Ostukorv

Author: Merit Raju

  • 5 lihtsat viisi kevadiseks suurpuhastuseks

    5 lihtsat viisi kevadiseks suurpuhastuseks

    Kevaaaad! See on uue tärkamise ja ärkamise aeg, valguse, puhtuse ja säramise aeg. Kuidas teha suurpuhastust enda sees ja ümber?

    1. Ole õues

    Võta endale aega – mitte viimase, vaid esimese asjana, sest muidu on elu näidanud, et seda aega justkui ei tulegi ja ikka on kõik muu olulisem. Jaluta loodust jälgides, tangi päikest, hinga värskust, rända tärkaval Eestimaal.

    2. Vähem on rohkem

    Vanast vabanedes teed ruumi uuele, sest liigne kila-kola on energiaröövel. Kui oled asjadesse uppunud, pole ruumi uue üle rõõmu tunda ja pungil kodu peegeldub mõtteid pungil peas ja kohustusi täis kalendris. Süstematiseeri asju, vii mõned kastitäied kraami uuskasutusse või kirbukale, liiguta mööblit, too uued kardinad või diivanipadjad ja õitsvad poti- või vaasililled – nii saad kodu (ja mõtteid) lihtsalt ja kiirelt värskendada.

    3. Puhtam olemine

    Pese põrandaid meresoolaveega, millesse on lisatud sinu lemmikuid eeterlikke õlisid. Supilusikatäis meresoola ämbritäie vee kohta on mitmeti puhastav: nii bakterite kui vana energia mõttes. Mina lisan pesuvette ka mõned tilgad apelsini ja sidruni või eukalüpti eeterlikku õli – nii on põrandapesu elamus ka lõhnameelele ja heaolutundele.

    4. Raba rohelist

    Ise kasvatatud idud ja võrsed, need on kõige maitsvamad, lisaks pungil kogu headusest! Peotäis herneid kaheks päevaks vette ja siis potti mulla sisse. Nädalake kannatlikkust ja juba saab esimesi magusaid võrseid näpistada ning kõigi rõõmuks otse suhu pista. Vahtra- ja kasemahl, noored võrsed kodust ja loodusest, peagi pungadest välja piiluvad tillukesed hapukad vahtralehed – kõik need kevade kingitused puhastavad verd ning annavad metsiku(l)t energiat, vitamiine ja mineraale.

    5. Ole tänulik

    Mõtiskle, mille üle oma elus oled tänulik – seda tehes ja oma elu kingitusi väärtustades on leitud oluline seos õnnetundega.

    Millised on sinu suhted? Millised sind toidavad, millised kurnavad? Suuna energia suhetesse, mida tahad hoida ja kasvatada. Kellele oled valmis andestama? Kes vajaks sinu toetavat sõna, mõtet?

  • Liisi Koikson: püüdes kõike

    Liisi Koikson: püüdes kõike

    TEKST MERIT RAJU
    FOTOD TRIIN MAASIK

    Viimati kohtusime Liisiga pisut üle aasta tagasi, kui tal oli armas ümmargune kõht ees – nüüd on Ellast saanud kolmekeelne naerupall, kelle esimest sünnipäeva pühitseti hiljuti just selles tervislike tortide kohvikus, kus tänagi istume. Milline on Liisi elu nüüd, emana, ja mida ta on õppinud oma väikeselt õpetajalt?

    Olen imestanud, kuidas Liisi võib eri väljaannete fotodel nii erinev välja näha – ta kannab usutavalt välja mistahes stiili ja on võimeline tegema laial skaalal ilmeid malbest piigast vampnaiseni. Igapäevaelus on Liisi küllalt tagasihoidlik, kuulsusega kaasnev tähelepanu on tema õrnale natuurile vahel liigagi intensiivne. Mis aga ei tähenda, et ta tuntust teisel hetkel jällegi ei naudiks! Küllap annab sellele põhjenduse tema päikesemärk – Kaksikud.

    Liisi palub meie kohtumisele saabumiseks pisut ajapikendust, sest laps ei maga veel – kõigile värsketele lapsevanematele nii tuttav olukord. „Iga kodust välja minek on klapitamine, sest sel ajal, kui kontserte pole, töötame me mõlemad Christianiga kodus ja samal ajal ka hoiame last.“ Nii siis jagataksegi, kes saab tunni oma tööaega praegu, kes hiljem.

    Liisi – nagu paljud Eesti muusikud – on iseenda mänedžer. Lisaks loomingule ja kontsertide andmisele võtab ta vastu esinemiskutseid, suhtleb pillimeestega ja aitab kontserdikorraldaja turunduspoolelgi. „Võib-olla see on usalduse küsimus, ja vahepeal on tõesti tunne, et on vaja abi, kindlasti kohe,“ noogutab ta. Arvata võib, et kõige korraldamine väikese lapse emana on Liisile päris pingeline väljakutse.

    Kodused ettevõtjad

    Rootsist pärit Christianiga tutvus Liisi Londonis koos õppides. Christian on ka kodune ettevõtja, kes toob Eestis ja Rootsis maale üht põnevat leiutist, mis ahjuküttega kodudes eriti praktiline: Kindling Cracker, mis teeb halgudest pilpaid, vajaduseta riskida kirvega oma käes. „Tal on päris hästi läinud, ja see toode on just eriti populaarne naiste hulgas,“ rõõmustab Liisi, kelle vanematekoduski on ahjuküte. Ka Christian on pärit väiksemast kohast – Rootsi läänerannikul mere ääres kasvanud. „Ta teab seda tunnet, kui kõik varbad on mullased,“ naerab Liisi.

    Praegu elab noor perekond Kalamajas. Kuigi Londonist tulles oli kontrast selline nagu Tallinnast kodulinna Kilingi-Nõmmele sõites, on see juba haihtunud ning ideaalis tahaks Liisi elada kusagil vaiksemaski kohas. Nende sõbrad kolisid just hiljuti Viljandisse, renoveerisid seal vanaisa maja. „Ja Christian mõtleb, et äkki lähme ise ka Viljandisse elama!“ teatab Liisi, kuigi ta esiotsa veel selle mõttega kaasa ei lenda, sest nii kaoks igapäevaelust veel üks tükike spontaansust – nimelt tema muusikud elavad Tallinnas ja ka proovid toimuvad siin. „Proove saab muidugi planeerida, aga sageli tuleb ette, et teeme täna õhtul või homme midagi korraks läbi – seda ei saaks siis enam teha…“ mõtiskleb ta. Christianit peab Liisi vapralt Eestis kohanenuks: „Ma mõtlen järjest rohkem, et ega see pole lihtne… Ja olen talle tänulik, et ta meiega siin on.“

    Emaks olemine

    „See on tohutuuu õnn, mis Ella on meie koju toonud! See, et saame temaga igal hommikul ärgata ja… Ta on hästi rõõmus laps, naerab hästi palju ja teeb juba meile ka ise nalja,“ särab Liisi.

    „Ella olemasolu annab kõigele, mida ma teen,
    hästi palju tähendust juurde.

    Aga samas ma tunnen, et tahan ka tema jaoks rohkem aega võtta,“ mõtiskleb ta ja lisab pärast pausi: „Kui ma nüüd sellele esimesele aastale tagasi mõtlen, siis

    see mõte, mis viis mind edasi, oli, et ärme jätame midagi tegemata,
    läheme jälle uuele päevale tegusalt vastu!

    Aga nüüd tunnen, et me mõlemad Christianiga oleme hästi väsinud sellest intensiivsest esimesest aastast, sest proovisime kõike ja korraga ära teha.“

    Ja praegu, kui mõnes mõttes käib veel logistiline ja füüsiline kohanemine, ongi veel vara öelda, mida on Liisi juures emaks olemine muutnud või täiendanud. „Ma arvan, et see protsess veel käib… Laps avas minus kindlasti mingisugused uued küljed.“ Ning lisab mõtlikult, et tõi samas välja ka vead, näiteks organiseerimatuse.

