri loomine on tugevad alustalad pere toimetulekuks ka aegadel, kui sissetulekud vähenevad või kaovad hoopis. Nüüd on õige hetk juurutada kasulikud rahaharjumused ning õpetada neid ka oma lastele.
Tahad rohkem teada? Liisi Kirch ja Merit Raju teevad Sõltumatu naine veebiseminari sellest, miks ja kuidas alustada investeerimisega, 28. aprillil kell 18-19.30. Osta oma osalus 15 euroga siit.
Olen detsembrikuust alates mõlgutanud mõtet kirjutada läbipõlemisest, sest olen selle teemaga viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud pea igapäevaselt – iseennast läbi põletades ja sellest taastudes, sõbrana ja coachina mitut armsat inimest toetades ning ühte meeskonda aidates, kes antud teema oma tiimis teadlikult lauale võttis. Viimastel kuudel on see nähtus minu maailma vallutanud üha suurema hooga – järjest kuulen klientidelt ja tuttavatelt uutest läbipõlemise juhtumitest ning tundub, et meie üha kiireneva tempoga ühiskonnas on see lumepall laviinina kasvamas. Ja irooniliselt on mul olnud liiga palju tegemist selleks, et võtta aeg maha sellest teemast kirjutamiseks.
Tegeledes ühelt poolt läbipõlemise teemaga väga isiklikul tasandil, olen samaaegselt kaasa mõelnud meie Emaksese Maaga seotud teemadel – kuidas me tarbime rohkem, kui maa taastuda jõuab ning kuidas me liigume globaalse läbipõlemise suunas. Olen tundnud jõuetust, sest nendes protsessides ei paista piisavat ka üsna massilistest appikarjetest ja stop-hüüetest.
Läbipõlemise, kui nähtuse, muudab salakavalaks see, et see, kes läbi põleb, ei saa tihti ise aru, mis temaga toimub, enne, kui ta on täitsa põhjas. Hea, kui tal on lähedasi inimesi, kes märkavad, julgevad ja oskavad öelda Stop!, sest läbipõlemine toimub just seetõttu, et ei osata öelda ei.
Mulle tundub, et me inimkonnana oleme globaalselt olnud samuti pimestatud oma suurtest sihtidest ja saavutusvajadusest ning peatumine on tundunud võimatu. See kõlab kohutavalt, kuid olen oma südames siiralt tänulik koroonaviirusele, mis tuli ja ütles „Stop!!!“ globaalsel tasandil nii, et seda ei ole enam võimalik eirata. Meil on vaja peatuda, leida uuesti ühendus iseendaga ja loodusega ning see viirus aitab meil seda teha.
Mis on läbipõlemine?
„Tundsin, et mul ei ole gravitatsiooni,“ kirjeldab seda kogemust minu kunagine kolleeg ja hea sõbranna ja kaaslane enesearenguteel, Sirli Kalep (Suhtekorralduse ja kommunikatsioonivaldkonna juht), kellega sel teemal vestlesin, et antud loosse täiendavat vaatenurka tuua. Minu isikliku ja ka klientidega töötamise kogemuse põhjal tunnen, et läbipõlemine on see, kui kaotad kontakti oma sügavama minaga ja oma missiooniga – miks sa siin maailmas oled.
Sa võid samaaegselt tunda, et tegutsed õilsa eesmärgi nimel. Läbipõlemine on väga sage nö. maailma parandavates ettevõtmistes, sh mittetulundussektoris ja seda juhtub just inimestega, kes väga südamega oma tööd teevad ning enda suhtes nõudlikud on. Kuid maailm ei vaja seda, et me teeksime head hävitades ennast. Enese heaolu ja väärtuse loomine peaksid toetama teineteist. Siin peab paika see lihtne reegel, mida iga lennureisi alguses meile korratakse: „Kõigepealt pane hapnikumask ette iseendale ja alles seejärel abista teisi.“ Ennast unustades ei riski me ainult enda eluga, vaid kannatavad ka teised.
