Ostukorv

Autor: Merit Raju

  • Lõpp edasilükkamisele!

    Lõpp edasilükkamisele!

    Väikeettevõtjana on mul ülesandeid seinast seina: mu põhitegevus, juurde õppimine ja tulevikuplaanid, veebisaidi ja sotsiaalmeedia sisustamine, turundus, andmesisestus, arveldamine, koostöö tiimiliikmete ja koostööpartneritega jne jne. Päevad on tihedad ja paljud tööd lähevad lenneldes. Kuid mitte kõik ülesanded ei tule kergelt ja kiiresti, mõne täitmiseks läheb aga eriliselt tahtejõudu vaja, et end mugavustsoonist välja vinnata. Olen õppinud, et kõik olulise saab valmis ja ka ebamugavaid ülesandeid pole mõtet edasi lükata. Kuidas härjal sarvist haarata?

    1. Otsusta, mis on prioriteet

    Mis on tegelikult oluline? See võib olla seotud tööga, päeva konkreetsete ülesannetega… või kui seda on su elus liiga palju, siis hoopis sinu isikliku elu kvaliteediga.

    Ettevõtjana, käsist-jalust oma ettevõtmisega seotud ja iga ülesande juures A ja O, venib vahel to-do list lihtsalt liiga pikaks. Ja siis hakkab ärevus tiksuma. Aga sellest on mingi tee välja – need 2 tundi päevas, mis võiksin uut luua või puhata, andsin veel eelmisel kuul ära sisestamisele ja arvemajandusele. Ja sel kuul sain endale abilise, kes mul seda kõike teha aitab, nii et ma käisin isegi juba ükskord sõbrannaga kohvikus, kuni mu abiline just samal ajal andmeid sisestas! See oli mega hea tunne!

    Kui ma tegin veel kõike ise, venis tööaeg tavaliselt öötundideni. Kõikide uuemate ja vanemate  meditsiinisuundade (ja ka enesetunde poolest) oli see tegelikult katastroof. Aga nüüd ma jõuan isegi keset päeva jalutama! Ja see ei pea olema ainuüksi jalutamine. Vahel teen ma telefonikõnesid ja kokkuleppeid, vahel mõtisklen järgmise video teksti. Mõnikord selitan lihtsalt mõtteid, et teha mingi otsus või valik. Jalutades läheb ju loovus käima! (ja kui head see kehale teeb!)

    Ja muidugi tuleb ka päeva jooksul otsustada, mis on olulisim. Ja sellest alustada. Sest kunagi ei tea, mis päev toob ja kas on veel aega, kui esmalt jääd nautlema mõnusaimate ülesannete juurde. Ja samas – kui mingi asi pole ja pole pikka aega prioriteet, siis võib ta vast ka unustada ja listist maha võtta. Äkki?

    2. Planeeri piisavalt aega

    Varem planeerisin ma oma telefonikalendri paksult täis, ja muidugi oli mul sellest stress. Päeval sorisin ülesannete sees, et mida mulle rohkem meeldiks ära teha. Õhtul olin häiritud, et ma kõike teha ei jõudnud, tõstsin homse peale ja järgmisel päeval kordus seega sama.

    Aga eelmisel nädalal leiutasin sellise lihtsa asja, et planeerisin igal õhtul järgmise päeva peale ühe asja tunnis või isegi vähem, üpris realistlikult, ja lõunasöögiaja peale ei planeerinud midagi. Panin kirja ainult kõige-kõige olulisemaid asju. Ja ülejäänud lükkasin ülehomse varna.

    Kui ma olin oma ülesannete täitmisel kalendrist kiirem, siis hakkasin juba järgmiste päevade pealt ülesandeid otsima ja täitma ja sain mõningad tulevikust ära kustutada, mis oli veel eriti hea tunne – sain juba täna ühe homse või ülehomse asja tehtud – homme hooleta!

    Realistlikum planeerimine on stressivabam ja samas saad hea tunde, kui täidad mõne tulevase päeva ülesande juba ette ära.

    3. Lihtsalt alusta

    Ma tean seda praadimist mõne ülesande ees. Jah, kuigi kõvasti ahvatlevam (ja muidugi samas ka väga oluline) on postkast, Facebook jm väikesed asjad, mis kokku söövad aega, pane need ahvatlused olulise töö ajal kinni ja notificationid hääletuks (need võiks kogu aeg hääletud olla, sest nad ärritavad närvisüsteemi).

    Jah, mõne asjaga kohe kuidagi ei taha alustada. Ja see juhtub ka mul vahel. Alustamist takistavad mõtted nagu: “mulle ei meeldi”, “ma ei oska”, “ma niikuinii ei…”, “ma ei taha” jne. Nende mõtete pealt tekkinud tunded on ju ka okei ja neid võib tunda, aga ära jää nendesse mõtetesse ja emotsioonidesse kinni, vaid haara härjal sarvist ehk lihtsalt alusta.

    Näiteks minus tekitab vastuseisu kõik, mis on tehnoloogiaga seotud (“ma ei saa sellest niikuinii aru”), müümisega (“ma ei oska müüa”), videode filmimisega (“mul on nii ebamugav”). See on lihtsalt mu mugavustsoon, millest pean välja murdma. Ja neid asju ära tehes ma saan aru, et see kõik on mulle kasuks tulnud ja ma õppisin ära ja oskan ja julgen ja pole enam (eriti) hullu sarnastes olukordades.

    Tahtejõuga ja otsustuskindlusega saan tehtud ka lepingud, arved, sõidupäevikud jms mida hea meelega edasi lükkaksin (mõttega: “see on ju nii igav”). Mõnikord olen kogunud kokku liiga suure hulga tegutsemistahet ja nii jääb mul selle väikese, aga ebamugava ülesande tüüpiliselt üpris kiiresti täitmisest (kui palju arvete tegemine ikka aega võtab!) veel hoogu ülegi ja saan valmis ka artikleid ja muudki, mis ootasid homses järjekorras. Hoopis teine asi!

    4. Õpi juurde

    Mõnikord on oma mõtetest ja ideedest vähe ja tuleks abiks end natuke lisaks koolitada, midagi juurde lugeda-uurida. Jah, küsi nõu, abi, googelda, koolita end, kutsu inimesi lõunale, kellega asju arutada, reisi…

    Olen enda jaoks avastanud e-kursused ja osalen praegu kahes aastases programmis. Samuti olen endale teinud väikese listi inimestest, keda lõunale kutsuda (no pole veel kutsunud…). Ja vahel kuulan lõunasöögi valmistamise või pikema autosõidu juurde põnevaid podcaste.

    5. Tunne rõõmu ja võta paus

    Kui üks ülesanne ajab teist taga, siis selleks ei jää lihtsalt aega, eks? Me pole lastest tunnustusvajaduse osas siiski väga erinevad – vajame pärast millegi valmis saamist ikka õlale patsutust! Praegu vaevalt keegi patsutab, aga eks me olegi suurtena iseeneste lapsevanemad. Nii et tunne oma tehtu üle rõõmu, tunnusta end ning premeeri mitte millegi keelatuga, vaid kasulikuga – jalutuskäigu, maitsva puuvilja, pausi või lõunasöögi või väikese veebisurfamisega Instas või mujal lemmikpaikades.

    Ja elu on veel rohkem lill! Väikeste asjalike komponentidega ja samas vähem stressi.

    Mis sul siis praegu ära tegemist ootab? 🙂 Jõudu!

    Uuri ka seda: 9.-11-märtsil elustiili-retriit Saaremaal “Unistused reaalsuseks”

  • Mis on ajakirja reklaamivabaduse point sulle?

    Mis on ajakirja reklaamivabaduse point sulle?

    Kui teha, siis ikka kogu täiega unistuste ajakirja! Kiirustavas maailmas ja ärevusega segatud kiirustamishetkedes on oluline kogeda vahepeal ka rahutunnet – seepärast on meie ajakiri visuaalselt müravaba. See on päris ainulaadne kontseptsioon, aga miks siis reklaamivaba – ja mida see annab sulle, lugejale?

    1. Puhas sisu kogu paksuses

    Ajakirjade jaoks on nö hea maitse piiriks maksimaalselt 50% ajakirjast reklaam – see tähendab, et ajakiri võib küll näpu vahel paks tunduda, aga sisu on seal tegelikult pool või pisut üle. Eesti ajakirjad on tavaliselt kusagil 80-90 lk juures ja sellest vähemalt paarkümmend lehekülge reklaami. 