    „Mulle mõnes mõttes meeldib juhuslikkus, spontaansus, ja ma olen varem alati kartnud rutiini. Või tegelikult mul pole seda kunagi olnudki. Ja nüüd on raske sundida ennast sellesse rütmi, et kõik käibki graafiku järgi, sest muidu on ajus üks suur segadus!“ naerab Liisi. „Tegutseda lapse kõrvalt – see on endiselt suur väljakutse, sest kui olen lapsega, siis tahan keskenduda temale. Ja kui siis tuleb see enda aeg, on esimene mõte, et tahaks puhata. Ja samas järgmine mõte, et ma ei saa puhata, sest mitu asja ootab juba ammu ärategemist! Sellega harjumine võtab veel aega.“

    Londonist inspireeritud

    Eelmisel kevadel tuli Liisil välja ka plaat „Coffee For One“ ja ingliskeelsed laulud plaadil on inspireeritud Londoni-ajast: sealgi tunti huvi Liisi muusika vastu ja nii otsustas ta teha albumi, mis ei pea jääma ainult Eesti piiresse. Esitluskontserdid tegi Liisi siiski kõik esialgu kodumaal. „Nüüd, kui mul on laps, on nii mõnedki ambitsioonid ka natuke muutunud,“ naerab ta.

    Kõigil kontsertidel käis väike pereliige Liisiga kaasas. „Võtsin selle suhtumise, et midagi ei pea jääma tegemata, aga samas on parem, kui Ella tuleb minuga:

    esimesel eluaastal on ema lähedus ülioluline
    ja ma tahtsin seda talle pakkuda.“

    Nii pole Ella ühtki ööd ilma ema juuresolekuta maganud. Esinemistele sõidud olid aga paljuski soojenduskontserdid autos, sest Ellale autosõit ei meeldi. Raamatud, laulud, kõrinad – kõik tuli mängu tuua, et pisike piiga nõustuks turvahällis püsima.

    „Laulmine on meie autosõidud päästnud – tihtipeale jääb Ella kohe teraselt kuulama ja unustab vastupanu, isegi kui ta on enne nutnud,“ kinnitab Liisi. Üks selline võlulaul on Ella jaoks „Karumõmmi unelaul“. Ja Liisi on veendunud, et ka Ella ise proovib juba laulda: nelja-viiekuuse tütre juures kuulis Liisi selgelt, et see polnud rääkidapüüdmine, vaid ühe noodi peal lalisemine. Ja ükskord, kui Liisi kirikus heliproovis oma häält lahti laulis ja akustikat katsetas, märkas ta Ellat sedasama kopeerimas. Ja kuigi tüdrukuke ei julge veel üksi kõndida, on ta juba hakanud muusikat kuuldes põlvi nõksutama ja tantsima.

    Liisi väidab enda kohta, et ta on alati olnud hästi arg. „Sellepärast ma ei oska ka ujuda, sest ma ei julgenud vette minna,“ meenutab ta, ja paremaks ei teinud ka teiste utsitamine. Aga üht ei kartnud Liisi põrmugi – laval laulda. Ta meenutab teismeea häbitundeid, mis paljusid muusikatunnis ja mujalgi kummitasid ja korraks ka Liisi pea kohale tõusid. „See oli minu ainuke trump, milles ma end kindlana tundsin, ja ei peljanud suud lahti teha, isegi kui see teistele võis tobe tunduda.“ Vahel ei julge Liisi ka praegu tundmatusse hüpata ja mõnigi kord võtab põnevate pakkumistega e-kirjadele vastamine paar päeva harjumisaega.

    Looming algab meloodiast

    Esimesena tekib Liisil meloodia, sõnad tulevad tavaliselt hiljem. Ja just nii ta seda ka kirjeldab: „Viimasel ajal, kui teen mingisugust argist toimetust, olen hakanud ümisema ja kui idee vähegi huvitavana tundub, olen telefoni salvestama pannud, et see viisijupp ära ei kaoks.

    Kõige ehedamad fraasid tekivad siis, kui lihtsalt teen suu lahti ja ootan,
    mis helid välja tulevad, ei lase ajul liigselt sekkuda.

    Huvitaval kombel ei pea need üldse sõnad olema, vaid mõnikord tuleb teatud noodi kõrgusega loomulikult kaasa mõni kindel vokaal. Midagi, mis toimib sel kohal hästi ja naturaalselt. Ja siis ma tean, et sinna võiks tulla mingi selline sõna, milles on see vokaal pikalt olemas. Pärast, salvestust kuulates, tundub see iseenesest vahel juba sõna moodi.“

    Liisi soov on nüüd jälle võtta muusika kirjutamiseks aega juurde. „Ma pean saama olla üksi. Ja tunni ajaga hakkama ei saa: on vaja aega ja vaikust ja teadmist, et mul on õigus sellele ajale ja kaks väikest silma ei nuta samal ajal mu järele…

    Olen kuulnud, et emaks olemisega käibki kaasas pidev süütunne –
    et kui sa võtad endale aega, siis on kogu aeg tunne, et sa justkui ei tohiks,“

    mõtiskleb ta. Inspiratsiooni saamiseks on Liisi otsustanud esmalt jälle rohkem uut muusikat kuulata, et sealt oma mõte uitama läheks.

    Sünnitus kui suursündmus

    Sünnitamine on naise elu suursündmus. Ella sünni juures oli Christian ja sünnitoetaja Karita Mikko ning valveämmaemand, kes oli pisteliselt mitme sünnituse juures. Sellel päeval oli hästi palju sünnitajaid, kõik palatid olid täis. „Sünnitus käib ja sa pead koridoris ootama, et palatisse saada – päris ekstreemne!“ muigab Liisi.

    Muusikat ta sünnitusel ei kuulanud, arvab, et see oleks isegi häirinud.

    „Pigem ma üritasin tegeleda endaga ja tahtsin, et see suur valu juba otsa lõpeks, kui ma kuidagi läbi udu kuulsin Karitat ütlemas, et, Liisi, mul on tunne, et sa ei suuda lõdvestuda… Siis ma panin silmad kinni, keskendusin tunnetele oma kehas ja proovisin füüsiliselt mitte reageerida, kui tuhu jälle peale tuli. Üritasin endale öelda, et see valu on hea, ja samal ajal ennast sellest eemaldada: see valu ei ole osa minust, ta tuleb nagunii ja ma tunnen kõike, mida ta minus teeb, aga ma ei lase sellel võimust võtta. – Ja kuidagi see õnnestus! Olin vaadanud ka ekstaatilise sünnituse videoid ja mis ma ise suutsin, oli vähemalt see, et kui isegi kehas oli valu väga intensiivne, siis ma jõuga surusin endale naeratuse näkku – ja see aitas mingil määral, suutsin ennast ära petta ja pöörasin valu intensiivsuse õnne intensiivsuseks…

    Pärast sünnitust on tõesti tohutu kõikvõimas tunne

    ja saad lõpuks aru, milleks naised võimelised on!“ särab ta.

    Kuulsate vanemate lapsed

    Liisile on viimati mõtteainet andnud Linn Ullmanni elulooraamat, kuidas on olnud elu Rootsi-Norra kuulsate vanemate Ingmar Bergmani ja Liv Ullmanni tütrel. Liisi saab tõmmata paralleele näiteks sellega, et Livi ja ta enda õrn inimtüüp ja küllaltki aktiivne avalik elu on mingil määral sarnased. „Linn on seal päris aus ja ütleb välja selliseid asju, mis võivad ühele emale kindlasti haiget teha. Oma vanemate kohta ütleb ta, et võib-olla nad ei olnudki valmis lõpuni välja lapsi saama, et nad olidki ise ka nagu lapsed,“ jutustab ta.

    „Mina püüan oma tütrele pühenduda nii palju kui võimalik ja näidata loomeinimeste maailma siit- ja sealtpoolt eesriiet. See energia, mis tekib lava ja publiku vahel – temast ei pea saama lauljat või muusikut, aga ma tahan, et ta seda kas või kõrvalt kogeks ja mingil hetkel leiaks sellest inspiratsiooni, kui ta seda soovib,“ lähevad Liisi silmad põlema.