Läbipõlemist aitab detailsemalt mõista artikli lõpus olev kirjeldus.
Taastumine võtab aega
Kui põletad ennast läbi, siis sellest ei ole kiiret väljapääsu. Tervenemine võtab aega. Mul tekib taas paralleel meie planeediga – taastumine metsapõlengutest Austraalias või lageraietest, reostusest ja kaevandamistest kus iganes piirkonnas, võtab aega aastakümneid, kui mitte aastasadu. Indiviidi tasandil võib samuti taastumine aega võtta kuid, aastaid või aastakümneid ning mõned meist ei saa kunagi tagasi endist elujõudu ja töövõimet. Seega on läbipõlemine mitte ainult läbipõlenud inimese probleem, vaid ka tema lähedaste, töökaaslaste ja kogu ühiskonna probleem.
Jagan siinkohal SIrli soovitust: „Enneta läbipõlemist! Pärast kulub taastumisele palju aega ja raha. Mul on vedanud, et mul on häid lähedasi sõpru, kes on mind toetanud ning lisaks sellele olen palju abi saanud teraapiast ja joogast. Minul on olnud privileeg võtta aeg maha ja seda endale võimaldada, kuid igaühel ei ole sellist luksust. Ma ei tea, kuidas nad toime tulevad, sest meil ei ole selleks häid ühiskondlikke toetusmehhanisme“.
Läbipõlemisest taastumise kolm sammu
„Õppisin uuesti hingama, sööma ja magama.“, jagab Sirli oma kogemust. Ja tema pole sugugi ainus, kes midagi sarnast kogeb. Läbipõlemine on tugev füüsilise, vaimse ja emotsionaalse kurnatuse seisund, mis muudab meid teadlikuks keha baasvajadustest, sest need on olnud pikemat aega rahuldamata.
Healthguide.org läbipõlemise teemalisel lehel on välja toodud läbipõlemisest taastumise kolme R-i mudel (Recognize, Reverse, Resiliance) ja kui nende tähtede taga peituva sisu peale mõtlesin, siis märkasin, et eesti keeles on kohane kasutada kolme P-d.
Läbipõlemisest taastumise 3 P-d:
Pane tähele! – Märka ja mõista, mis sinuga toimub. Mida varem, sa seda teed, seda kiiremini taastud.
Pööra tagasi! – Lõpeta tegevused või astu välja olukordadest, mis sind läbipõlemiseni viisid.
Paranda vastupidavust! – Tee asju, mis toetavad sinu heaolu füüsilisest, emotsionaalsest ja vaimsest aspektist: liigu palju, viibi värskes õhus, veeda aega koos inimestega, kellega saad olla päris sina ise, võta uuesti käsile vana hobi või alusta uut, mediteeri.
Koroonaviirus on aidanud meil seda sama kolme P-d globaalselt rakendada:
Pane tähele! – Meie tähelepanu on baasteemadel – oleme oma vaimsest, emotsionaalsest ja füüsilisest heaolust teadlikumad kui kunagi varem. Laiem küsimus on see, kas suudame siit luua seoseid ka loodusega, inimkonnaga ja planeediga tervikuna.
Pööra tagasi! – Oravaratas on peatunud enamuses eluvaldkondades ja me oleme kodus koos oma lähedastega. Me oleme sunnitud välja astuma oma igapäevasest rutiinist. Lisaks „sunnitud“ peatumisele tasub teadlikult peatada ka infovoog, mis meid oravarattas hoiab. Nagu Sirli kirjeldas: „Võtsin telefonilt maha kõik meeldetuletused ja kustutasin oma insta-konto ning mitmed muud rakendused“. See ei tähenda infost täielikult loobumist, vaid teadlikku valikut: mida ja millal ma soovin tarbida.
