Iga Joogafestivali valmistame ette umbes aasta või pisut enam. Kavas oli seekord 40 sündmust kahe päevaga. Seekordsel, järjekorras juba seitsmendal festivalil saime tunda suve tõelist leitsakut ja näpuotsaga sooja vihma raskeid tilku, tantsisime end võhmale, joogatasime painduvaks, nautisime suvist õhkkonda, südamlikku seltskonda ja häid maitseid. Peakorraldajana on mul alati südames soov, et kõik sujuks ja ma võin öelda, et seekord sujuski eriti mõnusalt. Ja sisukalt ka.
Tavaliselt on mul endal üsna vähe võimalust Joogafestivalil osaleda, tänu erilisele korralduse sujumisele (aitäh kõigile meie tiimis, vabatahtlikele ja asjaoludele!) oli aga seekord pisut enam võimalust kaasa lüüa kui tavaliselt 😉 Kasutasin seda kaks korda ühel ja kaks teisel päeval (lisaks lihtsalt linnusehoovis vaibi nautimisele ja telefoni otsas või telefonivalmis olemisele).
Kuulasin oma viieaastase pojaga Polina Tšerkassova liigutavaid muinasjutte eksootiliste vanaaegsete instrumentide saatel ja elasin kaasa Jocke Salokorpi loengus “Toores autentsus kui vaimne praktika”. See teema lihtsalt nii kõlas minu mõtteviisiga kaasa 🙂 Nautisin ka ekstaatilise tantsu etnorütme ja varahommikust detox päikesetõusujoogat.
Üks mõnus kokkuvõte on siin:
Haapsalu iseenesest on suvistel päevadel ja õhtutel imearmas – nii kohvikud, rannapromenaad, puitmajakesed, viljapuuaiakesed, inimesed, kassid-koerad – kõik on lihtsalt nii chill et armu või ära!
Ja vaata, milline on Haapsalus üks suvine pühapäeva hommik kell 5.30
Pilti tehes olin teel päikesetõusujoogasse, puhanud ja värske 🙂
Joogafestival on alkoholivaba ja armas sündmus. Selle tundsid ära ka Haapsalu Piiskopilinnuse juhatajad ja lubavad meie festivali osalejatel esimesest festivalist saati (2012. a) linnuses ka telkida. Valge Daami akna kõrval. Müstiline!
Joogafestivalil oli sel aastal 7 lava ja saali. Kuna aga merevesi oli 25 kraadi kanti, siis siin on õhtune hetk rannas:
