Author: Merit Raju

  • Kulgemised Joogafestivalil

    Kulgemised Joogafestivalil

    Iga Joogafestivali valmistame ette umbes aasta või pisut enam. Kavas oli seekord 40 sündmust kahe päevaga. Seekordsel, järjekorras juba seitsmendal festivalil saime tunda suve tõelist leitsakut ja näpuotsaga sooja vihma raskeid tilku, tantsisime end võhmale, joogatasime painduvaks, nautisime suvist õhkkonda, südamlikku seltskonda ja häid maitseid. Peakorraldajana on mul alati südames soov, et kõik sujuks ja ma võin öelda, et seekord sujuski eriti mõnusalt. Ja sisukalt ka.

    Tavaliselt on mul endal üsna vähe võimalust Joogafestivalil osaleda, tänu erilisele korralduse sujumisele (aitäh kõigile meie tiimis, vabatahtlikele ja asjaoludele!) oli aga seekord pisut enam võimalust kaasa lüüa kui tavaliselt 😉 Kasutasin seda kaks korda ühel ja kaks teisel päeval (lisaks lihtsalt linnusehoovis vaibi nautimisele ja telefoni otsas või telefonivalmis olemisele).

    Kuulasin oma viieaastase pojaga Polina Tšerkassova liigutavaid muinasjutte eksootiliste vanaaegsete instrumentide saatel ja elasin kaasa Jocke Salokorpi loengus “Toores autentsus kui vaimne praktika”. See teema lihtsalt nii kõlas minu mõtteviisiga kaasa 🙂 Nautisin ka ekstaatilise tantsu etnorütme ja varahommikust detox päikesetõusujoogat. 

    Üks mõnus kokkuvõte on siin:

    Haapsalu iseenesest on suvistel päevadel ja õhtutel imearmas – nii kohvikud, rannapromenaad, puitmajakesed, viljapuuaiakesed, inimesed, kassid-koerad – kõik on lihtsalt nii chill et armu või ära!

    Ja vaata, milline on Haapsalus üks suvine pühapäeva hommik kell 5.30
    Pilti tehes olin teel päikesetõusujoogasse, puhanud ja värske 🙂

    Joogafestival on alkoholivaba ja armas sündmus. Selle tundsid ära ka Haapsalu Piiskopilinnuse juhatajad ja lubavad meie festivali osalejatel esimesest festivalist saati (2012. a) linnuses ka telkida. Valge Daami akna kõrval. Müstiline!

    Joogafestivalil oli sel aastal 7 lava ja saali. Kuna aga merevesi oli 25 kraadi kanti, siis siin on õhtune hetk rannas:

  • Suvine lihtne gazpacho supp

    Suvine lihtne gazpacho supp

    Kunagi mulle tundus, et moosi saab teha ainult valge suhkruga, gazpachot ainult saia ja jääkuubikutega ja seeni marineerida ainult äädikaga. Aga kuidas oleks moos roosuhkruga? Gazpacho ilma saiata ja jääta? Marineeritud seened õunaäädikaga? Katsetasin ja sain teada, et loomulikult on võimalik asendada ebatervislikumad koostisosad retseptis tervislikumatega.

    Mõnusa suvise supi jaoks pane kannmikserisse 2 inimese jaoks:

    4 tomatit
    1 suvikõrvits
    1 punane paprika

    + lisa maitse järgi:

    esimese külmpressi oliiviõli
    soola
    pipart
    küüslauku

    serveeri kohe, kaunista maitserohelisega ja paku nt röstleiba

    Ja mis sa arvad, kui kaua sellise toidu valmistamine võtab? Üksnes mõni minut! Ja see on nii lihtne! Mulle tegi selle supi mu viieaastane poeg.

  • AromaTouch tehnika

    AromaTouch tehnika

    Kui soovid, siis teen sulle õlipai! AromaTouch tehnika on pehme ja õrn, mille mõju võimendavad puhtad looduslikud eeterlikud õlid. See tehnika on nagu keha silitamine eeterlike õlidega, mida saab nautida ka lõhnameele kaudu. Ja mis peamine – neil on palju häid mõjusid!

    AromaTouch ehk LõhnavPuudutus on tehnika, mille töötas välja ameeriklane dr David K. Hill. Kasutan puhtaid, teraapilise toimega eeterlikke õlisid. Eeterlike õlide orgaanilised keemilised ühendid on 2 minutiga nahalt vereringes ning sisse hingates mõjutavad aju emotsioonidekeskust paari sekundiga. Seepärast on nende kvaliteet ülioluline.