Paranda vastupidavust! – Oleme teadlikumad kui kunagi varem kõigest, mis toetab meie immuunsust. Käisin täna lapsega metsas, nii nagu igal nädalavahetusel. Ja ma pole kunagi oma kodumetsas nii palju rahvast kohanud – mets kihas inimestest, vaatamata kõledale tuulele ja selle talve keskmisest külmemale ilmale. Ja inimesed olid rõõmsad! Ma pole ammu Facebookis nii palju looduspilte näinud – tundub, et kõik mu sõbrad jõudsid täna metsa. Samuti märkan, et me räägime oma lähedastega rohkem – helistame ja küsime, kuidas läheb, kuidas tervis on? Me oleme võõrastega sõbralikumad. Käisin ka oma toiduvarusid täiendamas ning valisin igaks juhuks koju mõningaid konserve, mis ei ole mu tavapärase poenimekirja osa. Lõbus oli võhivõõrastega peaaegu tühja leti ees aru pidada, mida olemasolevast valikust osta tasuks. Otsustuskriteeriumiks sai see, mis suvel suvilas olles ka ära süüakse.
Läbipõlemine kui spirituaalne teekond
„Teraapia peaks olema kohustuslik kõigile!“ ütleb Sirli. „Me kõik vajame kedagi, kellega saad päriselt rääkida, mis sinu sees toimub ja kes aitab sul ennast mõista uuel tasandil,“ jätkab ta.
Läbipõlemine tuleb meid äratama! Ta lõikab ära võimaluse vanamoodi jätkata, kuid ei anna (kohe) vastust, mismoodi edasi minna. See võib olla väga hirmutav, sest vana tuttav viis elada, mis oli küll kurnav, aga nii omane, enam lihtsalt ei toimi ja sellest pole õrna aimugi, kuidas uutmoodi saaks. Oled justkui uuesti sündinud ja abitu nagu imik. Vaatad maailma täiesti uue pilguga, hakkad tegema esimesi samme ning õpid tundma iseennast ja end ümbritsevat.
See on sõdalase teekond – sa kas lähed sellest läbi ja saad tugevamaks kui kunagi varem või hukkud kas otseses või ülekantud tähenduses. Sirli: “Mu terapeut palus mul kujutada ette kolme lahendust: jätkata nii nagu täna, teha mõni väike muudatus või astuda sellest rattast täielikult välja. Kui nende valikute mõju oma kehas tunnetasin, siis sain väga selge vastuse: ainus võimalus uuesti iseendani jõuda on täiesti välja astudes.“
Mida varem teadlikult valida, ja alistuda sellele teekonnale, seda kiiremini saab läbipõlemise kogemus muutuda enesearenguteekonnaks, mille kaudu seesmiselt kasvada. Alistumine ei tähenda allaandmist, vaid vastupidi usaldamist, et see on sinu tee ning oled sellel toetatud, tulgu, mis tuleb. Kui see usaldus tekib, siis hakkavad juhtuma imed.
Läbipõlemise spirituaalset teekonda on võimalik lahti mõtestada paljudel erinevatel viisidel. Seda saab teha iseseisvalt, iseennast kuulates ning otsides abi raamatutest ja internetist, või kasutades erinevate toetajate abi, alates coachist ja psühholoogist kuni preestri, joogaguru või šamaanini, sõltuvalt sinu valikust… kas teadlikult või alateadlikult. Usun, et kui oled avatud, siis satub sinu teele õige abiline. Nagu öeldakse: „Õpetaja ilmub siis, kui õpilane on valmis.“
Oma enda teekonnale mõeldes olen väga tänulik protsessitöö väljaõppele, mis ühendab minu jaoks psühholoogiat ja šamanismi ning õpetas mind muuhulgas teadlikult unelema, ehk vaatlema oma elu paralleelselt nii nagu „reaalset elu“, kus ma igapäevaselt toimetan kui ka nagu unenägu, mis on tõlgendatav läbi metafooride ja sümbolite.