    Hingele Pai on puhas sisu kogu paksuses – ja näpu vahel on 132 lk pigem ikkagi raamat kui ajakiri. Sa näed, mida sa saad.

    2. Müra asemel hingetõmbepaus

    Ajakiri on küll mahukas, samas me arvestame nüüdisaegse elustiiliga, kus tähelepanuvõime ja aeg on piiratud väärtused – seepärast ilmub Hingele Pai ainult neli korda aastas ja lisaks tekstilugudele on meil kalühikesi kolumne, mida saab ligeda paari minutiga ning visuaalseid fotolugusid, kus pildid ütlevad 1000 sõna. Arvestame sellega, et tänapäeval elades, töötades, poodides ja tänavatel ringi liikudes, veebis surfates on meeletult palju kõike, mis püüab meie tähelepanu ja väsitab niiviisi meid. Seepärast mõjub Hingele Pai lugemine, sirvimine, kogu kujundus maandavalt ja rahustavalt – visuaalsed ja tekstisõnumid ei pea sinu tähelepanu eest võistlema.

    Miks me ütleme “müravaba”? Püüame tekstide ja piltide vahekorda hoida rahustavana ja mitte liiga vahelduva ja kirjuna. Tänapäeva inimese alateadvus on väga koormatud igasuguse “müraga” – infoga, mida meie ajud peavad igal hetkel töötlema. Nii sätime pildid ja tekstid Hingele Pais tavaliselt erinevatele lehekülgedele ja jätame ka teadlikult õhku, ruumi ja pikime tekstilugudele vahele visuaalseid lugusid. Nii leiab meilt fotolugusid ja kunsti ning isegi pooltühje lehekülgi – esimese numbri ilmumise järel saime mõnel korral küsimusi, kas midagi on trükkimata jäänud. Ei olnud. Tühi leht oligi hingetõmbepausiks. Midagi haruldast, eks? Seda on kinnitanud ka lugejad, et ajakirja lugemine ongi see pai hingele. Rahutunne. Kvaliteet, visuaalselt ristustamata.

    3. Slow ja päris elu annavad heaolutunde

    Meie närvisüsteem on ülestimuleeritud ja nautke vanaaegsed, rahulikud, “aeglased” ja päris, nö slow life tegevused on need, mis meid jälle tasakaalu viivad. Aeglane ja päris on ajakirja kui paberväljaande lugemine. Aeglased ja päris on ka need teemad, millest kirjutame – toiduvalmistamine, loovuse avamine, meeleteadlikkuse tehnikad, rituaalne teejoomine, loodusmatkad, teadlik lastekasvatus, hingega ettevõtlus, kvaliteetsed suhted… Tänapäeva inimene tahab rahu, sest see on nii haruldane.

    4. Ei virvenda iga kuu

    Reklaamiga ajakirjadel on omad nõuded tiraažile ja surve ilmumisele. Rahu anname me ka ilmumisgraafikuga – Hingele Pai on midagi raamatu ja ajakirja vahepealset, bookazine. Ilmume 4 korda aastas – korra iga aastaaja alguses, et inspireerida just algavaks aastaajaks. Kindlasti oled juba märganud lindude vidistamist, valgemaid õhtuid ja mingit pehmust õuekraadides. See on selle pärast, et kevadine Pai läheb trükki juba homme!

    5. Ajasääst sõltumatute soovitustega

    Reklaam võib olla väga informatiivne. Aga üldiselt on tal ka teised eesmärgid, mis mängivad meie alateadvusel. Me lisame mõnikord Hingele Pai ajakirjale oma tarbimissoovitusi. Aga seda sõltumatult ja ilma et keegi meile maksaks, mõttega säästa sinu aega – meie teeme otsimistöö ja läbikatsetamise ning sinule jääb otsustada, kas see kõnetab sind. Järgmised tarbimissoovitused on plaanis vist suvenumbrisse, ürituste valiku mõttes. Aga vahel soovitame ägedaid äppe, südamesoojusega toodetud asju ja aetud ettevõtmisi, isegi mustvalgeid multikaid. Need, mis meie anname, pole päris tavalised ajakirjasoovitused!

  • Alustava ettevõtja 7 õppetundi

    Alustava ettevõtja 7 õppetundi

    Olen 10 aastat olnud vabakutseline ja viimased poolteist ettevõtja. See on olnud suur hüpe: rahalised riskid uuel tasemel, aga ka võimalused – vaid taevas on piiriks! Teoreetiliselt. Ka tööajal pole piiri ning emotsioonid käivad kaasas iga uue sammuga tundmatusse. Ja igal tasandil on vaja tohutult panustada palju enne, kui üldse on aimu, mis võiks edasi saama hakata. See aasta pole olnud lihtne ega kerge. Sellegipoolest on ta tundunud just vajalik arenemiseks ja eneseusalduse kasvatamiseks. Ja ma ei vahetaks ühtki kogemust millegi muu vastu. Millised on alustava ettevõtja õppetunnid?

    1. Enne külva, siis lõika

    Oma ettevõte on nagu aed. Alguses peab nägema olemasolevas maastikus võimalust, oma visiooni – mida sa tahad luua? Siis on tarvis panustada aega ja raha, enne kui saad vilju maitsta. Ja sa ei tea, kas ja kuidas sinu idee selles “pinnases” kasvab, sa ei tea, kas see idee on justkui kohalik või pigem võõramaine taim – kas ta idaneb ja juurdub, kas vajab varju või päikest, vett või kuiva. Ja kui sa ühel hetkel seda juba tead, siis ikkagi veel ei oska öelda, kas viljad on mahlased ja magusad või hoopis pigem käbitaolised. Tuleb lihtsalt ära oodata ja proovida!

    Poolteist aastat tagasi, kui mu koostöö Sensa ajakirjaga lõpetati kulude kokkuhoiu pärast, siis sain samal õhtul aru, et see on kingitus, võimalus teha midagi täiesti oma. Nii hakkas kooruma Hingele Pai ajakirja idee, mis sai paari nädalaga päris selged piirjooned ja ka koostööpartneri, Marju Randmer-Nellise. Need poolteist aastat ongi meie jaoks olnud tohutu elukool ja ettevõtluskool ja loovuskool ja enda eest samal ajal hoolitsemise kool.

    2. Hirmu tõkked on ületamiseks

    Idee ja selle teostumise vahel on üks suur barjäär – hirm. Hirm on tunne, mida ma pole tahtnud tunda ja kui ma olen seda kogenud, siis õnneks vaid harvadel perioodidel ja mõned päevad järjest – hetke eel, mil kavatsesime tulla ajakirja ideega päriselt avalikkuse ette; kui oli vaja otsustada, mitu ajakirja esimese numbri tiraaži ja siis peagi lisatiraaži trükime… Iga kord, kui on vaja teha mingi otsus, millega seoses on suured rahad või siis suur ebakindlus, teadmatus. Pean otsuse tegema tingimustes, milles ma tegelikult ei tunne, et oleks otsustamiseks piisavalt infot. Kindlust.

    Siis tuleb seda kindlust saada võimalikult intuitiivselt. Ja intuitsioon töötab kõige paremini lõdvestunult. Hirm aga on lõdvestumise vastand. Seega olen läinud jalutama või vanni, kuulanud muusikat ja kindlasti igapäevaselt mediteerinud. Olen ka pidanud nõu endast kogenenumatega või siis võtnud veel hinnapakkumisi – olen teinud kõik, mis ma saan, et seda infot ja kindlust oleks pisut enam. Ja olen saanud endaga rahu nende otsuste eel. Ja mis veel parem – kõik on läinud hästi!

    Muidugi on hirmul ka oluline roll meid säästa ja ohtudest päästa, aga seda teame me kõik liigagi hästi ja seepärast ma ei peatu pikemalt sellel, et otsused peavad ikka olema tehtud võimalikult rohke ja kvaliteetse info põhjal ja kui sul seda piisavalt pole, siis uuri, kuidas seda saaks. Nöök on aga selles, et kui sul on kogu info ja tundub hea otsus, siis ikkagi on hirm.