    „Kui mul on liiga palju tööd, siis ma unistan vahel,
    et saaksin olla põllega ema

    – et saaks mõelda ainult koduse elu peale ja siis lihtsalt olla omas oma-last-kogu-aeg-süles-hoida-ja-süüa-teha-ja-koristada-ja-et-oleks-ilus-kodu-ja-ilusad-kardinad tundes. Aga ma tean, et kui ma seda saaksin, siis ma unistaks muusikast ja kontsertidest. Ühest küljest ma tahaks sellist aega, et ma tõesti tean, et saan pühenduda lapsele. Aga selleks, et see rahu oleks, peaks olema ka teadmine, et taustal juba tiksub uus projekt või midagi on oodata. Eks me kõik tahame olla kasulikud ja vajalikud omal alal. Kui minu muusiku tegevus oleks täiesti pausi peal, siis oleks jälle teistmoodi rahutus, et mis nüüd saab…“ mõtiskleb ta. „Aasta alguses tegin teadliku otsuse, et pean sel aastal võtma uuesti rohkem aega endale, peab hakkama jälle juukseid kammima ja natukene ennast poputama, et mitte oma mina ära kaotada. Aga kõige mõnusam on muidugi see väike mina, kes meil kodus on ja kes kõik päevad elurõõmsaks teeb,“ naerab Liisi.

  • Kasuta oma võimsaimat ressurssi – hingamist

    Kasuta oma võimsaimat ressurssi – hingamist

    TEKST MERIT RAJU
    INTERVJUU DAN BRULÉGA
    FOTO ERAKOGU

    „Tipptegijad teadvustavad ja suunavad oma hingamist. See on üks saladusi, mis annab neile otsetee oma võimete juurde, asetab nad tippu ja hoiab voolamise seisundis. Ja see saladuse allikas on tasuta! Kõige võimsam looduslik ressurss on otse meie nina all,“ selgitab pikaajalise kogemusega hingamismeister Dan Brulé, kes ühendab oma kutsumuses füsioloogia nüüdisaegse psühholoogia ja neuroloogiaga.

    Dan on tegelenud hingamistöö ja teadliku hingamisega juba seitsmekümnendatest saadik ning jaganud teadmisi 55 riigis. Tema käe all on õppinud üle 100 000 inimese, suur hulk nendest on olümpiavõitjad, võitluskunstide tippmeistrid, juhtivad psühhoterapeudid, tippjuhid, personaaltreenerid, meelelahutusartistid, joogaõpetajad ja mediteerijad. Kohtusin Daniga Tallinnas ja küsisin praktilisi nippe, kuidas oma võimsaimat ressurssi – nina – siis õigupoolest ära kasutada.

    Haigutus kui eriline harjutus

    Neuroteadlased ei suuda leida ühtki teist tegevust, mille ajal aktiveeruks nii palju eri ajupiirkondi ühekorraga. Haigutus on elusolendile väga omane, isegi looted haigutavad emaüsas ning haigutamine on nakkav, kuna on seotud samade ajuosadega nagu empaatia. Ka loomad haigutavad – ja teevad seda sageli enne ründamist ja pärast võitlust. Aju-uuringud näitavad, et haigutamine teeb erksamaks, tugevdab empaatiat, loovust ja mängulisust ning tõstab energiataset. Uuringute tulemustest on võimalik järeldada ainult üht: me peaksime haigutama oluliselt rohkem.

    Haigutamise automaatset refleksi põhjustab aju vanem osa, aga kui valime hingata teadlikult, kasutame teist aju osa. Nii et teadlikult (mitte automaatselt) hingates tekivad uued neuroniühendused aju vanema ja uuema osa vahel. Igasugune teadlik hingamine teeb seda, aga teadlikult hingamine haigutuse ajal tekitab eriti erilisi ühendusi.

    Enamik inimesi haigutades kangestuvad ja mõnes mõttes nagu lukustavad ennast ja oma süsteemi. Aga haigutuse ajal peaks tegelikult rinnakorv laienema, kurk avanema ja õhk vabalt liikuma. Kui sul tekib vajadus haigutada, ava teadlikult oma suu ja kõri ning ventileeri õhku – ehk siis hinga haigutuse ajal mitu korda pealiskaudselt sisse-välja.

    Automaadi pealt rooli!

    Haigutust võib võrrelda ükskõik millise emotsiooniga: sa võid teda esile kutsuda, võid alla suruda, aga kui see toimub, siis sa ei tee seda, vaid see võtab ise süsteemi üle. Ka emotsioonid on samasugused: sa võid neid esile kutsuda, võid alla suruda, aga kui emotsioon on peal, siis ta võtab justkui üle.

    Teadlikult hingama õppimine haigutuse ajal õpetab hingama ka emotsiooni ajal või ükskõik mis seisundi ajal, mis justkui võtab süsteemi üle – näiteks orgasmi ajal. Paljud inimesed orgasmi ajal kangestuvad ja nad isegi ei hinga. Oskus teadlikult hingata, isegi kui miski võtab kontrolli üle, annab selliste olukordadega teise suhte: teadlikult hingates saab kontrolli seisundite ja olukordade üle, kus tavaliselt tahtmatult kontroll kaotatakse. See annab rohkem eneseusaldust.

    Teadlikult tehtud paar hingetõmmet hetkedel, mil tunned,
    et oled emotsionaalselt aktiveeritud, toob olulise muutuse.

    Näiteks kui üks osapool teeb vaidluse ajal teadlikult ühe aeglase hingetõmbe koos ohkega, on see piisav, et muuta kogu olukorda! Ometi ei mõtle enamik inimesi sellele: nad on liiga mässitud oma mõtetesse ja tunnetesse, puudub ruum, et astuda eemale.

    Sissehingates aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem (nn võitle või põgene), väljahingates parasümpaatiline (seedi ja puhka).

    Kui vajad rohkem energiat, püüdle sissehingamise pikendamise poole. Kui tahad rahuneda ja lõõgastust tekitada, püüdle väljahingamise pikendamise poole.

    Nõuande peale „pikenda oma väljahingamist“ hakatakse pahatihti hingamisega manipuleerima ja kasutama lihaseid, mis ei kuulu protsessi juurde. Parema tulemuse saab siis, kui lugeda väljahingamise ajal ühe hingetõmbega valjusti kümneni nii palju kordi, kui õhku jätkub. Siis ei mõelda hingamisele, vaid lugemisele, aga tulemus on pikem väljahingamine. Lastega hingamisharjutusi tehes saab kasutada häälitsusi, et väljahingamist pikendada: näiteks tuule ja lainete hääli, ümisemist, ükskõik mis helisid, et nad õpiksid oma hingamist reguleerima nende jaoks põneval viisil.

    Kuidas veel lastega hingata? Oluline on, et lapsed ei unustaks loomulikku hingamist. Seda saab harjutada nii: laps paneb käed kõhule ja hingab nii, et kõht paisub ja vajub. Teiseks võib proovida hingata nii, et tähelepanu koonduks mingisse kehapiirkonda, olenevalt, mis ees seisab. Näiteks kui laps läheb kunstitundi, võib enne algust veeta minuti mõttes oma kätesse hingates; kui läheb trenni, hingab ta kujutluses paar minutit jalgadesse; kui aga hakkab õppima, siis proovib hingata pähe.

    Rütmiline hingamine

    Aeglane rütmiline hingamine ehk mingi ühtlase hingamismustri järgimine kas hingates, lauldes või retsiteerides toob kaasa hulga mõõdetavaid füüsilisi kasusid: kortisooli tase langeb, vererõhk normaliseerub, pulss aeglustub. Nn tervendav tsoon on 4–8 hingetõmmet minutis.

    Igasugune rütmiline hingamine on võimas: näiteks

    kui inimesed koos valjusti palvetavad või laulavad,
    lähevad nad ühte hingamisrütmi,
    sünkroniseerivad oma hingamise.

