TEKST KRISTIINA MALM-OLESK
FOTOD TERJE TALTS
Kui tihti tabad end mõttelt, et parasjagu mõtled? Mida rohkem sellele mõelda, seda rohkem võib ajada hulluks mõte, kui palju ja teinekord mõtlematultki mõtleme… Kuni ühel hetkel võivad mõtted hakata käima ringiratast ja võimust võtab ülemõtlemine, misjärel kaotame reaalsustaju ja hakkame nägema kõike kontrastides. Selleks, et vältida mõtteumbsust, tasub teada paari nippi, et enda ülemõtlev aju üle kavaldada.
Mõtlemine on ajuprotsess, mille tulemusena loome seoseid, teeme järeldusi ja otsuseid. Mõttetegevus annab omakorda impulsi kõigele järgnevale: mõtted ajendavad emotsioonide teket ning need omakorda annavad võnke tegevustele. Seega on tegudel tugev seos mõtlemisharjumustega: mõtete kvaliteet ning suutlikkus või suutmatus neid kontrollida võivad suunata seda, mida järgmiseks ütleme või teeme. Öeldakse ju, et muutus peab kõigepealt toimuma mõtlemises. Kui oleme harjunud nägema end teiste silmis müürilille või koguni ebapopulaarsena, siis on väga tõenäoline, et meie panus sellesse on arvestatav.
Me ei taju maailma kunagi nii, nagu see tegelikult on, vaid näeme seda sellisena, nagu näeme ennast. Igaüks kogeb maailma läbi endale ainuomase filtri, mida on kujundanud kõik läbielatu ja kogetu ning meie mõtteviis.
Seega on lõpmatu arv võimalusi ühesama olukorra tõlgendamiseks
ja ühegi puhul ei saa öelda, et see on puhas tõde või vale. Niisiis ei saa kunagi päriselt teada, mida teised meist arvavad, kuna taju on tugevalt kallutatud sellest, kellena näeme iseennast, ning samamoodi ei saa me päris selgelt näha ka end. Seda enam, et tajume välismaailma suuresti enda sisemaailmale tuginedes, üksnes väga väikest osa tajume meeltega.
Öeldakse koguni, et näeme maailma pisikeste fotoklõpsatustena, mille filmina liikuma panemises ehk selle loomises, kuidas arvame end maailma nägevat, osaleb umbes 70 ajupiirkonda. Seega ei ole mõistlik olla alati kindel oma mõtete tõepärasuses: mida enam kaldume ülemõtlemisele, seda olulisem on pidada meeles, et juhuslikult pähe torganud mõte pole puhas tõde, vaid hetkeolukorra tõlgendus.
Mõtlemise vajalik kahepalgelisus
Meid juhivad kaks vastandlikku osati sõltumatut ja eraldi tegutsevat mõtlemise süsteemi, millest esimene on evolutsiooniliselt meisse kodeeritud ja pärineb ajast, mil inimese eelkäija moto oli „võitle või põgene“.
See tähendab, et aju töötab täielikult
refleksidele ja instinktidele tugineval sagedusel;
taoline ajutegevus on kiire ja impulsiivne, toimub alateadlikult ja automaatselt. See aitab hakkama saada rutiinsete tegevustega, nagu söömine või luksumine, ning rakendub ka lastekasvatusel, stressiolukorras või romantilistel hetkedel.
Teist, aeglasemat süsteemi saab mõttejõuga sisse või välja lülitada, see on kujunenud inimarengu hilisemas järgus, nõuab vaimset pingutust ja aitab vajadusel tühistada impulsiivsemat esimest süsteemi. Kasutame seda õppimisel, süsteemsel mõtlemisel ja kaalutletud otsuste tegemisel.
Ehkki enamasti toimivad kaks süsteemi korraga,
mõjutab neist parasjagu aktiivsemana toimivam seda, kuidas käitume või mida mõtleme. Kiirema süsteemiga teeme hetkeemotsioonile tuginevaid otsuseid, aeglasemaga laskume sügavamatesse mõtisklustesse.
Mida rohkem rakendame analüütilisemat kaalutlemist,
seda enam aitame kaasa oma vaimsele arengule ja heaolule,
kuna paneme oma närvirakud rohkem tööle.
Lihtsustatult öeldes on teadmised ja õpitud oskused elektrivoolu abil närvirakkude ühenduste ehk sünapside kaudu edasikantavad ühendid – iga infokildu esindab ajus ainulaadne neuronitest koosnev muster.