    Mina olen hirmu tundnud põhiliselt rahalise riski pärast või emotsionaalses mõttes, tagasilükkamise ees. Oma lapsele ütlen ikka vahel, et kõik tunnevad hirmu – julged on need, kes teevad oma sammu sellest hoolimata. Nii et ühel hetkel olen ma ka ise pidanud seda julgust talle ette näitama ja olen siiski “hüpanud”, teadmata, kas mind püütakse. Hingele Pai püüti kinni ja maandus pehmelt tellijate turvalisse rüppe – meil oli esimesest numbrist peale just nii palju tellijaid, kui vaja, et saada kindlustunne edasi liikumiseks.

    4. Süda juhib rõõmuni

    Olen kogenud, et kui teha midagi südamega, siis inimesed tunnevad selle ära ja see tõmbab magnetina. Ja pakub endale muidugi suurt rahuldustunnet. Kui oleme tellijate kontsertidel või laatadel kohtunud oma lugejatega, siis on see ikka ja jälle lõppenud kallistustega. Ja see teeb nii suurt rõõmu ja kaalub üles kõik öötöö-tunnid, sest meie südamest loodu ja tehtu on ka lugejatele otse südamesse jõudnud.

    Ja kui tead, mis sind käivitab, inspireerib, mille peale su süda rõõmust hüppab, siis tuleb ka raha. Ja seda nii palju, kui su sügavad uskumused lubavad…

    5. Oma mõtete vangis

    Olles olnud pikka aega elustiiliettevõtja, mis on minu jaoks tähendanud, et kui ma teen seda, mida armastan ja saan selle eest nii palju tasu, et tulen ots-otsaga kokku – siis see ongi parim, mis saab juhtuda. Muidugi ma seejuures ei reisi, teen palju kodus lihtsat toitu ja püüan osta kasutatud riideid või mahekangastest riideid allahindluste ajal nii endale kui lapsele, hoida kulud minimaalsed. Aga Marju pani mind sellele mõtte- ja teguviisile vaatama veel ühe nurga alt: kindlasti on võimalik saada ka õiglast tasu tegevuse eest, mida sa armastad. Isegi kui see pole hetkel võimalik, aga ideena jätta see võimalus oma peas. Võttis aega, enne kui ma hakkasin uskuma selle võimalikkusesse idee tasandil. (Praktikas on sinna veel minna.)

    6. Küsi abi

    Üksi kõike ei jõua, aga siin on nokk-kinni-saba-lahti olukord. Üksi ei jõua ja kuna sissetulekut (tavaliselt kohe) pole, siis pole võimalik ka kedagi palgata. Kui pole võimalik (jutumärkides või ilma) kedagi appi palgata, siis sa leiad end tegemast kõikvõimalikke töid, mida sa teed aeglasemalt ja kehvemini kui keegi teine ja samas ei jõua nii palju tegeleda sellega, milles sina oled tõeliselt hea. See on lõputa ring, kuni sa ise otsustad sellest välja murda. Olen aasta pärast alustamist mõned ülesanded ära andnud: andmete sisestamise ja ajakirjade laialiveo poodidesse. See on juba suur kergendus ja jääb rohkem mahti luua! Ja järgmisel kuul annanka osad arveldamise teemad üle – valgus paistab tunneli otsast!

    7. Tervis, kõige kallim vara

    Ja selle aastaga olen õppinud veel midagi väga olulist kogu ülejäänud eluks – tervis ja uni on olulised ja nende eest hoolitsemiseks tuleb aega võtta enne kui kõik meilid on loetud, kõik lepingud on allkirjastatud, kõik andmed on sisestatud ja asjad posti pandud. Sest enda puhekaega on nii lihtne edasi lükata. Ja kuigi esimese aasta entuasiasm ja sära ja power annavad tohutu jõu, ei tohi seda ikkagi päris ära kulutada, vaid osa jätta ka enese ja oma loodu jätkuvaks õitsemiseks. Sest mitte ainult ettevõte pole nagu aed, vaid me ise ka. Ja me räägime ikkagi püsikutest 🙂

    Nüüd on need õppetunnid muutnud meid tugevamaks ja targemaks ja andnud hoogu ja eneseusaldust veelgi juurde. Armastades seda, mida me teeme, särab teiste rahulolu meile kütuseks vastu!

    Foto: Triin Maasik

  • Taas üks reklaamivaba aasta Hingele Pai ajakirjale

    Taas üks reklaamivaba aasta Hingele Pai ajakirjale

    Esimene Hingele Pai ajakirja aasta on olnud intensiivne, pühendumist ja õppimisvõimalusi täis, särav, energiline ja väsitav ühtaegu – nagu iga algus. Oleme palju südameid võitnud ja samas mõistnud, kui julged olime reklaamivabana lendu tõustes! Nüüd lendame vastu uuele reklaamivabale aastale ja selleks on sul võimalik meile hoogu anda Hooandjas!

    Oleme sellesse ajakirja panustanud poolteist aastat oma aega, pühendumust ja südamesoojust ja ajakirja esmanumber nägi trükivalgust veebruaris 2017. Eelmise aasta esimesel poolaastal saime Lehepunkti TOPis 1455 Eesti poodides müügil olevast ajakirjandustiitlist auväärsele 67. kohale, umbkaudu Säde ja Buduaari vahele.

    Hingele Pai on kaasaegne ajakiri – visuaalne, ilus ja kvaliteetne. Meie artiklid ja fotod on puhas autorilooming ehk me ei kasuta fotopanka ega anonüümseid tõlkeartikleid.

    Meie ajakiri on veel mitmes mõttes teistsugune.

    Hingele pai tähistab seda tunnet, mida selle ajakirja lugemine, sirvimine, vaatamine tekitab. Rahu ja heaolutunne – vastandina igapäevaelu kiirusele ja hektilisusele. See tuleb sellest, et Hingele Pai on müra- ja reklaamivaba. Ajakirja reklaamivabadus on ainulaadne lähenemine.

    Mitmed ajakirjad räsivad ebaloomulike piltidega lugejate enesehinnangut – lugeja võrdleb ennast teadlikult või mitteteadlikult ülitöödeldud fotodel olevate naistega. Seda on seostatud söömishäiretega, ostlemissõltuvuse jm enesehinnangust tulenevate destruktiivsete käitumistega. Ja sellest on lõpmata kahju, sest saab ka teisiti. Hingele Pai toetab enesehinnangut, on inspireeriv ja praktiline.

    Me anname praktilisi soovitusi täisväärtuslikumaks ja rahuldustpakkuvamaks eluks. Meie teemad on psühholoogia, tervis, meelerahu ja loovus, kodu-suhted-pere, aga ka töö ja efektiivsus, ettevõtlus ja investeerimine ning reisid ja loodus.

    Meie kirjutamisstiil on isiklik ja südamlik ja sageli ootamatutest vaatenurkadest. Kirjutan päris palju ise ja lisaks on meil aasta jooksul olnud umbes 90 kaasautorit, nende hulgas Valdur Mikita, Hedvig Hanson, Marika Blossfeldt, Mick Pedaja, Kadri Voorand, Jesper Parve… Kevadnumbrist hakkab kolumnistiks ka Justin Petrone.

    Hingele Pai ilmub neli korda aastas, ta on üpris mahukas oma 130 leheküljega ja pigem hooaja mõttekaaslane, raamatu ja ajakirja vahepealne – bookazine. Meil on nii pikemaid kui lühemaid, paari minuti lugusid, ka fotolugusid ja nn sirlivlugusid – saad oma hingele-pai-tunde kätte ainuüksi ajakirja lehitsedes. Me arvestame tänapäevase elustiiliga – kellelgi pole eriti aega.

    Ja veel – Hingele Pai pole ainult ajakiri, vaid ka kogukond – korraldame oma tellijatele sündmusi nt kontserte, mis on olnud väga südamlikud ja erilised õhtud.

    Kui sulle läheb korda see, mida me teeme ja see võiks panustada ka sinu ellu, olen väga tänulik, kui tellid läbi Hooandja ja annad meile hoogu, et hoida ajakirja reklaamivabana ka edaspidi.

    Hooandjas kogutud summa läheb kevadnumbri trükikulude katteks ja oma toetuse saab anda SIIN. Suurimad tänud!

  • Kuidas teha õigeid valikuid?

    Kuidas teha õigeid valikuid?