    See tekitab sideme, inimestel tekib hea enesetunne ja ühendus nendega, kellega koos ollakse. Selleks sobivad isegi Shakespeare’i värsid: kui lugeda neid valjusti, läheb hingamine rütmiliseks ja see viib väga mõnusasse meeleseisundisse. Sama kehtib ka mantrate kohta, mida korratakse ja korratakse – mõnikord arvatakse, et nende mõju on tähenduses, aga kui vaadata kordamisel tekkinud hingamismustrit, tuleb suurem osa positiivseid mõjusid rütmilisest hingamisest.

    Teadlik sõõm õhku

    Hingamine on suurepärane võimalus tulla hetke: olla rohkem teadvel oma mõtetest, tunnetest, reaktsioonidest, käitumistest. See on aga omaette oskus, mis nõuab harjutamist. Teadlik hingamine on järgmine võimas ja oluline kompetents, mida peavad tipptegijad oskama, sest see annab eelise. Kui võtta kümme tipptennisisti või golfimängijat, siis nende oskuste tase on väga sarnane, aga mingi õhkõrn eelis toob ühele neist võidu. Ja teadlik hingamine on sageli see imepeen lisaeelis.

    Jälgides ükskõik millist olümpiavõistlejat enne, kui ta sukeldub, laseb või stardib, on näha, et ta võtab teadlikult sõõmu õhku. Me teeme seda instinktiivselt. Instinkt ütleb meile, et see on tähtis, aga oluline on pöörata sellele rohkem tähelepanu, harjutada ning teha hingetõmme enne tähtsat momenti teadlikult ja tahtlikult. Ei võta väga palju tähelepanu või harjutamist, kuni sa märkad, et saad sellest selget kasu, ja siis oled juba motiveeritud nagu mina: mis veel on võimalik?

    Hingamise rusikareegel:
    alla ja aeglaselt

    Rusikareegel on alla ja aeglaselt, low and slow. Oluline on, et oleks mugav hingata aeglaselt ja kõhuga: sisse hingates kõht paisub veidi, välja hingates vajub. Kui see aga ei tule loomulikult või nõuab keskendumist, siis tead, et peaksid harjutama, kuni see muutub loomulikuks, automaatseks.

    Rahulikult istudes ja hingates ei peaks rinnakorv eriti kaasa liikuma. Paljudel inimestel on alateadlik harjumus hingata rinnakorviga kogu aeg, isegi lõdvestunult ja magades. See on pidev sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimine, võitle või põgene seisund. Kui see on harjumuseks saanud, võib see tekitada hulga probleeme või neid võimendada – alateadlik hingamismuster ja hingamisviis stressiolukordades mõjutab meid väga palju.

    Tippsoorituse tagamaad: 
    Dan Brulé

    Ma olin 18 või 19, kui alustasin omamoodi isiklikku uurimust tippsooritusest. Vaatasin inimesi, kes olid ükskõik mis alal – meditsiin, teadus, finantsid – saavutanud oma ala tipu. Kas nad hingavad teisiti kui tavalised inimesed? Kas nad hingavad kuidagi paremini?

    Üldiselt nad ütlesid, et ei praktiseeri hingamistehnikaid, aga kui kaevusin sügavamale, mõistsin, et tegelikult kasutavad nad neid siiski. Mõned tähelepanekud tipptegijate hingamisest:

    • Nad märkavad oma hingamisviisi hetkedel, kui tavaliselt ei märgata.
    • Nad on rohkem teadlikud oma hingamisest ja pöörduvad tähelepanuga oma hingamise juurde aeg-ajalt tagasi.
    • Nad on arendanud sellise alateadliku hingamismustri, mis neid toetab.
    • Nad praktiseerivad hingamise valitsemist hetkedel, kui keskmisele inimesele ei tuleks see pähegi – nad suudavad oma hingamist pingelistel hetkedel kontrollida.
    • Nad suudavad märgata ka teiste hingamist. Tavaliselt märgatakse poosi, hääletooni, miimikat – nemad „loevad“ lisaks ka hingamismustrit. Sügavam kiht hingamise juures ongi, et me kõik reageerime teiste hingamismustrile, teadlikult või alateadlikult. Ja kuna edukad inimesed on sellest teadlikud, siis saavad nad seda infot kasutada enda kasuks.

    Ja kui ma kõigile nendele asjadele osutasin, olid nad nõus, öeldes, et nad polnud sellele kunagi nii mõelnud. Ma ei leidnud ühtki erandit!

    Kasulikke ajuhäkke

    1. Tahtlik kergendusohe

    Aeglane hingamine kriitilistes olukordades – see muudab kõik! Kui tunned, et hakkad ärrituma või lähed ärevaks, hinga sügavalt sisse ja tee üks pikk kergendav ohe: see saadab ajule võimsa signaali – kergendus! Kõik on hästi, turvaline… Miks sa muidu peaksid sel viisil hingama – kõik peaks olema korras! Nii et ka emotsionaalselt keerulisel hetkel saab oma ajule anda infot, mis muudab meeleseisundit ja seega kogu olukorda.

    2. Harmooniline hingamine

    Heaoluhingamiseks peetakse 4,5–6 hingetõmmet minutis – see vastab võnkesageduselt südame ja kopsude sagedusele.

    Hinga 5 sekundiga sisse ja 5 sekundiga välja
    ning jätka selle hingamismustriga 5 minutit.

    See hingamisharjutus suurendab südame löögisageduse muutlikkust, mis on väga oluline tervise ja lõõgastuse marker: on tuhandeid uurimusi, mis kinnitavad, et miski ei suurenda südame löögisageduse muutlikkust kiiremini kui teadlik hingamine. Head emotsioonid toovad südame resonantsi, mediteerimine teeb seda, aga selline hingamine mõjub peaaegu hetkega ja on väga tõhus. Ja mis kõige võimsam – see on viis, kuidas igaükssaab ise mõjutada oma autonoomset närvisüsteemi, mis on muidu automaatne. See on nagu süsteemi häkkimine, biohäkkimine: oma närvisüsteemi, immuunsüsteemi mõjutamine.

    3. Uitnärvi saladus

    Peaaju pikim närv – uitnärv – mõjutab sisemist tasakaalu, stressitaset, hingamist, rääkimist, südamelöökide sagedust ja tugevust, higistamist jm. On arvatud, et uitnärvi kaudu kontrollib aju kõiki organeid, liigeseid ja lihaseid, kuid paarkümmend aastat tagasi avastati, et 80% infost liigub hoopis kehast uitnärvi kaudu ajju. Nii et see närv ei tegele niivõrd kontrolli ja juhtimisega, vaid pigem regulaarse jälgimisega. Seega, teadlikult sügavalt hingates saadame ajule signaale ja ajul ei jää muud üle, kui toota teatud kemikaale – mis tähendab, et teadlikult hingates saame me häkkida oma aju! See annab meile hoova muuta asju, mille kohta arvati, et meil pole mingit valikuvõimalust: me saame valida, milliseid signaale soovime ajule saata. Saame juhtida oma aju teadliku hingamisega!

  • 6 ajurveedast inspireeritud nippi pakasega toimetulemiseks

    6 ajurveedast inspireeritud nippi pakasega toimetulemiseks

    Brr, ongi unistuste talveilmad käes! Mida soovitab iidne ajurveeda tarkus, et hoida end sisemiselt ja väliselt soojas?

    1. Viska villast!

    Otsi välja oma mõnusad (loodetavasti pehmed ja pikad) säärised, keri pehme sall kuni ninani ümber kaela ja turja, hoia pea soojas, kanna naturaalset villast ja ära pea paljuks panna pükste või kleidi alla pikk pesu, minu lemmikud on meriino- või siidivillast.

    2.  Too ellu vürtsi

    Ingver igal kujul: toidu sees, teena või isegi pisikest juppi närides toob sooja sisse ja ergutab seedimist ja immuunsüsteemi. Soojendavad vürtsid tees või toidus on ka kaneel, nelk, muskaatpähkel ja must pipar (aga mitte tšilli, mis mõjub risti vastupidiselt – viib sooja seest välja!).