    AromaTouch tehnika toime on neljaastmeline (iga astme juures kasutan kaht eeterlikku õli):

    1.     Mõjub lõõgastavalt ja alandab stressitaset (lavendel ja Balance õlisegu)

    2.     Toetab immuunsüsteemi ja mõjub antibakteriaalselt (teepuu ja On Guard õlisegu)

    3.     Leevendab põletikulisi protsesse närvides ja lihastes (Deep Blue ja AromaTouch õlisegud)

    4.     Toob homöostaasi seisundisse – harmoonilisse tasakaalu, isetervenemise seisundisse (apelsin ja piparmünt)

    Kestus: 50 minutit

    Hind: 50 eurot.

    Ajad: kokkuleppel mõned ajad teisip-laup minu kodus Pirital

    Registreerimine: merit@hingelepai.ee

    Mida oleks hea teada?

    ·      Kestus u 50 minutit, aga peaksid varuma 60-70 minutit kogu protsessi jaoks.

    ·      Kasutan puhtaid eeterlikke õlisid.

    ·      Baasõlina kasutan lõhnatut kookosõli või soovi korral seesamiõli. Masseerin su selga ristluust kuni pealaeni ja jalataldu. Kohapeal on olemas dušš, et saaksid vajadusel juukseid pesta – kukal kuni pealaeni saab natuke õliseks.

    ·      AromaTouch tehnika sobib tervele inimesele optimaalselt kord kuus ja füüsilise või emotsionaalse tasakaalutuse korral kord nädalas.

    AromaTouch sertifikaadiga Merit Raju.

  • 2019. a Joogafestivali peaesineja saatis eestlastele tervituse

    2019. a Joogafestivali peaesineja saatis eestlastele tervituse

    27.-28. juulini 2019 Haapsalus peetava Joogafestivali peaesineja on Ameerika inspireeriv joogaõpetaja ja laulja Justin Michael Williams, kellest on kirjutanud nii Yoga Journal kui ka Billboard.

    Eelmisel aastal täitus 10 aastat sellest, kui Williams hakkas tegelema joogaga. Tema kolm lemmikõpetajat on Sianna Sherman, Cristi Christensen ja Sadie Nardini.

    Viie aasta eest tuvastati Williamsi vanaemal vähk ja vanaema küsis, mida ta teeks, kui saaks teada, et elada on jäänud vaid kaks kuud. Williams ütles, et salvestaks plaadi.

    Ja salvestaski.

    Varem polnud ta seda söandanud teha, kuna teda piiras tugev lapsepõlvetrauma laulmise keelamisest – ta kasuisa oli laulmise ja tantsimise kui poistele sobimatu tegevuse rangelt keelanud.

    Justin on öelnud, et jooga ja meditatsioon aitas tal jõuda tasapisi selle loomingulise eneseväljenduse lubamiseni iseendas. Nii sündiski debüütalbum “Metamorphosis“ ning ta esines esines kontserdil Britney Spearsi ja Meghan Trainoriga.

    Tänavu otsustas Williams musta ajaloo kuu veebruari auks segada lemmiklaule. Tagajärg oli “Stay Woke”, kus kõlavad Beyoncé “Freedom”, Kendrick Lamari “Alright”, Michael Jacksoni “They Don’t Care About Us” ja teised. See laul ja laulu visuaalne külg näitavad, kuidas tunneb Williams kui gei ja mustanahaline mees end Ameerikas.

    Justini sarmikat videotervitust just meile saab näha siit:

    Joogafestivalil esinevad parimad joogaõpetajad Eestist ja välismaalt. Saab proovida erinevaid joogastiile, kuulata loenguid ja osaleda töötubades.

    Piletid järgmise aasta festivalile on juba müügil Piletilevis. Kuni 12-aastastele on sissepääs tasuta.

  • 3 päevaga ettevõtlusvabaduseni

    3 päevaga ettevõtlusvabaduseni

    Ettevõtjaks olemine on üks rahuldustpakkuvamaid teid. Minu arvates. Aga tean omast kogemusest, et kui selle ettevõtmise toimimine pole nutikalt üles ehitatud, võib ennast totaalselt ära kurnata. Kuidas saaks asja parandada?

    Jah, on normaalne, et päris ettevõtmise alguses tuleb tohutult panustada. Ja paljuski peab seda tegema ise, sest kes muu tunneks selle firma tegemisi paremini!