    Valikuid on tulnud teha läbi aegade kõigil ja igal pool ning tänu sellele on ka tarkust ja mõtteid sel teemal õnneks palju. Olgu need siis kirja pandud hinduismi vanimatesse pühakirjadesse veedadesse või läänes ilmunud enesearengulektüüridesse või juhtimisraamatutesse – ikka jääb mustrina läbi jooksma üks ja seesama niit:

    Situatsioon, milles oled praegu, on sinu minevikus tehtud otsuste summa. Ka sinu tulevik sõltub valikutest, mis langetad alates tänasest edaspidi. Kui soovid tulevikus jõuda teatud punkti, tuleb juba praegu hakata tegema valikuid, mis selle eesmärgini jõudmist toetaksid. Lühidalt öeldes: sinu langetatud otsused peavad olema kooskõlas sinu kaugemate eesmärkidega.

    See näib lihtsa ja loogilisena, kuid praktikas ei teata sageli, kuhu üldse liikuda ja jõuda soovitakse. Mis on elus suurem eesmärk ja siht? Otsuste langetamine iseenesest ei jää eesmärgituse taha, kuid arukate ja tõeliselt efektiivsete otsuste tegemiseks on vaja eesmärke. Kerge on takerduda igapäevastesse toimetustesse, olla pidevalt hõivatud, olles mitte kunagi päriselt tõhus, et oma eesmärkidele lähemale jõuda.

    Iidsete veedade uurija ja joogaõpetaja Rod Stryker’i ning menuka raamatu “Efektiivse inimese 7 harjumust” autori Stephen Covey õpetusteski võib leida kattuvaid osi ja paralleele – igaühel meist on oma unikaalne eesmärk elus ning selleni jõudmisel on abiks nn isiklik põhiseadus, missioonilause, dharma-kood, kreedo – kuidas keegi seda nimetada soovib. See nn isiklik põhiseadus keskendub sellele, kes sa tahad olla ja mida soovid saavutada ning missugused on need väärtused ja põhimõtted, millele sinu olemine ja tegevused põhinevad. Nagu riigi põhiseaduski, on ka sinu isiklik põhiseadus suuresti muutumatu, kuid aeg-ajalt võib seal kohata täiendusi või täpsustusi.

    Mõtlemis- ja kirjapanemisharjutus

    Leia endale aeg, mil oled üksi, pingevabas õhkkonnas ja kirjuta paberile oma mõtted.

    •       Milline peaks su elu olema, et saaksid oma elu lõpus öelda: jah, just sellist elu ma tahtsingi!

    •       Millest sa unistad?

    •       Mis on sulle tõeliselt tähtis, mis on sinu prioriteedid, mille valid alati esimeste hulgas?

    •       Millised tegevused ja olukorrad teevad sulle kõige enam rõõmu ja on tunne, et oleksid kui oma sõiduvees?

    •       Millised põhimõtted ja väärtused on sulle olulised?

    •       Võid panna kirja ka kõik rollid, mis sul elus on (abikaasa, isa-ema, laps, mees-naine, juht, kolleeg jne) ning seejärel kirjuta iga rolli taha, mida sooviksid selles rollis oma elus saavutada? Vaata oma eesmärkidele igas rollis otsa ja mõtle, kas sa juba käitud nendes rollides nendele eesmärkidele vastavalt või mida saaksid teha, et oma käitumist eesmärgile rohkem vastavaks kohendada?

    Loe, tunneta ja analüüsi neid vastuseid, lisa midagi, kui soovid. Tee ring ümber 5–15 kõige olulisemale märksõnale. Nendest märksõnadest sõnasta enda põhiseadus-missioon-eluülesanne. Kuna igaüks on unikaalne, siis kujuneb ka sinu põhiseadus ainult sinu nägu, võtab sinule sobiva vormi ja sõnastuse. See võib olla luuletusena, paar lauset või poole lehekülje pikkune. See on sinu põhiseadus, sina tead, milline see peab olema.

    Kui sul on paigas niinimetatud isiklik põhiseadus, viib see arukamate otsusteni ja selgemate valikuteni, need omakorda aitavad sind sulle tõesti olulistele eesmärkidele lähemale ja annavad seega oluliselt rohkem rahulolu.

    KUI SEE ON ABIKS:

    Näide Meriti põhiseadusest:

    Ma soovin elada täisväärtuslikku, puhast, teadlikku elu ja inspireerida ka paljusid teisi inimesi olema teadlikud, terved ja õnnelikud. Ma olen vabakutseline, kelle elus on töö, sotsiaalsus ja puhkus tasakaalus. Mul on ühtehoidev perekond ja kõigil mu pere liikmetel pulbitseb südames elurõõm, nii linna- kui maakodus. Mu lapsed saavad parima kasvulava täisväärtuslikuks eluks, nad on füüsiliselt ja vaimselt terved.

    Seda toetab ka visiooniplakat, mille olen kokku kleepinud ajakirjaväljalõigetest ning kleepinud kööki, kus viibin kõige sagedamini.

    Isiklik põhiseadus => arukad otsused => olulistele eesmärkidele lähemale => rohkem rahulolu

    NB! Nn isikliku põhiseaduse sõnastamine pole kindlasti midagi lõplikku, tõenäoliselt on sul alguses sellest ähmasem aimdus ning alles ajaga asud seda rafineerima. Või täiendama. Sest sa isegi muutud ja õpid ning saad järjest täpsemalt aru, mis on sinu jaoks oluline.

    Sa ei saa leiutada endale missiooni, eluülesannet, põhiseadust. See on igaühel juba olemas, pigem asud seda kiht-kihilt avastama. See protsess võib võtta nädalaid või kuid. See on sinu tulevikunägemuse ja väärtuste väljendus ning sellest saab mõõdupuu, mille abil hindad kõiki valikuid ja olusid oma elus. Sinu käitumine läheb sinu põhiseadusega kooskõlla ja sa pole enam lükata-tõmmata kõigest, mis elus juhtub või mis teised arvavad. Sul on oma joon, oma eesmärgid ja seda teadvustades saad sa meeletu tahtejõu ja pühendumuse. Sinu põhiseadus on nagu ankur, millele saad toetuda segaduses olles ja emotsionaalsel hetkel. Oma põhiseadust täites pakub elu enim rõõmu ja rahulolu.

  • Küünla pehme kuma

    TEKST MERIT RAJU
    FOTO KIUR KAASIK

    Samamoodi nagu vajame eredat valgust ärkvel ja aktiivne olemiseks, vajame ka pehmet hubast valgust, mis mõjuks lõõgastavalt ja rahustavalt. Eriti mõnus on küünlakuma, aga millist küünalt valida?

    GHEE VÕI TAIMEÕLI

    Indias nägin, et parafiinküünlaid, sealhulgas meil nii levinud teeküünlaid, seal eriti ei kasutata – nad sulaksid kuumavates templites lihtsalt üles. Küll aga jäetakse templitesse väikestes savitopsikutes ghee’sse kastetud naturaalsest nöörist tahikesega küünlaleeke võbisema ja jumalaid toitma – sest jumalatele meeldib valgus (ja magus ja lõhnad ja ilu).

    Kodus samamoodi küünlavalgust luues sain teada, et mugavamgi on kasutada külmpressitud seesami- või oliiviõli, proovisin ära ka kanepi-, kookos- ja mandliõli. Kõik toimisid hästi, aga pean viimaseid põletamise jaoks liiga kõrgehinnalisteks.

    Kuna õliküünal ei kuma üleni, saab selle panna kumama näiteks pitsidega kaunistatud madalasse klaaspurki, kivistunud soolast küünlaümbrisesse või heledasse kaussi.

    Põletan sellist omatehtud õliküünalt iga päev – ja ettevaatus pole kunagi liiast. Kord oli topsi väliskülg muutunud pisut õliseks ning küünla süütamisel võttis ka laudlina sekunditega tuld! Edaspidi olen pannud savitopsikule alla veel ühe tulekindla aluse.

    MESILASVAHA

    Ka mesilasvahaküünlad on suurepärane valik: need on täiesti naturaalsed, lõhnavad isuäratavalt ning neid saab väga lihtsalt ise (või lastega) teha. Sageli on müügil olevad kärjemustriga küünlad valmistatud erivajadustega töötajate abiga, mis tähendab, et neid ostes panustad sotsiaalsesse õiglusse. Enne kasutamist võib panna mesilasvahaküünla külmkappi, siis põleb ta kauem.

    STEARIIN

    Steariinist küünlad on nüüdseks juba üsna levinud ning enamasti valmistatakse neid palmi- või sojaõlist. Siin aga peaks kindlasti vaatama, et küünal oleks ökosertifikaadiga, sest siis on tooraine saadud loodust laastamata.