    3. Leia sooja

    Vana hea saun (…tegelikult ajurveedas mittesoovitatav, kuna kuumutab pead ja on liigselt temperatuurikõikumistele üles ehitatud), mõnusat meeleolu tekitavate eeterlike õlidega vann või jalavann, aga ka lihtne käsitsi nõude pesemine toob soojatunde sisse.

    4. Küpseta kaua

    Igasugused mõnuga ahjus või kuumuses podisenud hautised, supid, ahjuroad aitavad selle õige sooja sisse. Külmal ajal vähem toorest jahutab keha vähem.

    5. Kehale pai

    Soojendav on näiteks seesamiõli – kui valida, millega end kreemi asemel pärast dušši või vanni määrida. Kookosõli seevastu on jahutava toimega ja sobib seega rohkem suvesse.

    6. Nahk kuumaks

    Kuigi magamine tundub just õige ja hää, teeb pikalt voodis laisklema jäämine siiski uimaseks ja aeglaseks. Leia endale sobilik uneaeg ja –pikkus ning lisa ergutamiseks oma nädalakavasse ka sulle sobilik treenimisviis ja tee endal trennis nahk kuumaks!

    Tule minuga 9.-11. märtsil elustiili-ritriidile “Unistused reaalsuseks”

  • Lõpp edasilükkamisele!

    Lõpp edasilükkamisele!

    Väikeettevõtjana on mul ülesandeid seinast seina: mu põhitegevus, juurde õppimine ja tulevikuplaanid, veebisaidi ja sotsiaalmeedia sisustamine, turundus, andmesisestus, arveldamine, koostöö tiimiliikmete ja koostööpartneritega jne jne. Päevad on tihedad ja paljud tööd lähevad lenneldes. Kuid mitte kõik ülesanded ei tule kergelt ja kiiresti, mõne täitmiseks läheb aga eriliselt tahtejõudu vaja, et end mugavustsoonist välja vinnata. Olen õppinud, et kõik olulise saab valmis ja ka ebamugavaid ülesandeid pole mõtet edasi lükata. Kuidas härjal sarvist haarata?

    1. Otsusta, mis on prioriteet

    Mis on tegelikult oluline? See võib olla seotud tööga, päeva konkreetsete ülesannetega… või kui seda on su elus liiga palju, siis hoopis sinu isikliku elu kvaliteediga.

    Ettevõtjana, käsist-jalust oma ettevõtmisega seotud ja iga ülesande juures A ja O, venib vahel to-do list lihtsalt liiga pikaks. Ja siis hakkab ärevus tiksuma. Aga sellest on mingi tee välja – need 2 tundi päevas, mis võiksin uut luua või puhata, andsin veel eelmisel kuul ära sisestamisele ja arvemajandusele. Ja sel kuul sain endale abilise, kes mul seda kõike teha aitab, nii et ma käisin isegi juba ükskord sõbrannaga kohvikus, kuni mu abiline just samal ajal andmeid sisestas! See oli mega hea tunne!

    Kui ma tegin veel kõike ise, venis tööaeg tavaliselt öötundideni. Kõikide uuemate ja vanemate  meditsiinisuundade (ja ka enesetunde poolest) oli see tegelikult katastroof. Aga nüüd ma jõuan isegi keset päeva jalutama! Ja see ei pea olema ainuüksi jalutamine. Vahel teen ma telefonikõnesid ja kokkuleppeid, vahel mõtisklen järgmise video teksti. Mõnikord selitan lihtsalt mõtteid, et teha mingi otsus või valik. Jalutades läheb ju loovus käima! (ja kui head see kehale teeb!)

    Ja muidugi tuleb ka päeva jooksul otsustada, mis on olulisim. Ja sellest alustada. Sest kunagi ei tea, mis päev toob ja kas on veel aega, kui esmalt jääd nautlema mõnusaimate ülesannete juurde. Ja samas – kui mingi asi pole ja pole pikka aega prioriteet, siis võib ta vast ka unustada ja listist maha võtta. Äkki?

    2. Planeeri piisavalt aega

    Varem planeerisin ma oma telefonikalendri paksult täis, ja muidugi oli mul sellest stress. Päeval sorisin ülesannete sees, et mida mulle rohkem meeldiks ära teha. Õhtul olin häiritud, et ma kõike teha ei jõudnud, tõstsin homse peale ja järgmisel päeval kordus seega sama.

    Aga eelmisel nädalal leiutasin sellise lihtsa asja, et planeerisin igal õhtul järgmise päeva peale ühe asja tunnis või isegi vähem, üpris realistlikult, ja lõunasöögiaja peale ei planeerinud midagi. Panin kirja ainult kõige-kõige olulisemaid asju. Ja ülejäänud lükkasin ülehomse varna.

    Kui ma olin oma ülesannete täitmisel kalendrist kiirem, siis hakkasin juba järgmiste päevade pealt ülesandeid otsima ja täitma ja sain mõningad tulevikust ära kustutada, mis oli veel eriti hea tunne – sain juba täna ühe homse või ülehomse asja tehtud – homme hooleta!

    Realistlikum planeerimine on stressivabam ja samas saad hea tunde, kui täidad mõne tulevase päeva ülesande juba ette ära.

    3. Lihtsalt alusta

    Ma tean seda praadimist mõne ülesande ees. Jah, kuigi kõvasti ahvatlevam (ja muidugi samas ka väga oluline) on postkast, Facebook jm väikesed asjad, mis kokku söövad aega, pane need ahvatlused olulise töö ajal kinni ja notificationid hääletuks (need võiks kogu aeg hääletud olla, sest nad ärritavad närvisüsteemi).

    Jah, mõne asjaga kohe kuidagi ei taha alustada. Ja see juhtub ka mul vahel. Alustamist takistavad mõtted nagu: “mulle ei meeldi”, “ma ei oska”, “ma niikuinii ei…”, “ma ei taha” jne. Nende mõtete pealt tekkinud tunded on ju ka okei ja neid võib tunda, aga ära jää nendesse mõtetesse ja emotsioonidesse kinni, vaid haara härjal sarvist ehk lihtsalt alusta.

    Näiteks minus tekitab vastuseisu kõik, mis on tehnoloogiaga seotud (“ma ei saa sellest niikuinii aru”), müümisega (“ma ei oska müüa”), videode filmimisega (“mul on nii ebamugav”). See on lihtsalt mu mugavustsoon, millest pean välja murdma. Ja neid asju ära tehes ma saan aru, et see kõik on mulle kasuks tulnud ja ma õppisin ära ja oskan ja julgen ja pole enam (eriti) hullu sarnastes olukordades.

    Tahtejõuga ja otsustuskindlusega saan tehtud ka lepingud, arved, sõidupäevikud jms mida hea meelega edasi lükkaksin (mõttega: “see on ju nii igav”). Mõnikord olen kogunud kokku liiga suure hulga tegutsemistahet ja nii jääb mul selle väikese, aga ebamugava ülesande tüüpiliselt üpris kiiresti täitmisest (kui palju arvete tegemine ikka aega võtab!) veel hoogu ülegi ja saan valmis ka artikleid ja muudki, mis ootasid homses järjekorras. Hoopis teine asi!

    4. Õpi juurde

    Mõnikord on oma mõtetest ja ideedest vähe ja tuleks abiks end natuke lisaks koolitada, midagi juurde lugeda-uurida. Jah, küsi nõu, abi, googelda, koolita end, kutsu inimesi lõunale, kellega asju arutada, reisi…

    Olen enda jaoks avastanud e-kursused ja osalen praegu kahes aastases programmis. Samuti olen endale teinud väikese listi inimestest, keda lõunale kutsuda (no pole veel kutsunud…). Ja vahel kuulan lõunasöögi valmistamise või pikema autosõidu juurde põnevaid podcaste.

    5. Tunne rõõmu ja võta paus

    Kui üks ülesanne ajab teist taga, siis selleks ei jää lihtsalt aega, eks? Me pole lastest tunnustusvajaduse osas siiski väga erinevad – vajame pärast millegi valmis saamist ikka õlale patsutust! Praegu vaevalt keegi patsutab, aga eks me olegi suurtena iseeneste lapsevanemad. Nii et tunne oma tehtu üle rõõmu, tunnusta end ning premeeri mitte millegi keelatuga, vaid kasulikuga – jalutuskäigu, maitsva puuvilja, pausi või lõunasöögi või väikese veebisurfamisega Instas või mujal lemmikpaikades.