See on ka põhjus, miks see kolm kuud minu sees küpsenud lugu just nüüd ilmavalgust leidis. Nägin hiljuti kummalist unenägu, kus olin mingisugusel koolitusel ja ühel hetkel istus õpetaja mu kõrvale ning tegi midagi mu parema kõrvaga. Tundsin kerget torget, nagu mulle oleks tehtud kõrvaauk. Järgmisel hetkel tundsin kõrvas põletavat tunnet ja sain aru, et mu kõrva sees põleb elav tuli. Panin kiiresti näpu kõrva, et tuli summutada.
Nii olen käitunud ka praegu kõiksugu infokanalitest tuleva tulise uudiste vooga – pistan näpud kõrva, sulen silmad ja valin hoolega, millist infot vastu võtan, et püsida positiivses reaaluses.
Samas protsessitöö tarkus ütleb, et selles, mis sind kõige rohkem häirib (sinu subjektiivse kogemuse põhjal) on midagi, mida peaksid iseendasse integreerima.
Antud juhul oli minu jaoks suurimaks häirijaks „tulekahju“ kõrvas. Protsessitöös on järgmiseks sammuks kujutleda, et oled sümptomi tekitaja, antud juhul siis „tulekahju põhjustaja“. Sellesse meie tavapärase identiteediga vastanduvasse rolli on alati raske astuda ja vahel on see iseseisvalt isegi võimatu. Kuid võtsin julguse kokku ja astusin oma vaimusilmas minu tänases reaalsuses tulekahju põhjustaja ehk koroonaviiruse rolli. Vaatasin maailma läbi viiruse silmade ja sain aru: mul on vaja selle, mind sügavalt liigutava teemaga, tegeleda laiemalt ja aitata rohkematel inimestel öelda stop! enne, kui on liiga hilja. Huvitaval kombel tekkis selleks ka kohe tööalane võimalus.
Usun, et koroonaviirus on valdava osa inimkonna jaoks väga „mitte mina“, ehk siis protsessitöö vaates midagi, millest on kasulik midagigi endasse integreerida. Kui kujutled hetkeks, et sa oled koroonaviirus ja vaatad maailma läbi tema silmade, siis mida sa näed? Kuidas sina võiksid olla natukene tema moodi? Oluline on siinkohal unustada täielikult „sümptomi tekitaja“ negatiivne mõju ja loobuda kõikidest hinnangutest tema suhtes ning lihtsalt kujutada ette, et oledki tema ning vaadata ja kogeda: milline maailm siis paistab ja tundub? Millise sõnumi see kogemus sulle annab?
Läbipõlemist saab samamoodi vaadata kui sümptomit ning selle põhjustajat kui sümptomi tekitajat, mis ootab integreerimist meie tänasesse identiteeti, et seda avardada ning seeläbi muuta meid paindlikumaks, vastupidavamaks ja edukamaks.
LISAINFO:
Läbipõlemine
Läbipõlemine on emotsionaalse, füüsilise ja mentaalse kurnatuse seisund, mis tekib liigse ja pikaaegse stressi tulemusena. Stressi jätkudes kaob huvi ja motivatsioon rollis, mis stressi põhjustab. Läbipõlemine vähendab töövõimet ja kulutab energiat, jättes sind üha abitumaks, lootusetumaks, küünilisemaks ja pahuramaks. Viimaks tekib tunne, et sul ei ole enam midagi anda.
Läbipõlemine mõjutab kõiki eluvaldkondi, sealhulgas kodu, tööd ja ühiskondlikku elu. Läbipõlemine võib põhjustada kehas pikaajalisi muutusi, mis viivad immuunsuse alla ja muudavad sind haavatavaks erinevate haiguste suhtes. Läbipõlemise paljude negatiivsete tagajärgede tõttu on oluline tegeleda läbipõlemisega kohe.
Läbipõlemise sümptomid
Enamusel meist esineb päevi, mil tunneme end ülekoormatuna või väärtusetuna, kuid kui enda voodist välja tirimine nõuab pingutust enamusel päevadest, siis see võib olla märk läbipõlemisest.