    Pane tähele

    • Kõige tavalisemaid, parafiinküünlaid valmistatakse naftatööstuse jääkidest, mille mürgised osad lenduvad küünalt põletades ka toaõhku ning jõuavad meie vereringesse.
    • Tavalised enim müüdavad lõhnaküünlad on lõhnastatud kunstlike ainetega. Kui looduslikud lõhnad lahkuvad uriiniga juba veerand tunni pärast, siis sünteetilised ained ladestuvad organismi.
    • Vaata, kas küünal on värviline ainult väljast või läbivalt: mida rohkem värvi, seda rohkem keemiat. Kunstlikud värvid eraldavad põledes kahjulikke aineid toaõhku.
    • Teeküünlad pole tavaliselt tervisekaup – metallkestad sisaldavad mürgist pliid.
  • Eeva Talsi helisev maailm

    Eeva Talsi helisev maailm

    TEKST MERIT RAJU
    FOTOD TRIIN MAASIK

    Eevat ei pea vist kellelegi tutvustama. Tänaval jalutamiseks on tal kollane müts, mille ta mõnikord pähe tõmbab, kui soovib tundmatuks jääda. Ta teeb palju ja jõuab palju ega löö suurte unistuste ja väljakutsete ees risti ette.

    „Minus on mõnus rahulolu… sageli on küll tempo liiga hull, aga üldiselt ärkan mõnusa rahulolutundega ja proovin minna magama hea tundega, et olen päeva jooksul piisavalt teinud. Eneseteostus ja areng on minu jaoks olulised,“ jutustab Eeva, vallatu viiulikriuks hääles.

    Teadlikult võtab ta suuremaid väljakutseid, kui endale esiotsa usaldaks. Kuidas saanuks ta muidu alustada kolm aastat tagasi, 25-aastaselt Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli ise loodud pärimusmuusikaosakonna juhatajana!

    Muidugi oli tal ka mitmeid abilisi, kes aitasid teed sillutada – teisiti ei saakski. Praeguseks on osakonnas 13 õpilast, kes lisaks grupi- ja ansamblitundidele saavad ka individuaaltunde, ja igal nädalal on Eeval kaks koolipäeva. Muidugi läheb ettevalmistuseks teist samapalju ja unistuseks on veel kordades suurem osakond.

    „Pidevalt ennast mugavustsoonist välja suruda –
    see pole unistus, pigem lubadus endale.

    Vahel tekib ikka raskeid hetki, kuna leian ennast uutest situatsioonidest, kuid proovin oma hirmudele vastu seista ja neid ületada…“ nendib naine.

    Oma hetk laulupeol

    Julgustükkide juurde kuulub ka suvine laulupidu. Mul olid küll pisarad silmis, kui loo „Maailm heliseb“ järel soovis rahvas seda korrata. „See oli mega!“ süttib Eeva. See oli esimene kord, kui tema lugu oli laulupeo kavas, aga see polnud veel kõik – Eeva osales ka rahvamuusikapeol ja Villuga tantsupeol muusikutena, saates kõiki lugusid. „See oli metsik tamp, proovid võtsid tohutu aja,“ on Eeva siiani ähmi täis.

    Laulupeol oma laulu ajal pani Eeva endast viimase energia välja.

    „Olin nädal aega selles tramburais olnud – iga päev tõesti hommikust õhtuni ja täie tähelepanuga, pidevas pingeseisundis. Eriti tantsupeol: kui midagi valesti mängid-laulad, jäävad  8000 tantsijat seisma ja tants katkestatakse. Mul juhtus nii proovis ja päris paha tunne oli! Õnneks laabusid etendused ladusalt. Laulupeo poodiumil tekkis korraks isegi hoomamatu ja natuke õõnes tunne, aga samas tundsin, et me naudime seda pidu siin kõik koos ja kui lugu käima läks, hakkas kohe hea. Kuigi rahvast oli pea sada tuhat, tundsin ma soojust ja toetust. Et midagi ei saa valesti minna,“ särab ta.

    Tööle eelneb töö

    Jah, igal asjal on oma ettevalmistusaeg ja see paneb paika ka Eeva päeva-, nädala- ja hooajaplaanid. „Kui vaadata enda ajakava, siis kohustuslikke asju on üksjagu palju ja nendeks on vaja ka ette valmistada. Kasutan ära seda, kui saan auto tagaistmel oma tundideks valmistuda või eile näiteks kirjutasin seal uut lugu, Villu sõitis. Vahepeal läheb küll liiga paljuks,“ möönab ta.

    „Kui mõnikord tekib paanika, et kas ma ikka jõuan kõik ette valmistatud, kaob see mõnu ära ja tekib kohustuse tunne. Üritan seda igati vältida, planeerida nii töid kui ka jalutuskäike ja puhkusehetki. Eile olime maal ja tegime sauna ja see oli nii rahustav. Päev otsa õues, jalutasime, rääkisime juttu, tegime head sööki ja sauna – see kohe laeb täis,“jagab ta.

    Eeva ja Villu on olnud abielus kuus aastat ja tuttavaks said juba 16-aastastena Eesti Etno laagris. Sellesse aega on mahtunud ühiselt Viljandis ja Göteborgis õppimine ning Curly Stringsi loomine kuus aastat tagasi.

    „Tudengina aasta Rootsis oli lisaks ülimegašefile maailmamuusika-osakonnale koos kõikide õpetajate ja teiste õpilastega ka hea praktiline õppetund, sest me ei saanud endale rahaliselt eriti midagi lubada,“ meenutab Eeva aega, mil päeva kulutused piirdusid toiduga ja sedagi väga piiratud summas.

    Uurin siinkohal ka abielu saladusi… „Ma arvan, et mõistmine, andestamine ja kompromisside tegemine on märksõnad. Ja lasta teisel olla.

    Tunnen, et olen oma töistes tegemistes
    alati saanud teha täpselt seda, mida tahan,

    ja Villu on saanud teha, mida tema tahab, kumbki ei lämmata ega suru teist alla – see on minu meelest üks pikaajalise suhte oluline osa.“ Curlys mängitakse koos, vahel loovad nad koos muusikat, aga kummalgi on ka oma hobid. „Ega seda aega ei jäägi nii palju üle…“ naerab Eeva. Üks suur koostegemine siiski ilmneb veel –maakodu Võrumaal.

    Maakodu ühe päevaga

    Eevale on alati meeldinud maal olla, seal ringi tuterdada, istutada ja kasvatada ja tal on alati maakodu unistus olnud – muru niita, lihtsaid asju teha. Teda kannavad soojad mälestused enda lapsepõlvest õega Penujas vanavanemate talus, mille juurde kuulus ilmatult vabadust ja võimalusi mängida.

    See oli poolteist aastat tagasi, kui Villu keskendus magistritööle ning Eeval kruttis sisemuses ülepinge. „Mul oli juba ammu mõttes, et tahaksin mingit hobi, mis pole seotud muusikaga. Maakodu on täpselt selline hobi, mis on loominguline ja pole otseselt muusikaga seotud! Võtsin nalja pärast lahti kinnisvaraportaali ja esimene koht, mis ma avasin, oli see vana talukoht: pisike majake, hallatav, juba seest tühjaks veetud, kaks väikest kõrvalhoonet, oja, metsaserv, hästi ilus…“ meenutab ta.

    Nii ta hõikaski Villule teise tuppa, et mis too arvaks, kui ostaks maamaja, millepeale Villu jaa-jaa poetas ning edasi klõbistas. Eeva istus autosse ja põrutas Võrumaale. „Oli maikuu, soe ja mõnus, kõik see kuppelmaastik ja kruusatee, juba teepeal tajusin tõmmet. Kohale jõudes teadsin, et see ongi see koht,“ särab ta.

    Nii saigi Villu juba telefonikõne, uurimaks, mis ta arvab, kui lähekski majaostmiseks. Eeva näitas talle telefonis ringvaadet ja tuli tunnistada, et on tõesti väga tore koht. Mida aga polnud, oli aeg vaatama tulemiseks. Nii tuli Eeva veel Villu vanematega kohapeale ja asi sai otsustatud juba samal päeval.

    Majake valmistab paarile palju rõõmu
    ja sobib igal ajal puhkuseks, mitte ainult suvel.