    Ja elu on veel rohkem lill! Väikeste asjalike komponentidega ja samas vähem stressi.

    Mis sul siis praegu ära tegemist ootab? 🙂 Jõudu!

    Uuri ka seda: 9.-11-märtsil elustiili-retriit Saaremaal “Unistused reaalsuseks”

  • Mis on ajakirja reklaamivabaduse point sulle?

    Mis on ajakirja reklaamivabaduse point sulle?

    Kui teha, siis ikka kogu täiega unistuste ajakirja! Kiirustavas maailmas ja ärevusega segatud kiirustamishetkedes on oluline kogeda vahepeal ka rahutunnet – seepärast on meie ajakiri visuaalselt müravaba. See on päris ainulaadne kontseptsioon, aga miks siis reklaamivaba – ja mida see annab sulle, lugejale?

    1. Puhas sisu kogu paksuses

    Ajakirjade jaoks on nö hea maitse piiriks maksimaalselt 50% ajakirjast reklaam – see tähendab, et ajakiri võib küll näpu vahel paks tunduda, aga sisu on seal tegelikult pool või pisut üle. Eesti ajakirjad on tavaliselt kusagil 80-90 lk juures ja sellest vähemalt paarkümmend lehekülge reklaami. 

    Hingele Pai on puhas sisu kogu paksuses – ja näpu vahel on 132 lk pigem ikkagi raamat kui ajakiri. Sa näed, mida sa saad.

    2. Müra asemel hingetõmbepaus

    Ajakiri on küll mahukas, samas me arvestame nüüdisaegse elustiiliga, kus tähelepanuvõime ja aeg on piiratud väärtused – seepärast ilmub Hingele Pai ainult neli korda aastas ja lisaks tekstilugudele on meil kalühikesi kolumne, mida saab ligeda paari minutiga ning visuaalseid fotolugusid, kus pildid ütlevad 1000 sõna. Arvestame sellega, et tänapäeval elades, töötades, poodides ja tänavatel ringi liikudes, veebis surfates on meeletult palju kõike, mis püüab meie tähelepanu ja väsitab niiviisi meid. Seepärast mõjub Hingele Pai lugemine, sirvimine, kogu kujundus maandavalt ja rahustavalt – visuaalsed ja tekstisõnumid ei pea sinu tähelepanu eest võistlema.

    Miks me ütleme “müravaba”? Püüame tekstide ja piltide vahekorda hoida rahustavana ja mitte liiga vahelduva ja kirjuna. Tänapäeva inimese alateadvus on väga koormatud igasuguse “müraga” – infoga, mida meie ajud peavad igal hetkel töötlema. Nii sätime pildid ja tekstid Hingele Pais tavaliselt erinevatele lehekülgedele ja jätame ka teadlikult õhku, ruumi ja pikime tekstilugudele vahele visuaalseid lugusid. Nii leiab meilt fotolugusid ja kunsti ning isegi pooltühje lehekülgi – esimese numbri ilmumise järel saime mõnel korral küsimusi, kas midagi on trükkimata jäänud. Ei olnud. Tühi leht oligi hingetõmbepausiks. Midagi haruldast, eks? Seda on kinnitanud ka lugejad, et ajakirja lugemine ongi see pai hingele. Rahutunne. Kvaliteet, visuaalselt ristustamata.

    3. Slow ja päris elu annavad heaolutunde

    Meie närvisüsteem on ülestimuleeritud ja nautke vanaaegsed, rahulikud, “aeglased” ja päris, nö slow life tegevused on need, mis meid jälle tasakaalu viivad. Aeglane ja päris on ajakirja kui paberväljaande lugemine. Aeglased ja päris on ka need teemad, millest kirjutame – toiduvalmistamine, loovuse avamine, meeleteadlikkuse tehnikad, rituaalne teejoomine, loodusmatkad, teadlik lastekasvatus, hingega ettevõtlus, kvaliteetsed suhted… Tänapäeva inimene tahab rahu, sest see on nii haruldane.

    4. Ei virvenda iga kuu

    Reklaamiga ajakirjadel on omad nõuded tiraažile ja surve ilmumisele. Rahu anname me ka ilmumisgraafikuga – Hingele Pai on midagi raamatu ja ajakirja vahepealset, bookazine. Ilmume 4 korda aastas – korra iga aastaaja alguses, et inspireerida just algavaks aastaajaks. Kindlasti oled juba märganud lindude vidistamist, valgemaid õhtuid ja mingit pehmust õuekraadides. See on selle pärast, et kevadine Pai läheb trükki juba homme!

    5. Ajasääst sõltumatute soovitustega

    Reklaam võib olla väga informatiivne. Aga üldiselt on tal ka teised eesmärgid, mis mängivad meie alateadvusel. Me lisame mõnikord Hingele Pai ajakirjale oma tarbimissoovitusi. Aga seda sõltumatult ja ilma et keegi meile maksaks, mõttega säästa sinu aega – meie teeme otsimistöö ja läbikatsetamise ning sinule jääb otsustada, kas see kõnetab sind. Järgmised tarbimissoovitused on plaanis vist suvenumbrisse, ürituste valiku mõttes. Aga vahel soovitame ägedaid äppe, südamesoojusega toodetud asju ja aetud ettevõtmisi, isegi mustvalgeid multikaid. Need, mis meie anname, pole päris tavalised ajakirjasoovitused!

  • Alustava ettevõtja 7 õppetundi

    Alustava ettevõtja 7 õppetundi

    Olen 10 aastat olnud vabakutseline ja viimased poolteist ettevõtja. See on olnud suur hüpe: rahalised riskid uuel tasemel, aga ka võimalused – vaid taevas on piiriks! Teoreetiliselt. Ka tööajal pole piiri ning emotsioonid käivad kaasas iga uue sammuga tundmatusse. Ja igal tasandil on vaja tohutult panustada palju enne, kui üldse on aimu, mis võiks edasi saama hakata. See aasta pole olnud lihtne ega kerge. Sellegipoolest on ta tundunud just vajalik arenemiseks ja eneseusalduse kasvatamiseks. Ja ma ei vahetaks ühtki kogemust millegi muu vastu. Millised on alustava ettevõtja õppetunnid?

    1. Enne külva, siis lõika

    Oma ettevõte on nagu aed. Alguses peab nägema olemasolevas maastikus võimalust, oma visiooni – mida sa tahad luua? Siis on tarvis panustada aega ja raha, enne kui saad vilju maitsta. Ja sa ei tea, kas ja kuidas sinu idee selles “pinnases” kasvab, sa ei tea, kas see idee on justkui kohalik või pigem võõramaine taim – kas ta idaneb ja juurdub, kas vajab varju või päikest, vett või kuiva. Ja kui sa ühel hetkel seda juba tead, siis ikkagi veel ei oska öelda, kas viljad on mahlased ja magusad või hoopis pigem käbitaolised. Tuleb lihtsalt ära oodata ja proovida!

    Poolteist aastat tagasi, kui mu koostöö Sensa ajakirjaga lõpetati kulude kokkuhoiu pärast, siis sain samal õhtul aru, et see on kingitus, võimalus teha midagi täiesti oma. Nii hakkas kooruma Hingele Pai ajakirja idee, mis sai paari nädalaga päris selged piirjooned ja ka koostööpartneri, Marju Randmer-Nellise. Need poolteist aastat ongi meie jaoks olnud tohutu elukool ja ettevõtluskool ja loovuskool ja enda eest samal ajal hoolitsemise kool.