Läbipõlemine on järkjärguline protsess, see ei toimu üleöö, kuid võib ligi hiilida täiesti märkamatult. Alguses on sümptomid väikesed, kuid aja möödudes muutuvad need hullemaks. Varased sümptomid on aga punased lipud, mida ei tasu ignoreerida – astu kohe samme oma stressi alandamiseks, et ennetada läbipõlemist.
Füüsilised tunnused:
Enamus ajast on väsinud ja kurnatud enesetunne
Alanenud immuunsus, sagedased haigused
Sagedased peavalud, kõhuvalud või lihasvalud
Söögiisu või magamisharjumuste muutus
Emotsionaalsed tunnused:
Ebaõnnestumise tunne ja eneses kahtlemine
Enesetunne on abitu, lõksus ja lüüa saanud
Eraldatuse ja üksilduse tunne
Motivatsiooni kaotus
Üha küünilisem ja negatiivsem maailmapilt
Vähenenud rahulolu ja saavutustunne
Käitumuslikud tunnused:
Kohustustest taganemine
Enda isoleerimine teistest
Tegevuste edasilükkamine ja asjade tegemine võtab kauem aega
Toidu, ravimite või alkoholi kasutamine toimetulekumehhanismina
Oma pettumuste väljaelamine teiste peal
Töölt puudumine, hilinemine, varane lahkumine
Stressi ja läbipõlemise erinevus
Stressi märklause on: „liiga palju“ – liiga palju survet, mis nõuab liiga suurt füüsilist ja vaimset pingutust. Kuid stressis inimesed suudavad ette kujutada, et kui nad suudavad asjad kontrolli alla saada, siis nad tunnevad end paremini.
Läbipõlemise märklause on: „ei ole piisavalt“. On tühjuse ja kurnatuse tunne, puudub motivatsioon ja võime hoolida. Läbipõlenud inimesed ei näe sageli oma olukorras lootust positiivsetele muutustele.
Liigse stressi puhul on tunne nagu sa upuksid oma kohustuste merre, aga läbipõlemise tunne on, et oled tühjaks pigistatud nagu sidrun.
Kuigi me oleme tihtipeale teadlikud oma stressist, siis me ei pruugi märgata oma läbipõlemist.
Stress
Läbipõlemine
Liigne seotus
Lahti ütlemine
Ülitugevad emotsioonid
Tuimuse tunne
Hüperaktiivsus ja kiirustamine
Abitus ja lootusetus
Energia kadumine
Motivatsiooni ja lootuse kadumine
Võib viia ärevushäireni
Võib viia isolatsiooni ja depressioonini
Esmane kahjustus on füüsiline
Esmane kahjustus on emotsionaalne
Võib viia enneaegse surmani
Võib viia tundeni, et elu pole elamist väärt
Läbipõlemise põhjused
Läbipõlemist põhjustab sageli töö, kuid kõigil, kes tunnevad end ületöötanuna või alaväärtustatuna, on oht läbipõlemiseks. Läbi võib põleda nii kontoritöötaja kui ka lapsega kodus olev ema. Läbipõlemist ei põhjusta aga üksnes stressirohke töö, ega liiga palju kohustusi. Sellele aitavad kaasa muud tegurid, sealhulgas elustiil ja isiksuseomadused. See, kuidas sa maailma näed või oma vaba aega sisustad, mängib sama suurt rolli, kui erinevad asjaolud tööl või kodus.