    Inspiratsiooni kergus

    Segamatut aega Eeval väga polegi. Kuidas tal looming tuleb ja kuhu ajaliselt mahub? „Kui ma viin ennast õigele lainele, siis see tuleb ruttu, mul pole vaja oodata inspiratsioonivälgatust. Näiteks septembrikuus oli vaja teha sobiv lugu ajaks, mil teeme jõulutuuri Estonian Voices’iga. Nii soe ilm oli, päike paistis… Kõigepealt läksin jooksma, siis kuulasin Erki Pärnojat ja edasi veidi jõululaule, et ennast õigele lainele viia. Avastasin, et nii paljud lood räägivad armastusest, seega proovin mõne teise nurga alt läheneda. Kadri Voorand pakkus refrääni, mis algab sõnadega „Mul on hea, nii hea, et lausa piinlik“ ja minu kirjutada oli salmi meloodia ja veidi sõnu.

    Mõtlesin, et vähemalt selles laulus ei pea õnnetunne sõltuma asjadest, kingitustest, ilmast või kellestki enda kõrval,
    heatunne ei pea millestki välisest sõltuma.“

    Lõpuks sündiski laul „Mul on hea“, millele aitas kaasa veel ka Jaan Pehk.

    Curly Stringsil tuli hiljuti välja uus plaat „Hoolima“, mis on salvestatud Hispaanias. „Suvi oli üks keerulisemaid, mis mul üldse olnud on. Nii tihe, et ei jõudnud üldse puhata. Juunis salvestasime Hispaanias, mis oli omajagu endast kõik andmine ja intensiivne aeg hommikust õhtuni nädal aega jutti. Sellele järgnes laulu- ja tantsupidu, miksimise ja salvestamise protsess ja siis läksime kohe Kanada tuurile, USAsse ja seejärel tuli kohe Eesti tuur. Hästi-hästi tihe!“ meenutab ta.

    Jaapanis käidi eelmisel aastal ja minnakse ka nüüd, detsembri alguses esitlema Curly Stringsi uut plaati. „Eestlastena oleme väljamaal ja just kaugemates paikades eksootilised, eriti Jaapanis. Eelmine kord olid meil umbes 200sed saalid kõik välja müüdud. Muidugi oli ka ettevalmistus väga hea: publikul olid jaapanikeelsed brošüürid, mis rääkisid meie loomingust, ja kõik juba teadsid meie lugusid, tõlked olid ees ja me rääkisime ka natuke jaapani keeles,“ muigab Eeva.

    Hispaanias salvestati uus plaat kogemuse saamise mõttes. „Me kõik teame, et kui oleme Eestis, siis tegeleme lisaks salvestamisele ka palju muuga, aga väljamaal on fookus parem,“ selgitab Eeva ja lisab, et Hispaanial oli ka eellugu. Eeval õnnestus mõne aasta tagusel Viljandi folgil anda ühine kontsert koos oma iidoli Casey Driesseniga… „Super viiuldaja ja geniaalne muusik!“ kiidab Eeva. Casey oli nõus produtseerima Curlyde uue plaadi ehk olema salvestusprotsessi juures, andma nõu ja aitama teha häid valikuid. „Casey ise elabki Hispaanias ja tutvustas meid imemees Dani Castelarile, kes muu hulgas on töötanud maailmakuulsate muusikutega, nagu Michael Jackson, REM, Paolo Nutini ja paljud teised. Ta polnud Eestist varem kuulnud, aga talle meeldis meie muusika ja ta oligi nõus! Kogu salvestusprotsess oli maailmaklassi kogemus! Oleme tulemuse üle väga uhked,“ muheleb Eeva.

    Bändis saab õppida

    Bänditegemises on Eeva sõnul pidevalt õppetunde: kas, kuidas ja kui palju enda ideid ellu viia. „Mõne oma toodud loo esimeses proovis tunnen tihti kaitsvat positsiooni, eriti kui keegi tahab seda muuta – see on vahel raske hetk. Olen õppinud üha enam sellest tundest lahti laskma ja tavaliselt katsetame ikka kõigi pakutud ideed läbi,“ naerab ta. „Mõne looga läheb vahel rohkem aega või vaidlemist või katsetamist, aga lõpuks jõuame ikka parima variandini.“

    Curlyde tegemine pole ainult lust ja lillepidu. Asju, mis ei paista kontserdil lavalt välja, on palju: koduleht, uudised, lepingud, meened, pildistamised, videod, intervjuud, esinemiste bronnimine, kirjavahetus, reisid ja logistika, sotsiaalmeedia. Kõige selle taustal on pidev uus looming, aastaplaanid, kus, kellega, mis väljaanda. Kõik peab toimima väga hästi, lisaks muusikale endale.

    Rahu, rahu

    Oled öelnud, et teed igapäevaselt reikimeditatsiooni. „Panen endale käed peale, energia voolama ja keskendun – leian rahu ja fokuseerin oma mõtteid. Olen üpris tormakas ja teen mitut asja korraga ja kui päeva jooksul lähen stressi, aitab see mul rahuneda. Rahu, rahu, rahu… pean endale vahel meelde tuletama, et ka raskel hetkel rahulikuks jääda. Ja raskus tuleb sellest, kui liiga palju korraga teha, mis ongi ju tänapäeva haigus – kõigil on liiga palju teha ja pole aega. Samas ongi ju jälle tore endale meeldivaid asju palju teha,“ süttib ta.

    „Ma naudin õpetamist, esinemisi, loomingut…

    Aga ühel hetkel tuleb tunnistada,
    et ma pole superinimene, ma ei jõua kõike, mida tahaks,“

    tunnistab Eeva ja lisab, et on pidanud mitmeid väga häid asju ära ütlema, mida on ammu tahtnud teha, aga nendeks lihtsalt pole praegu aeg(a). „Curly Stringsiga on vahva, et oleme oma rada ajanud ja teinud seda rõõmuga. Meil pole maailmavallutuse eesmärke, aga teatud riikides toimetame hoogsalt ja meie vastu tuntakse huvi, mis on nii tore!“ rõõmustab ta.

    „Visualiseerin, et oleme aastate pärast bändiga tuuril koos peredega… On selline harmooniline tore elu, kus teeme muusikat Eestis, Kanadas, USA-s, Jaapanis ja Saksamaal. Liigume edasi samm-sammult ja vaatame, mis tulevik toob,“ mõtiskleb ta.

    Eevale meeldib väga jalutada. „Elustiili teemadel olen saanud häid impulsse Sandra Vabarnalt, sealt tuli mul ka mõte teha iga päev 10 000 sammu. Täna on juba tehtud 6000, õhtul veel stuudiosse ja tagasi. See ei ole raske, see on mõnus!“ rõkkab ta oma heledat naeru.

  • Joonas Saks: Uue aja juht

    Joonas Saks: Uue aja juht

    TEKST MERIT RAJU
    FOTOD STEN ROOSVALD

    Joonas on toonud Eestisse Rännaku meetodi ja pühendub praegu maailmaesimese 3D-meditatsiooniäpi Synctuition globaalse müügitiimi ülesehitamiseletäiesti revolutsioonilise juhtimisstiiliga, kus ta on oma tiimile mentoriks,terapeudiks, arengumootoriks ja justkui perekonnapeaks. Ta ei usu tööajajälgimisse, pigem sisemisse motivatsiooni ja selle toetamisse jakasva(ta)misse. Ja tal on veel üht-teist käsil, mis tema missioonitunde jasisemise huviga kokku kõlab ning kõik tervikuks seob.

    Joonas tuleb otse Synctuitioni kontorist ja räägib värskeloo: „Meie uus müügijuht on Lõuna-Aafrikast. Arvas, et esialgu tuleb nädalaks Tallinna, et kas üldse tasub tulla ja teha… Ta oli kolm päeva siin olnud, tühistas tagasisõidupileti ja andis sõbrale õigused müüa auto ja kodu maha ning saata asjad Eestisse. Väga äge vend!“ kiidab Joonas. Müügitiim (ja eesmärgid!) ongi rahvusvahelised, kümmekond töötajat Tallinnas ja paarsada partnerit ülemaailma. Ja see on alles algus.

    Joonas kutsuti tiimi, kui Synctuitioni toode oli valmis. Tema ülesandeks sai aidata viia see laiemalt maailma. „Mul pole otsestkindlapiirilist rolli, toon meeskonda inimesi, töötan nendega, aitan uutel tiimiliikmetel kohaneda ja leida neile sobilikud ülesanded.