    Aga selles peitub üks suur oht – läbipõlemine. Sest püüdes teha kõike ja samal ajal kasvada ja areneda on väga väsitav. Tegelikult võimatu. Ei saa olla samal ajal loov ja energiline, kui sa pead tegema kõike.

    Kas see tuleb sulle tuttav ette?

    Olen pool aastat olnud Eric Edmeadese (pildil) e-kursusel “Business Freedom” ja see on mind hullult palju aidanud just sellest kohast edasi. Kanadast / Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Eric oli minu jaoks see, kes ütles, et üksikettevõtja “tunneli” lõpus tegelikult on valgus ja et tema näitab teed sinnapoole!

    Ta on ise kogenud, kuidas iga päev oma ettevõtmistega mässamine ilma mingi puhkuseta kurnab ja tuli teha muutus, mis võimaldaks tal nautida ka aega oma perega ja siiski mõjutada ka laiemat maailma.

    Sellest kursusest (mis kestab veel pool aastat) sai mulle suur päästerõngas.

    Kui sa oled loobunud oma täiskohaga tööst, et luua oma unistuste äri, lootes rohkem vabadust ja oled jõudnud kohta, kus on just selle kõige vastand, siis tahaksin sulle pakkuda võimalust osaleda Ericu tasuta 3-päevasel (kokku 9 tundi!) online-sündmusel, mis võimaldavad sul lõpetada tegevused, mis sind kurnavad ja asendada need üha enam nendega, mida sa tõesti armastad.

    Millal?

    27.-29. augustil 2018

    Registreeru tasuta siin:

    Siit saad piiluda, mis ees ootab:

    1) Kuidas luua oma äri infrastruktuur, mis teeb su unistuste projektid tõeks ilma sinu elukvaliteeti langetamata.

    2) Kuidas tehakse nn mini-exiteid oma ärist nii et saaksid vähendada ülesandeid, mis sind kurnavad ja keskenduda sellele, mis sul hästi välja tuleb.

    3) Kuidas leida, valida ja koolitada välja tiimiliikmeid, kes on lõputult lojaalsed.

    4) Kuidas märgata oma äri “jäämägesid” ning mis nendega peale hakata, et nad ei viiks su äri alla, vaid annaksid hoopis kasvule hoogu.

    5) Kuidas turundada ja müüa sellisel viisil, et see tunduks loomulik (ja tooks ka tulemusi)

    6) Kuidas kasvatada oma äri samal ajal, kui sinu isiklik vabadus kasvab.

    Nii et – kuidas saada oma äri orjusest välja ja tuua tagasi rõõm oma ettevõtmisest!

    Registreeru tasuta siin.

  • 5 väljendit, mida mitte öelda oma lastele

    5 väljendit, mida mitte öelda oma lastele

    Siin on 5 väljendit, mida oma lastele mitte öelda. Miks? Säästmaks nende enesehinnangut, usaldust elu ja iseenda vastu. Kuigi need on meil justkui veres, sest meile öeldi nii ja enne meid öeldigi lastele nii. Aga praegu on teadlikkuse ajastu: tahame võtta minevikust parima ja luua paremat tulevikku.

    Mida siis mitte öelda (ja miks), ehkki seda on meile ja meie vanematele lapsepõlves öeldud? Ja mis oleks alternatiiv?

    Kõik need on minu enda mõtted ja kogemused. Võib-olla nõustud, võib-olla mitte. Ja ka lapsed on erinevad. Mul on ainult üks laps, viiene poiss.

    1. “Mis sul viga on?”

    Kui ta ennast väljendab (sulle ebamugaval või sotsiaalselt mitteaktsepteeritaval moel), siis see ei tähenda, et tal on midagi viga, et siin on mingi “viga”. See väljend on küll kusagilt täiesti sees, aga ma olen vist oma lapse 5 aasta jooksul seda kasutanud kogemata (alateadlikult!) korra. Olen aga palju kuulnud seda kasutatavat ja mõelnudki, et ilmselt alateadlikult, automaatselt, järele mõtlemata. See pole vist siiski toetav küsimus.

    Alternatiiv: “Aita mul aru saada, miks sa nii teed?” või “mis juhtus?” ja sageli peegeldan ehk kordan, mida laps ütles. Siis ta saab pisarates noogutada ja tunneb, et on mõistetud. Ma ei hakka siis kohe seletama, et ta on valesti aru saanud või valesti tundnud, vaid mõistangi. Hiljem selgitan, kui vaja.

    2. “Ära nuta”

    Nutmine jaa on väga ebamugav vanematele. Mäletan, kui oma beebi nutt tundus mulle nii vali ja mul tõmbus häbist ja ebamugavusest sisemus kergelt kokku, kui see hetk tuli, kus ta kohvikus nutma hakkas. Sellegipoolest ei aita last kuidagi lohutada

    Ta soovib ühendust, mõistmist.

    Mulle kui emale, kelle jaoks nutt on olnud tohutult ebamuav taluda, on olnud väga palju abiks oma mõtlemise avardamiseks ja käitumisjuhiste saamiseks “Nutt ja jonnihood”.

    Raamatu son näide, et laps hakkab nutma, kui talt mänguasi ära võetakse, aga nitab edasi, kui ta selle näiteks tagasi on saanud. See tähendab, et lapsel on emotsionaalne valu, mis tahab mõistmist, et selle vabastamine nutuga võtab aega isegi kui olukord on juba lahenenud lapsele sobilikult.

    Pisaratega väljuvad kehast stressihormoonid.

    Lohutus on sageli füüsiline. Võttes lapse sülle (ma tean, et kui ta poksib, siis on seda väga raske teha, aga raamatus seda ikkagi soovitatakse. Et ka kõige märatsevam laps tahab tegelikult ühendust, armastust, tunda, et kõik tunded on okei ja neid võib väljendada).

    “Ära nuta” paneb nagu tunded kinni. Nagu neid ei tohiks tunda ja väljendada. Tegelikult neid tohib tunda ja väljendada isegi kui see on juuresolijatele ebamugav.

    Mina võtan lapse sülle ja ütlen jah. Muidugi kui nutt kestab kauem, hakkan millalgi ka lohutama stiilis, et see paraneb varsti ära või et kõik käituvad erinevalt ja sa saad ikkagi naabripoisi sünnipäevale, ta oli lihtsalt vihane ja ähvardas vms.

    3. “Sa oled saamatu, rumal jne”

    Laste alateadvus on avatud kuni u 6. Eluaastani, nende sellised ajulained on aktiivsed (teeta?), mis on sisuliselt hüpnoosiseisund. Oma vanemaid usaldavad nad 100%. Kõik, mis me neile nende endi või teiste või elu või maailma kohta ütleme, läheb otse nende alateadvusse, nö kõvakettale. See saab täiskasvanuna nende hääleks peas (ma ei peaks seda tegema, ma olen ju saamatu jne) ja hakkab määrama nende õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. See on sugestioon, sisendus. Lapsevanemate sõnadel on suur kaal. Liiga suur, et neid teadmatult, automaatselt puistata.

    Selle asemel ma ütlen, et sul on kuri käitumine. Mitte sina oled kuri, vaid sul on kuri käitumine. Eristan lapse ja tema käitumise.

    4. “Ära kuku…, ära jookse…, ära roni…, ära ole nii lärmakas…”

    Ilmselt ma ütlen neid sõnu oma lapsele liiga vähe, aga ma püüan mitte piirata. Et las ta ise mõistab, et jooksmiseks on liiga libe.

    Või siis kui ta puu otsa ronib, püüan pigem sõnastada, et hoia kinni (vs ära kuku) et programmeerida positiivset tulemust.

    Tuleb tõe huvides lisada, et mul on selline laps, kellel on eneseregulatsioon väga tugev ja ta on pigem liiga ettevaatlik. Nii et neid sõnu pole mul ka eriti olnud tarvis kasutada, aga iga kord “ära” öelda soovides ma mõtlen korra järele, kas tahan just nii seda sõnastada. Kui seda on vaja öelda, on erinevaid viise. Näiteks et meie kodus (restoranis, külas…) nii ei tehta.

    Kasutan ka “Stop” ütlemist, mis on siis selge konkreetne piir. Näiteks kui ta tahab kassi kiusata või midagi, millele tuleb kohe piir panna. “ära” tunduks mulle sellises kohas näägutamisena, mida ta ei pruugi arvesse võtta.

    5. “Vaata, Miikaelil (või kellelgi teisel) on müts peas”

    Kui lähemalt vaadata, siis võrdlemine on üks üpris jube asi, mida me vanematena vahel lihtsuse huvides kasutame. Vaata, Miikaelil on müts peas, vaata, Paulil on juba söödud, vaata kui suure portsu putru Liisa võttis…

    Kõik lapsed on erinevad ja me jääme erinevateks ka täiskasvanueas. Ja pole mingit mõtet püüda oma last koolitada võrdlejaks, kes hiljem vaatab, et näe, naabril on suurem maja, läikuvam auto või noorem naine. On palju mõnusam elada, kui laps (ja suur) võrdleb ennast iseenda varasema versiooniga.