    2. Hirmu tõkked on ületamiseks

    Idee ja selle teostumise vahel on üks suur barjäär – hirm. Hirm on tunne, mida ma pole tahtnud tunda ja kui ma olen seda kogenud, siis õnneks vaid harvadel perioodidel ja mõned päevad järjest – hetke eel, mil kavatsesime tulla ajakirja ideega päriselt avalikkuse ette; kui oli vaja otsustada, mitu ajakirja esimese numbri tiraaži ja siis peagi lisatiraaži trükime… Iga kord, kui on vaja teha mingi otsus, millega seoses on suured rahad või siis suur ebakindlus, teadmatus. Pean otsuse tegema tingimustes, milles ma tegelikult ei tunne, et oleks otsustamiseks piisavalt infot. Kindlust.

    Siis tuleb seda kindlust saada võimalikult intuitiivselt. Ja intuitsioon töötab kõige paremini lõdvestunult. Hirm aga on lõdvestumise vastand. Seega olen läinud jalutama või vanni, kuulanud muusikat ja kindlasti igapäevaselt mediteerinud. Olen ka pidanud nõu endast kogenenumatega või siis võtnud veel hinnapakkumisi – olen teinud kõik, mis ma saan, et seda infot ja kindlust oleks pisut enam. Ja olen saanud endaga rahu nende otsuste eel. Ja mis veel parem – kõik on läinud hästi!

    Muidugi on hirmul ka oluline roll meid säästa ja ohtudest päästa, aga seda teame me kõik liigagi hästi ja seepärast ma ei peatu pikemalt sellel, et otsused peavad ikka olema tehtud võimalikult rohke ja kvaliteetse info põhjal ja kui sul seda piisavalt pole, siis uuri, kuidas seda saaks. Nöök on aga selles, et kui sul on kogu info ja tundub hea otsus, siis ikkagi on hirm.

    Mina olen hirmu tundnud põhiliselt rahalise riski pärast või emotsionaalses mõttes, tagasilükkamise ees. Oma lapsele ütlen ikka vahel, et kõik tunnevad hirmu – julged on need, kes teevad oma sammu sellest hoolimata. Nii et ühel hetkel olen ma ka ise pidanud seda julgust talle ette näitama ja olen siiski “hüpanud”, teadmata, kas mind püütakse. Hingele Pai püüti kinni ja maandus pehmelt tellijate turvalisse rüppe – meil oli esimesest numbrist peale just nii palju tellijaid, kui vaja, et saada kindlustunne edasi liikumiseks.

    4. Süda juhib rõõmuni

    Olen kogenud, et kui teha midagi südamega, siis inimesed tunnevad selle ära ja see tõmbab magnetina. Ja pakub endale muidugi suurt rahuldustunnet. Kui oleme tellijate kontsertidel või laatadel kohtunud oma lugejatega, siis on see ikka ja jälle lõppenud kallistustega. Ja see teeb nii suurt rõõmu ja kaalub üles kõik öötöö-tunnid, sest meie südamest loodu ja tehtu on ka lugejatele otse südamesse jõudnud.

    Ja kui tead, mis sind käivitab, inspireerib, mille peale su süda rõõmust hüppab, siis tuleb ka raha. Ja seda nii palju, kui su sügavad uskumused lubavad…

    5. Oma mõtete vangis

    Olles olnud pikka aega elustiiliettevõtja, mis on minu jaoks tähendanud, et kui ma teen seda, mida armastan ja saan selle eest nii palju tasu, et tulen ots-otsaga kokku – siis see ongi parim, mis saab juhtuda. Muidugi ma seejuures ei reisi, teen palju kodus lihtsat toitu ja püüan osta kasutatud riideid või mahekangastest riideid allahindluste ajal nii endale kui lapsele, hoida kulud minimaalsed. Aga Marju pani mind sellele mõtte- ja teguviisile vaatama veel ühe nurga alt: kindlasti on võimalik saada ka õiglast tasu tegevuse eest, mida sa armastad. Isegi kui see pole hetkel võimalik, aga ideena jätta see võimalus oma peas. Võttis aega, enne kui ma hakkasin uskuma selle võimalikkusesse idee tasandil. (Praktikas on sinna veel minna.)

    6. Küsi abi

    Üksi kõike ei jõua, aga siin on nokk-kinni-saba-lahti olukord. Üksi ei jõua ja kuna sissetulekut (tavaliselt kohe) pole, siis pole võimalik ka kedagi palgata. Kui pole võimalik (jutumärkides või ilma) kedagi appi palgata, siis sa leiad end tegemast kõikvõimalikke töid, mida sa teed aeglasemalt ja kehvemini kui keegi teine ja samas ei jõua nii palju tegeleda sellega, milles sina oled tõeliselt hea. See on lõputa ring, kuni sa ise otsustad sellest välja murda. Olen aasta pärast alustamist mõned ülesanded ära andnud: andmete sisestamise ja ajakirjade laialiveo poodidesse. See on juba suur kergendus ja jääb rohkem mahti luua! Ja järgmisel kuul annanka osad arveldamise teemad üle – valgus paistab tunneli otsast!

    7. Tervis, kõige kallim vara

    Ja selle aastaga olen õppinud veel midagi väga olulist kogu ülejäänud eluks – tervis ja uni on olulised ja nende eest hoolitsemiseks tuleb aega võtta enne kui kõik meilid on loetud, kõik lepingud on allkirjastatud, kõik andmed on sisestatud ja asjad posti pandud. Sest enda puhekaega on nii lihtne edasi lükata. Ja kuigi esimese aasta entuasiasm ja sära ja power annavad tohutu jõu, ei tohi seda ikkagi päris ära kulutada, vaid osa jätta ka enese ja oma loodu jätkuvaks õitsemiseks. Sest mitte ainult ettevõte pole nagu aed, vaid me ise ka. Ja me räägime ikkagi püsikutest 🙂

    Nüüd on need õppetunnid muutnud meid tugevamaks ja targemaks ja andnud hoogu ja eneseusaldust veelgi juurde. Armastades seda, mida me teeme, särab teiste rahulolu meile kütuseks vastu!

    Foto: Triin Maasik

  • Taas üks reklaamivaba aasta Hingele Pai ajakirjale

    Taas üks reklaamivaba aasta Hingele Pai ajakirjale

    Esimene Hingele Pai ajakirja aasta on olnud intensiivne, pühendumist ja õppimisvõimalusi täis, särav, energiline ja väsitav ühtaegu – nagu iga algus. Oleme palju südameid võitnud ja samas mõistnud, kui julged olime reklaamivabana lendu tõustes! Nüüd lendame vastu uuele reklaamivabale aastale ja selleks on sul võimalik meile hoogu anda Hooandjas!

    Oleme sellesse ajakirja panustanud poolteist aastat oma aega, pühendumust ja südamesoojust ja ajakirja esmanumber nägi trükivalgust veebruaris 2017. Eelmise aasta esimesel poolaastal saime Lehepunkti TOPis 1455 Eesti poodides müügil olevast ajakirjandustiitlist auväärsele 67. kohale, umbkaudu Säde ja Buduaari vahele.

    Hingele Pai on kaasaegne ajakiri – visuaalne, ilus ja kvaliteetne. Meie artiklid ja fotod on puhas autorilooming ehk me ei kasuta fotopanka ega anonüümseid tõlkeartikleid.

    Meie ajakiri on veel mitmes mõttes teistsugune.

    Hingele pai tähistab seda tunnet, mida selle ajakirja lugemine, sirvimine, vaatamine tekitab. Rahu ja heaolutunne – vastandina igapäevaelu kiirusele ja hektilisusele. See tuleb sellest, et Hingele Pai on müra- ja reklaamivaba. Ajakirja reklaamivabadus on ainulaadne lähenemine.

    Mitmed ajakirjad räsivad ebaloomulike piltidega lugejate enesehinnangut – lugeja võrdleb ennast teadlikult või mitteteadlikult ülitöödeldud fotodel olevate naistega. Seda on seostatud söömishäiretega, ostlemissõltuvuse jm enesehinnangust tulenevate destruktiivsete käitumistega. Ja sellest on lõpmata kahju, sest saab ka teisiti. Hingele Pai toetab enesehinnangut, on inspireeriv ja praktiline.