Tööst tingitud läbipõlemise põhjused
Vähene või puuduv kontrolli tunne oma töö üle
Tunnustuse puudumine hea töö eest
Ebaselged või liiga kõrged ootused
Liiga rutiinne või monotoonne töö
Kaootiline ja pingeline tööõhkkond
Elustiilist tingitud läbipõlemise põhjused
Liigne töötamine, ilma et oleks piisavalt aega suhelda või lõõgastuda
Lähedaste toetavate suhete puudumine
Liiga paljude kohustuste võtmine ilma teiste abita
Ei saa piisavalt magada
Isiksuseomadused, mis võivad läbipõlemisele kaasa aidata
Perfektsionism: miski pole kunagi piisavalt hea
Pessimistlik vaade iseendale ja maailmale
Kõrge kontrollivajadus ja vastumeelsus delegeerida
Koroonoviiruse plahvatusliku levikuga maailmas tuleb teha kõik võimalik, et ise mitte nakkust edasi kanda ega haigestuda. Garantiisid kahjuks ei ole, aga on käitumisi ja valikuid, mis tagavad paremad tulemused. Hirmu pole otseselt vaja tunda, sest see töötab meie vastu, aga vastutustunnet küll ning teha kõik endast olenev, mitte oodata, mida riik teeb või ütleb. Minu mõtted joogaõpetaja ja elustiili-disainerina tänasesse aega:
Hoia end võtmeinfoga kursis, kuid võta päevas vähemalt paar tundi meediavaba aega. Jälgi usaldusväärseid kanaleid ja nopi enda jaoks oluline ilma end emotsionaalselt kaasa tõmmata laskmata. Liiga palju negatiivsust ja ärevust ja seega stressi nõrgestavad immuunsust.
Lae alateadvusse uneajaks positiivset: 15 minuti jooksul enne ärkamist ja enne uinumist on alateadvus eriti avatud. Sel ajal mõtle ja kujutle positiivset, oma kaugemate unistuste täitumist, lase mõtetel uidata, eelkõige ära loe sotsiaalmeediat ega uudiseid, raamat sobib. Piisab ka 30 sekundist unistuste täitumise kujutlemisest!
Keskendu sellele, mida sina saad teha: pese ja desinfitseeri käsi ja pindi, lepi kokku kodus töötamine, vii oma suhtlus internetti, kohanda rahalisi väljaminekuid, varu koju kahe-kolme nädala toit ja toidulisandid.
Toeta oma immuunsust: immuunsuse põhiline vaenlane on stress! Hoia sügava hingamisega stressitase madalal, eriti hetkedel, kui tunned ärevust. Väldi valget suhkrut, võta kvaliteetseid C- ja D3-vitamiine ja oomega-3-rasvhappeid ning piimhappebaktereid, joo vett (veel parem, kasemahla!) ja maga ja liigu piisavalt, isegi kui oled sunnitud tegema seda toas.
Rahusta enda närvisüsteemi: teadlik aeglane sügav hingamine, EFT ehk koputamine (googelda EFT for anxiety), rahustavad (loodus)helid Youtube’ist, naermine ja laulmine või ümisemine, mediteerimine või palvetamine, rahustavate eeterlike õlide lõhnad, mõnus saun, vann, õhtune soe dušš, jalamassaaž või vana hea jalavann.
Leia positiivset selles sundpausis: tee seda, mida oled edasi lükanud, aga mis looks rahu või lausa rõõmu, loe raamatut, korista sahtleid, meisterda, mängi lastega, jaluta, kirjuta päevikut. Ja võta (näole) päikest!
Ära unusta suhelda: helista, kirjuta, tee videokõnesid. Sotsiaalsel isolatsioonil on meie tervisele hävitav mõju, rõõmustavatel suhetel aga toetav mõju ja neid saab ajutiselt ülal hoida ka interneti vahendusel.
Hoia distantsi tehnostressi tekitavate seadmetega: lülita ööseks välja wifi ja telefon, piira 4G kasutamist ja istu (ja maga) elektriseadmetest, pistikutest ja juhtmetest vähemalt poolteise meetri kaugusel. Inimeste loomulik keskkond on loodus ja kõik, mis on sellest kaugel, nagu näiteks kaasaegne tehnoloogia, pole meile loomulik ja häirib meie loomulikku immuunsust.
Teen ka eestlastele kingituse: osale tasuta online-joogatunnis negatiivsuse ja pingete vastu. Madalam stressitase tähendab tugevamat immuunsust.
Registreeru siin ja saad osaleda selles joogatunnis järelvaatamisega sulle sobival ajal.
Mõnikord ei lähe kõik päris täpselt nii nagu soovime.
Näiteks mu lapsel on praegu koolikatsete aeg… Minu nipp: Selleks, et mitte pettuda, püüdsin viimased kuud oma igahommikuses ja -õhtuses meditatsioonis ette kujutada, et oleme aasta pärast tema kooliga ülirahul. See ei seo konkreetse kooliga, vaid selle TUNDEGA, mida ma ootan. Ja seda tunnet võivad tekitada erinevad aadressid, erinevad koolid. Ja ma saan juba öelda, et sellest on päriselt palju abi “ei”-de saabudes.
Mõnikord pole me rahul ja siis tuleb iseend kokku võtta, et teha veel muutusi.
Näiteks ma polnud eile järsku enam rahul oma raamatu tagakaane tekstiga. Päev enne trükki! Hoiatasin kujundajat ja trükikoda… Võtsin end kokku ja kirjutasin öösel uue (kuna see oli ootamatu lisatöö ja vajasin piiranguta loominguaega nagu öö on). Messasin hommikul keeletoimetajale, et vaata kähku üle.
Ja mõnikord tuleb igasuguseid muidki ootamatusi, millega kohaneda.
Näiteks pidin “Sõltumatu naine” raamatule, mis läheb täna trükki, eile ühe õhtuga kirjutama juurde 4 lisalehekülge. Kujuta ette torti, mis on valmis, kaunistatud, õigel temperatuuril… ja järsku toob keegi pool kilo asju, et ole hea, pane need veel juurde. Oli huvitav mõtiskleda, mis oleks see, mida ma veel lisaks, kui kõik on juba öeldud. Need on nüüd kirjutatud ja samuti keeletoimetaja postkastis.
Ja mõnikord ei taha tulla inspiratsioon, käid ja mõtled, et ei taha, ei taha see tulla.
Niimoodi ma olen edasi lükanud sõltumatu naise Hooandja video valmimist ja kuna täna on lasteaias kõhuviiruse hoiatus, on laps kodune ja ma jälle ei tea, kas see videoke tuleb siis või mitte. Trikk on tegelikult lihtne: tuleb hakata tegema ja küll tuleb siis inspiratsioon ja motivatsioon ka. Neid ootama jäädes ei juhtu palju midagi. Ja varsti kuuled mu värskest Hooandja projektist kindlasti lähemalt!
Kirglik moeajakirjanik Barbara Kärtner on Sõltumatu naine 2020 konverentsi moderaator ja üks esinejatest.
“Ma olen see piu-pau Barbs, kelle kohta öeldakse “Oomaigaad, kui palju energiat!”
Tegelikult tahaks vahest täitsa üksi aluspükste väel telekat vahtida ja popcorni süüa, voodis käed-jalad laiali meritähte teha ja vaikust nautida. Järgmisel hommikul jälle põrkan üles nagu oleks hea suraka elektrit saanud, naeratan säravate silmadega ja tahaks maailmas midagi korda saata. Uus päev, uus energia!”
28. märtsi konverentsil ülemiste Citys räägib Barbara, kuidas ta oma mehega suhtesse investeeris.
“Tööst on mega siiber, vanu sõpru pole mitu kuud näinud, mehega on suhted nii jahedad, et jääkiht hakkab kergelt peale tulema. Aga Tallinna ööelu on kuum, noor elu tahab elamist ja uued inimesed mu ümber tunduvad über coolid.
Meri oli põlvini, kuni lõpuks oli kupli all kõik sassis, väsinud ja udune.
Siis võtsime mehega käest kinni ja tegime midagi hullu…”