Iga kord, kui kordame õpitud võõrkeelseid sõnu
või harjutame uut klaveripala,
muutub närvirakkude muster tugevamaks ja iseeneslikumaks. Kui õpime või kogeme midagi uut, tekivad närvirakkude vahel aga uued ühendusteed, mis ergastab vaimu ja paneb aju taas rohkem proovile. Niisiis kui oled vajunud mõtteuima ja tabad end ülemõtlemast või oled stressis, proovi pidada sisemonoloogi võõrkeeles – see lülitab sisse analüütilisema mõtlemise ja aitab olukorda taas selgemalt näha.
Mõttemustrid pole paindumatud
Psühholoogid peavad aju muskliks, mida on võimalik treeningu abil tugevdada, toonuses hoida ja kontrollida nagu iga teistki musklit. Aju on teadmisjanune organ ning armastab uusi tutvusi, koduteid ja kõike, mille kohta mõtled, et oled liiga vana, et seda „noortele mõeldud“ asja selgeks õppida.
Uued, tekkinud sünapsid tugevnevad ja täiustuvad üksnes teadliku pingutuse ja õppimise abil, muutes seeläbi õpitava – raketiteadusest negatiivsete mõtlemisharjumusteni – iseeneslikumaks ja kättesaadavamaks. Kui oleme rahvamassi sattudes harjunud ümber lülituma muidu lähedaste keskel seltsivast ja jutukast minast end nähtamatuna tundva mina peale, siis võib olla väga tõenäoline, et oleme selle rolliga vaikimisi leppinud. Iga kord kui satume taas teiste keskele, olgu siis tööl või koolis, tõmbame vabatahtlikult endale ette harjumuspärase mugavustsooni viiva maski.
Olgu selleks elukvaliteeti kahjustavaks harjumuseks mis tahes, harjumuspärase käitumise põhjus võib peituda selles, et oleme end treeninud vaimselt kannatama ja üle mõtlema. Appi tuleb teadmine, et aju on plastiline organ, mis tähendab, et korduvate tegevuste ja kogemuste abil on aju võimeline olemasolevaid närvirakkude mustreid lõhkuma ja muutma.
Ehkki aju plastilisus väheneb vanusega
ja täiskasvanuna ei pruugi me kõike nii kiiresti haarata kui varem,
saame siiski enda vaimseid võimeid täiustada, sealhulgas arendada kriitilist mõtlemist, otsustusvõimet ja mälu. Just vanemas eas soovitatakse uute teadmiste ja oskuste omandamisega aju plastilisuse aktiveerimisele erilist rõhku pöörata, et vaimne seisund püsiks kauem kirka ja mälu püsivamana, heaks väljakutseks on näiteks keelte õppimine.
Nii nagu polüglotid on võimelised rääkima vabalt 30 või isegi 50 võõrkeeles,
on aju võimeline lahti murdma ülemõtlemisest ja ennasthävitavatest mõttemustritest, mida on eriti lohutav meeles pidada hetkedel, kui mõtlemine paneb hulluma ja tekitab ärevust.
Kuidas mõtlemist muuta?
Mõtted ja tunded ei kao kunagi, ajuvadin jätkub isegi koomaseisundis.
Seega ei ole eriti tulemuslik üritada enda mõtteid ignoreerida või summutada, see võib teha seisundi vaid hullemaks. Kuna ülemõtlemine võib muuta reaalsustaju, on esmalt oluline end sellest väärkujutelmast lahti raputada ja astuda korraks kõrvaltvaataja rolli, et end samal ajal hukka mõistmata anda olukorrale kaine hinnang.
Analüütilisema mõtteviisi sisselülitamiseks aitavad
teadveloleku harjutused, meditatsioon, teadlik hingamine.
Oluline on end mitte hurjutada negatiivse mõtlemise või ülereageerimise pärast, kuna see ei peegelda tegelikkust – mõte on lihtsalt ajusündmus, mitte puhas tõde.
Niisiis astu sellest vaimukaadrist välja,
raputa end lahti ja võitle vabaks –
sul on õigus ja võimalus oma mõtteid valida,
mitte lasta end kaasa lohistada. Pane oma sundmõttele nimi ja iga kord, kui ta ilmub taas silmapiirile, märka tema kohalolu ning mine temast kaarega mööda. Mida rohkem tervislikumat mõtteviisi praktiseerida, seda tugevamaks uus muster ajus muutub.