    Me anname praktilisi soovitusi täisväärtuslikumaks ja rahuldustpakkuvamaks eluks. Meie teemad on psühholoogia, tervis, meelerahu ja loovus, kodu-suhted-pere, aga ka töö ja efektiivsus, ettevõtlus ja investeerimine ning reisid ja loodus.

    Meie kirjutamisstiil on isiklik ja südamlik ja sageli ootamatutest vaatenurkadest. Kirjutan päris palju ise ja lisaks on meil aasta jooksul olnud umbes 90 kaasautorit, nende hulgas Valdur Mikita, Hedvig Hanson, Marika Blossfeldt, Mick Pedaja, Kadri Voorand, Jesper Parve… Kevadnumbrist hakkab kolumnistiks ka Justin Petrone.

    Hingele Pai ilmub neli korda aastas, ta on üpris mahukas oma 130 leheküljega ja pigem hooaja mõttekaaslane, raamatu ja ajakirja vahepealne – bookazine. Meil on nii pikemaid kui lühemaid, paari minuti lugusid, ka fotolugusid ja nn sirlivlugusid – saad oma hingele-pai-tunde kätte ainuüksi ajakirja lehitsedes. Me arvestame tänapäevase elustiiliga – kellelgi pole eriti aega.

    Ja veel – Hingele Pai pole ainult ajakiri, vaid ka kogukond – korraldame oma tellijatele sündmusi nt kontserte, mis on olnud väga südamlikud ja erilised õhtud.

    Kui sulle läheb korda see, mida me teeme ja see võiks panustada ka sinu ellu, olen väga tänulik, kui tellid läbi Hooandja ja annad meile hoogu, et hoida ajakirja reklaamivabana ka edaspidi.

    Hooandjas kogutud summa läheb kevadnumbri trükikulude katteks ja oma toetuse saab anda SIIN. Suurimad tänud!

  • Kuidas teha õigeid valikuid?

    Kuidas teha õigeid valikuid?

    Valikuid on tulnud teha läbi aegade kõigil ja igal pool ning tänu sellele on ka tarkust ja mõtteid sel teemal õnneks palju. Olgu need siis kirja pandud hinduismi vanimatesse pühakirjadesse veedadesse või läänes ilmunud enesearengulektüüridesse või juhtimisraamatutesse – ikka jääb mustrina läbi jooksma üks ja seesama niit:

    Situatsioon, milles oled praegu, on sinu minevikus tehtud otsuste summa. Ka sinu tulevik sõltub valikutest, mis langetad alates tänasest edaspidi. Kui soovid tulevikus jõuda teatud punkti, tuleb juba praegu hakata tegema valikuid, mis selle eesmärgini jõudmist toetaksid. Lühidalt öeldes: sinu langetatud otsused peavad olema kooskõlas sinu kaugemate eesmärkidega.

    See näib lihtsa ja loogilisena, kuid praktikas ei teata sageli, kuhu üldse liikuda ja jõuda soovitakse. Mis on elus suurem eesmärk ja siht? Otsuste langetamine iseenesest ei jää eesmärgituse taha, kuid arukate ja tõeliselt efektiivsete otsuste tegemiseks on vaja eesmärke. Kerge on takerduda igapäevastesse toimetustesse, olla pidevalt hõivatud, olles mitte kunagi päriselt tõhus, et oma eesmärkidele lähemale jõuda.

    Iidsete veedade uurija ja joogaõpetaja Rod Stryker’i ning menuka raamatu “Efektiivse inimese 7 harjumust” autori Stephen Covey õpetusteski võib leida kattuvaid osi ja paralleele – igaühel meist on oma unikaalne eesmärk elus ning selleni jõudmisel on abiks nn isiklik põhiseadus, missioonilause, dharma-kood, kreedo – kuidas keegi seda nimetada soovib. See nn isiklik põhiseadus keskendub sellele, kes sa tahad olla ja mida soovid saavutada ning missugused on need väärtused ja põhimõtted, millele sinu olemine ja tegevused põhinevad. Nagu riigi põhiseaduski, on ka sinu isiklik põhiseadus suuresti muutumatu, kuid aeg-ajalt võib seal kohata täiendusi või täpsustusi.

    Mõtlemis- ja kirjapanemisharjutus

    Leia endale aeg, mil oled üksi, pingevabas õhkkonnas ja kirjuta paberile oma mõtted.

    •       Milline peaks su elu olema, et saaksid oma elu lõpus öelda: jah, just sellist elu ma tahtsingi!

    •       Millest sa unistad?

    •       Mis on sulle tõeliselt tähtis, mis on sinu prioriteedid, mille valid alati esimeste hulgas?

    •       Millised tegevused ja olukorrad teevad sulle kõige enam rõõmu ja on tunne, et oleksid kui oma sõiduvees?

    •       Millised põhimõtted ja väärtused on sulle olulised?

    •       Võid panna kirja ka kõik rollid, mis sul elus on (abikaasa, isa-ema, laps, mees-naine, juht, kolleeg jne) ning seejärel kirjuta iga rolli taha, mida sooviksid selles rollis oma elus saavutada? Vaata oma eesmärkidele igas rollis otsa ja mõtle, kas sa juba käitud nendes rollides nendele eesmärkidele vastavalt või mida saaksid teha, et oma käitumist eesmärgile rohkem vastavaks kohendada?

    Loe, tunneta ja analüüsi neid vastuseid, lisa midagi, kui soovid. Tee ring ümber 5–15 kõige olulisemale märksõnale. Nendest märksõnadest sõnasta enda põhiseadus-missioon-eluülesanne. Kuna igaüks on unikaalne, siis kujuneb ka sinu põhiseadus ainult sinu nägu, võtab sinule sobiva vormi ja sõnastuse. See võib olla luuletusena, paar lauset või poole lehekülje pikkune. See on sinu põhiseadus, sina tead, milline see peab olema.

    Kui sul on paigas niinimetatud isiklik põhiseadus, viib see arukamate otsusteni ja selgemate valikuteni, need omakorda aitavad sind sulle tõesti olulistele eesmärkidele lähemale ja annavad seega oluliselt rohkem rahulolu.

    KUI SEE ON ABIKS:

    Näide Meriti põhiseadusest:

    Ma soovin elada täisväärtuslikku, puhast, teadlikku elu ja inspireerida ka paljusid teisi inimesi olema teadlikud, terved ja õnnelikud. Ma olen vabakutseline, kelle elus on töö, sotsiaalsus ja puhkus tasakaalus. Mul on ühtehoidev perekond ja kõigil mu pere liikmetel pulbitseb südames elurõõm, nii linna- kui maakodus. Mu lapsed saavad parima kasvulava täisväärtuslikuks eluks, nad on füüsiliselt ja vaimselt terved.

    Seda toetab ka visiooniplakat, mille olen kokku kleepinud ajakirjaväljalõigetest ning kleepinud kööki, kus viibin kõige sagedamini.

    Isiklik põhiseadus => arukad otsused => olulistele eesmärkidele lähemale => rohkem rahulolu

    NB! Nn isikliku põhiseaduse sõnastamine pole kindlasti midagi lõplikku, tõenäoliselt on sul alguses sellest ähmasem aimdus ning alles ajaga asud seda rafineerima. Või täiendama. Sest sa isegi muutud ja õpid ning saad järjest täpsemalt aru, mis on sinu jaoks oluline.

    Sa ei saa leiutada endale missiooni, eluülesannet, põhiseadust. See on igaühel juba olemas, pigem asud seda kiht-kihilt avastama. See protsess võib võtta nädalaid või kuid. See on sinu tulevikunägemuse ja väärtuste väljendus ning sellest saab mõõdupuu, mille abil hindad kõiki valikuid ja olusid oma elus. Sinu käitumine läheb sinu põhiseadusega kooskõlla ja sa pole enam lükata-tõmmata kõigest, mis elus juhtub või mis teised arvavad. Sul on oma joon, oma eesmärgid ja seda teadvustades saad sa meeletu tahtejõu ja pühendumuse. Sinu põhiseadus on nagu ankur, millele saad toetuda segaduses olles ja emotsionaalsel hetkel. Oma põhiseadust täites pakub elu enim rõõmu ja rahulolu.