    Tööleasumine on nagu tühi kaart
    ja kõik tegijad leiavad oma koha, milles nad on kõige paremad.“

    Synctuitioni nimi viitab, et see sünkroniseerib aju jatugevdab intuitsiooni. See on maailma esimene 3D-meditatsiooniprogramm, mis kasutab binauraalseid helisid. „3D tähendab, et tegemist on täiesti uue salvestustehnoloogiaga: 3D-heli mikrofoniga. Salvestust kuulates tundub, et helid kõlavad ruumiliselt, nagu kuuleks naturaalselt,“ naerab Joonas, kes ütleb, et autosõidu ajal ta seda kuulata ei soovita: tundub veider ja taju läheb segamini, millises ruumis oled, kuna kõik helid on maksimaalselt ehedad.

    „Me ei kasuta ühtki tehislikku heli, kõik on igapäevased või loodushelid, instrumentaal- ja vokaalimprovisatsioon – igas palas palju kihte.

    Ja need on kahest aspektist väga erilised: binauraalsed helid ja gammalained.“

    Binauraalsed helid on Joonase sõnul (ja YouTube’is) tavaliselt suhteliselt mürarikkad ja monotoonsed, vähe on loodud selliseid, mis annaks ka esteetilise elamuse. „Selles suhtes on Synctuition unikaalne, et pole müra efekti juures,“ rõõmustab Joonas.

    Helid on kokku pannud Rob Montes, kes on üks Hollywoodi parimaid heliinsenere. „Muljetavaldav tüüp!“ lisab Joonas. Aga kes üldse on Synctuitioni loonud? „See pole ühe inimese idee, vaid eri inimesed on tulnud oma pusletükiga. Tahame hoida nii, et keegi ei võta selle eest au ja kuulsust endale, vaid oleks tiimitöö,“ lisab Joonas ja ütleb, et alguse sai see eestlastest ja IT-arenduski on algselt tehtud Eestis.

    Laia maailma

    Eestis aga Synctuitionit otseselt ei turundata, selle põhiturg on USA ja teised ingliskeelsed maad. „Meie turundus baseerub valdavalt arvamusliidritel, kes võtavad selle kasutusse ning kui neile meeldib, siis tutvustavad oma järgijaskonnale. Ingliskeelsel turul on nende mõjuulatus miljonites!“ jutustab Joonas.

    „Eestis on aastaga kogunenud sadu inimesi, kes on Synctuitionile oma tagasisidet andnud. Kõik meeskonnaliikmed, kes on vähemalt ühe kuu igapäevaselt Synctuitionit kuulanud, on näinud endas muutusi. Üks asi, mida kõik mainivad, on selgus! Järsku saadakse palju selgemalt aru, kus ma olen, mis ma teen, mida teha tahan. Üleliigset hakkab elus ära kukkuma, asjad lähevad lihtsamaks… Ka puhtusearmastusest rääkisid kõik – mitte ainult kodus, vaid kõikides elu sektorites,“ jagab Joonas. Synctuitionit saab veebis proovida, katsetamiseks pakutakse 75 minutit tasuta helisid.

    Joonas jõudis Synctuitionini oma intuitsiooni ja kokkusattumuste ajel.

    Esmalt tundis ta, et Võrumaa kodust, kus ta oli kolm aastat perega elanud, tuleks kolida linna. „Ühel hetkel oli ülitugev tunne, et pean sellest majast loobuma. Asjad ei jooksnud enam, maagia oli kadunud,“meenutab ta, mil mõistuse loodud ja Elu enda plaanid ei klappinud.

    Samal ajal tundus talle, et ta ei peaks enam Rännakut edasi juhtima. „Tundsin eelmise aasta augustis, et pean lõpetama, detsembris oli viimane koolitus, pärast seda oli kalender tühi… Minu jaoks oli see jahmatav, olen üliaktiivne ettevõtlik inimene… Ja üks päev enne viimast Rännaku seminari helistas sõber, kutsus kohtuma ja näitas Synctuitionit ning soovis, et aitaksin selle käima panna, uurides, kas mul aega on,“ naerab Joonas.

    „Siis sain aru, et usaldus käibki nii: sul pole vaja uut kaevu, pead lahti laskma sellest, mis on, ja siis tekib see, kuhu edasi liikuda,“ jagab ta oma õppetundi. „Ma ei osanud oodata, et kolme aasta pärast olen Tallinnas tagasi ja täiega naudin siin olemist, tunnen, et mu koht on siin,“ särab ta. „Synctuitioni inimesed on teistmoodi… Kõigil, kes meie tiimi on tee leidnud, on oma analoogne unikaalne lugu. Ja ma ei saa öelda, et ma seal juhin, pigem aitan inimestest parima välja tuua.“

    Tundlik juht

    „Esimesel kohal on teadmine, et igaühel on oma tugevused ja nõrkused. Ma jälgin iga inimest, püüan tervikuna leida talle kõige sobivamad ülesanded. Nii suure vastutusega, kui palju ta on valmis kandma, aga arvestan ka, et ta kasvab. Kasutame intuitsiooni, astroloogiat, human design’i, arvestame, keda kellega kokku panna. Mulle meeldib ka enneagrami egomudel, jälgin inimesi selle alusel,“ kirjeldab Joonas oma tööd.

    „Töötan palju ka inimeste hirmudega. Ehitame väga suurt ettevõtet, kogu punt peab olema valmis võtma rohkem vastutust, kasvama, arenema, õppima väga erinevaid asju… Siin toimetame Aivar Halleriga: kellele mida lugeda anda, kellega vestlusi pidada, millisele koolitusele saata, mentordame. Ise töötan ka tiimi terapeudina: aitan vabaneda hirmudest, kitsaskohtadest, halbadest harjumustest,“ avaldab ta.

    „Näiteks edasilükkamine ja tühisebimine: ebaolulisedasjad, mida me teeme sel ajal, kui peame midagi olulist tegema.

    Me tajume hirmu avardumise ees, otsime asendustegevusi,
    surfame netis, tegeleme igapäevastepisiasjadega,“

    toob ta näite harjumusest, mida aitab tiimiliikmetel muuta. „Tähtis on teha neid asju kõigepealt, mis pikemas perspektiivis olulised. Vahel on väljast vaja kedagi, kes aitab seda näha,“ kinnitab ta.

    Töö ja elu on tervik

    „Mina ei usu kella järgi töötamisse. Kui ma olin 18, siis mul oli selline töökoht, kus pidin kella järgi kohal olema. Sain juba siis aru, et ma ei saa oma elu elada ja paralleelselt tööl käia, eriti kui olla lapsevanem ja on palju päevast tegevust. Nii peaks kogu aeg käima kuskil lunimas, et ma pean ära käima, mul on vaja seda või teist teha… Ja see paneb orjalikku mõtlemisse – tekib vastandumine mina versus tema, ma pean tema käest midagi saama… Tekib vajadus välja ronida sellest aedikust, kuhu mind on pandud. Ja tihtipeale see ei jää ainult töökeskkonda, ma hakkan igal pool lohistama ja mässama võimu vastu, mis mind koordineerib,“ jagab Joonas.

    Nii tekkis tal küsimus, kuidas saakski ehitada üles meeskonda, kus kõik annaks endast maksimumi, kui on eraldatus – lambad aedikus ja oinad, kes juhivad. „Ja lammaste vahel tekib konkurents, kõik tahaksid, et nad oleksid natuke eelisseisundis. Mõni lammas saab aedikust tihemini välja kui teine ja suur hulk aega läheks täiesti tühja tegevuse peale! Ja siis veel samal ajal istuvad ja klõbisevad kõigil luukered kapis – traumad, mis on lapsepõlvest saadik tervendamata jäänud, sul pole aega ega raha nendega tegelemiseks, lisaks on kogunenud tervisejamad,“ arutleb ta.

    „Me peamegi hakkama elu ja inimest vaatama paljuterviklikumalt.

    Synctuition pole ettevõte, vaid perekond, me teeme kõike koos, jagame muresid ja rõõme ja aitame üksteist. Mina juhina olen perepea, ma ei istu kontorinurgas arvutis ega saada eriti tähtsaid meile välja, vaid mul polegi kontoris oma lauda, ma ei käi kontoris arvutis, vaid kohtun inimestega. Minu roll on abistada, mitte juhtida; aidata avarduda, laieneda, avaneda. Meie tiimi taust on see, et kõik on käinud üksjagu teed enesearengu vallas. Ja ainult nemad ei jaga, vaid ka mina jagan! Olen kontoris korralik naljanumber,“ muigab Joonas.

    „Synctuition oma praegu umbes 5000 kasutajaga on meie esimene toode, tegelikult on meil tooteid viis. Praegu on meid vähe, aga väljakutse on, et kui ettevõte väga kiiresti kasvab, siis kuidas sedasama filosoofiat ja peremudelit edasi kanda suuremas tiimis,“ esitab ta küsimuse, millega ise rinda pistab.

    Rännaku maaletooja

    Selleks et olla parim töös inimestega, on Joonasel mitmeid lähenemisnurki ja tööriistu. Ta on muu hulgas õppinud Holistikainstituudis ja osalenud lugematutel kursustel. Mõned aastad tagasi tõi ta tugeva sisemise innustuse ajel Eestisse Rännaku meetodi, mille esimesel seminaril Brandon Baysiga osales 350 inimest. See tee viis Joonase ka Skandinaavias Rännaku juhiks ja Rännaku rahvusvahelise organisatsiooni reformimiseni.

    Joonas aktiivselt enam Rännaku juhtimisega ei tegele, tal on nüüd südamel meie ühiskonnas üha aktuaalsemaks muutunud depressiooni teema, mille ravimiseks on Brandoni abikaasa Kevin Billett loonud väga tõhusa metoodika. „Kevin oli 15 aastat kliinilises depressioonis ja tema jaoks lahendas Rännak selle lõplikult. Sellest on Kevin loonud eraldi koolituste seeria depressiooni lammutamiseks,“ on Joonas vaimustunud. Kevadel ilmub Kevini raamat ja Joonas hakkab ise uue hooga koolitusi tegema – seniste depressioonikoolituste osalejate tagasiside on igatahes mõjunud innustavalt.

    „Depressiooni teema on mulle hingelähedane. Minu arvates pole see haigus, kuigi on selleks tembeldatud. Seda pole siiani hästi osatud ravida, sest seda tehakse mõistuse kaudu. See ei tööta.

    Depressioon on emotsionaalne seisund,
    alateadlik põgenemine iseenda ja oma sügavamate tunnete eest.

    Ja seda saab tervendada emotsionaalse tervendamisega, tahte ja pühendumisega,“ kinnitab ta.

    Ego tüübid

    Üks põnevamaid teemasid on Joonase jaoks ka ego, mida ta vaatleb enneagrami abil. Enneagram jagab inimesed laias laastus üheksasse egotüüpi ning annab selgituse nende mõtte, tundmusliku ja käitumusliku maastiku kohta. Seda vaadeldes saavad hõlpsalt nähtavaks alateadlikud kalduvused, harjumused ja mustrid, mida jooksutame, et vältida ekistentsiaalset hirmu. Paraku aga kulutame nii umbes 80% oma energiast ja ajast, ajades taga oma saba ning mitte elades oma tegelike võimete kohaselt.

    Joonas on olnud tohutult aktiivne ja tegutseja,
    aga paljuski ka muutusi, põnevust, vaheldust taga otsinud.

    Enneagram aitas seda mustrit näha ja tasapisi muutuda tasakaalukamaks ja kaalutlevamaks.

    „Võrumaale elama minek oli osa sellest protsessist. See aitas mul näha iseennast ja oma mustreid, sest seal oli tohutu vaikus. Meil ei olnud seal telekat, õppisin teistmoodi tajuma seoseid, aastaaegu, nägin asju palju aeglasemalt liikumas. Olin harjunud tegema suuri asju ja palju. Päevadesse tekkis see, et tegin palju toiminguid, mis aeglustasid elu. Näiteks meil polnud keskkütet, vaid ahjud. Võrumaal elatud aastatega tuli minu sisse see sügava rahu kvaliteet ja ma suudan seda nüüd kultiveerida igas keskkonnas.“

    Müstikakool tegi efektiivsemaks

    „Üks asi veel, mis ma sel aastal Eestisse tõin, on Müstikakool (Modern Mystery School),“ võtab Joonas üles veel ühe teema, mis on teda elus edasi aidanud. „Müstikakoolid on maailmas eksisteerinud väga pikka aega, aga läksid põranda alla mõni tuhat aastat tagasi, kui hakati süstemaatiliselt hävitama kogu inimkonna teadmiste varamut. Väga paljud maailma suurkujud – kunstnikud, teadlased, leiutajad, psühholoogid, maagid – on õppinud müstikakoolides üle maailma. Ja saanud sealt mitte ainult teadmised, vaid ka tööriistad, rituaalsed toimingud, kuidas luua keskkondi enda ümber, mis toetavad harmoonilist jumalikku avardumist iseendas,“ jutustab Joonas.

    „Jõudsin ise Müstikakooli ukse taha Londonis, õppisin seal ja olen täna võimeline tegema väga palju rohkem kui enne. Ja samal ajal mitte kulutama selleks rohkem aega,“ kirjeldab ta. Siiani viis Joonas Müstikakooli õpetajate koolitused oma sõprade ja kolleegideni, nüüd natuke laiemalt.

    „Kõik need kolm asja, millega praegu tegelen– Synctuition, Rännak ja depressiooniravi ning Müstikakool – aitavad laias laastus sama probleemi lahendada. Lammutada meie arengut tagasi hoidvad kammitsad ja mugavustsoonid, mis tegelikult kipuvad olema tillukesed vanglad, kus veename end istuma, kuid ei peaks.

    Oleme vabad, peame vaid alistuma elule
    ja usaldama, et elujõgi kannab meid,“ usub Joonas.

    „Raskused on paratamatu osa sinu teest, aga neid tuleb lihtsalt kergelt võtta,“ muigab ta ja võtab teema kokku: „Elu on minu jaoks müsteerium. Ma ei tea kunagi ette, mis homme juhtub, aga ma tean, et ma võin usaldada, sest kuhu ma usalduses juba liikunud olen, on niivõrd vägev, et läheb ainult vägevamaks.“

    Erilised helid

    • Synctuitionil on 60 salvestist ja pala, mida saab arvutist või telefonist klappidega kuulata. Helid aktiveerivad erinevaid ajupiirkondi ja kui ühte kõrva lasta ühte helisagedust ja teise natuke teistsugust, hakkab aju automaatselt kompenseerima sagedustevahelist erinevust, loob nn fantoomheli, mis omakorda mõjub stimuleerivalt ühenduste loomiseks ajupoolkerade vahel.
    • Lisaks on helimaastikku sulatatud unikaalne gamma-ajulainete sagedus. Näiteks beetalained on igapäevateadvus, alfa aeglasem unelev teadvus, teeta unenägude seisund ja delta unenägudeta süvauni. Meditatsiooniprogrammid baseeruvad tavaliselt alfa-, teeta- või harva delta-ajulainetel.
    • Gammalained on kõige hiljem avastatud lained, nad on kõige kiiremad ja seotud kõrgemate kognitiivsete funktsioonide ja kogemustega ning erakordselt kõrge kaastunde ja teadlikkusega. Gammalained on aktiivsed näiteks kanaldajatel ja aastaid mediteerinud buda munkadel, kes on tõeliselt teadvel, sügavas ühenduses ja empaatilised.
    • Gammalaine üks omadus on, et see mõjub roomajaajuni välja ehk kõige vanemasse aju osasse ja loksutab lahti emotsioone, aga hästi hellalt, nii et me ei taju neid emotsioone üldse tugevalt ja samal ajal kuulame erilisi helilisi rännakuid.
    • Salvestistel on ka helisid, mis võivad häirida, vahel on vaja tunda ka viha, et oleksime valmis tegema muutusi. Eesmärk pole niivõrd rahustada, kuivõrd vabastada – aga see mõjub rahustavalt: 99% kogevad, et magavad paremini. Ja mida vähem on mõtte- ja tundemüra, seda parem on fookus ja selgem taju oma sisetundest ning lihtsam teha elus õigemaid valikuid.

  • Ka täiskasvanutel on jõuluootused…

    Soovin et sinu jõuluootused läheksid täide! Ja kui nad ka päris täpselt täide ei lähe, oleks ikkagi oskust rõõmustada!

    Ilusat jõuluaega!