Kui oleme õppinud vaimset pidurit kasutama, võib õigel käigul püsimiseks olla abi sellest, kui meenutame oma elu eesmärke, vajadusel uuendame neid või loome uued. Kui sa ei ole kaugeid eesmärke seadev inimene, siis proovi mõelda kvartal, kuu, nädal või kas või tund korraga, aga tea, kuhupoole sa tahad liikuda, ja tunnista endale ausalt, kuhu tegelikult liigud – meeltesegaduses on see kui ankur, mis aitab õigel suunal püsida.
Kui oled hakanud kriitilisemalt ja hoolitsevamalt suhtuma oma mõtete kvaliteeti ja prioriteetidesse, kandub see üle ka sind ümbritsevasse, misjärel hakkad paremini ära tundma ennastkahjustavaid harjumusi või mõttetuid tegevusi ning inimesi, kes su tähelepanu ei vääri. Korrastatum meel aitab korda luua elus ka suuremas plaanis, pilk avardub ja hakkame märkama varem täheldamatut.
Millest tekib mõtete sasipundar?
- Mõtlemist saab enda kahjuks pöörata mitmeti, mõttemürgitus võib väljenduda näiteks sundmõtlemises, enda pidevas võrdlemises teistega, minevikku klammerdumises või liigses tuleviku pärast muretsemises.
- Põhjuseid võib olla mitmeid: igapäevane stress, infomüra, valikute rohkus, negatiivsuskalduvus ehk tendents reageerida negatiivsetele mõjuritele tugevamalt kui positiivsetele.
- Millegi kindlaga seotud ülemõtlemist võib aidata võimendada üleüldine kalduvus ülemõtlemisele ja pabistamisele, sealhulgas perfektsionism ja eksimise hirm. Kui suudad sellest ringist väljuda, olla rohkem iseendas kohal, siis mõistad ühel hetkel, et sul ei ole võimalik muretseda kõigi teiste inimeste arvamuse pärast, jõuda igale sünnipäevapeole ja meeldida igale töökaaslasele. Hakates tegema teadlikumaid valikuid kasvõi selles, kellega veedad oma üürikesi kohvipause või millist kosmeetikabrändi toetad, tundmata oma valikute pärast süü- või häbitunnet, muutud teadlikumaks sellest, mida sa ise teha soovid, mitte mida sa peaksid enda arvates teiste meelest tegema. Taoline ennasthoidev ükskõiksus on täiesti õigustatud, kuni see teeb sind õnnelikumaks, mahub su eelarvesse ja sa suudad teha vahet inimeste tunnetel ja arvamusel, laskmata viimasel end mõjutada.
Teadveloleku harjutusi
Ruby Waxi põhjal
Emotsiooni harjutus
Keskendu end valdavale tugevale tundele ja märka, millises kohas kehas see emotsioon tärkab; uuri selle tundetuuma, ääri, tukslemist ja torkimist. Ära mõtle mingeid lugusid ega selgitusi juurde, lihtsalt ole sellega ja aktsepteeri seda.
Viie sekundi harjutus
Pane telefoni või Outlooki meeldetuletused, et võtaksid iga paari tunni tagant aega, et peatuda ja märgata, mis toimub su meeles ja kehas, ning seejärel jätka oma toimetustega. Lisaks harjuta teadvelolekut rutiinsete tegevuste ajal (hammastepesu, söömine, arvuti avamine) ning hetkel, kui tunned, et vajud tegutsemise režiimi ehk kui liigud tuimalt ühelt tegevuselt teisele.
Ankurdamine
Keskendu ühele oma tajule – kuulmisele, nägemisele, maitsmisele, haistmisele, puudutusele või hingamisele. Kui meel läheb uitama, siis mine temaga kaasa ja uuri, kuhu ta läks, seejärel pööra fookus tajule tagasi.
Ajutegevust toetav toitumine
Proovi ärevuse vastu tarvitada India pähkleid, mandleid, mustikad, assaimarju, mõrušokolaadi ja makajuurt. Üleüldisele ajutervisele on kasulikud avokaado, peet, brokoli, seller, Kreeka pähklid, kurkum, rosmariin, erinevad salatilised, külmpressitud oliiviõli, muna, kookosõli, mustad sõstrad, kõrvitsaseemned ja puhas joogivesi.
Lugemissoovitused
Daniel Kahneman „Kiire ja aeglane mõtlemine“
Ruby Wax „Terve uus ilm. Meele taltsutamine“
Sarah Knight „Life-Changing Magic of Not Giving a F**k“
S. J. Scott, Barrie Davenport „Mõtted korda“
Norman Doidge „Muutuv aju“
Jaan Aru „Ajust ja arust“