    Kasutan võrdlemist võimalikult teadlikult – enamasti mitte, aga tõesti vahel riietumisega. Võtame aega, et pisut aknast välja vaadata, et mis riietuses sügiseti käiakse. Ja ma selgitan, et see on ilmaga kooskõlas. Minu laps läheks igale poole lühikeste varrukatega suurema osa aastast. Ja ma olengi lasknud tal minna. Et ta tunneks oma nahal (mitte välise võrdlusena naabripoisiga), et lühikeste pükstega on novembris jahe ja teeks selle järelduse, et pikkadel pükstel on mingi mõte ikkagi sees.

    Ja mu laps (5a) on vahel mult küsinud: “Kas sina tead minu keha paremini kui ma ise?” Siis ma pean alati tunnistama, et ega ei tea küll (aga kogemus, elutarkus, tahaks ma hüüda! Aga ei hüüagi, midagi selgitan veel ja ülejäänu jääb juba tema otsustada).

    *

    Ja mida üldiselt öelda?

    Ma armastan sind selle pärast, kes sa oled.

  • 3 peamist takistust unistuste teel

    3 peamist takistust unistuste teel

    Vanakreeka leiutaja ja matemaatik Archimedes olevat öelnud: “Andke mulle toetuspunkt ja ma nihutan maakera paigast.” Bestsellerite autor, motivatsioonikõneleja ja kuulsuste terapeut ning hüpnoterapeutide koolitaja Marisa Peer soovitab vaadata otsa peamistele takistustele ja leida toetuspunkt oma elu nihutamiseks uuele tasemele.

    Lühidalt: eks see nihutamine ole lihtne, kui saada üle oma suurimast takistusest – mõtetest enda ja elu toimimise kohta. Ja muidugi on see samal ajal kõige raskem ülesanne! Proovime ikkagi!

    Millised on takistused, mis hoiavad meid tagasi elamast sellist elu, mida tahaksime?

    1. “Ma pole piisav”

    Tihtipeale tuleb see uskumus lapsepõlvest, kuna lapsed võtavad väga suure vastutuse, näiteks näevad ennast süüdlasena olukordades, mis pole tegelikult nendega seotud.

    Nad lihtsalt loovad sellise seose oma suure lapsesüdame ja väikese elukogemusega.

    Näiteks kui vanemad peavad palju tööl käima, pidamaks peret üleval, siis laps arvab, et mingi asi, mida nimetatakse “töö”, on vanematele olulisem – mina pole oluline. (Huuh, minul endal ka on sageli töö oluline!).

    Või laps vaatab ema, kes nutab, ja mõtleb omaete: “Ma ei tee teda piisavalt õnnelikuks”.

    Sellistes olukordades tekib sisemine otsus, et ma pole piisav.

    Suuremana viivad lapsena iseenda sees tehtud otsused-järeldused sõltuvuskäitumiseni (nt ostlemine, emotsionaalne söömine) või võimendudes lausa ennasthävitava käitumiseni (nt alkoholism).

    Sõltuvuskäitumisega, ülekompenseerivad või ennasthävitavate käitumistega inimesed tunnevad enda sees suurt tühjust.

    Marisa ütleb, et ta ei küsi sellistelt inimestelt, miks sa niimoodi käitud, vaid uurib pigem, milline on tema taust, mis temaga on juhtunud, mida ta on kogenud. Kui ta saab teada, et lapsel on õrnas eas isa pere juurest lahkunud, ema olnud alkohoolik või on peres olnud palju lapsi ja näiteks keskmine laps on jäänud tähelepanuta, on arusaadav, et ennasthävitav käitumine tuleb sealt. Ja tegelema ei pea käitumisega, vaid selle juurega – otsustega, mis on enda kohta tehtud.

    2. “Ma olen teistsugune ja seepärast ei saa teistega ühendust”

    Lapsena või teismeeas otsustame endasse sulguda ja ennast sõpradeta jätta erinevatel põhjustel: olgu see siis seotud kehakaalu, pere rahalise seisu, pikkuse, hinnete, teadmiste või millegi muu poolest, mille pärast arvame, et me ei kuulu teiste hulka.

    Me kõik oleme harjunud võrdlema. Brändid, hinded, riided, boyfriendid, teadmised, kraadid, raha… “Ajakirjad, televisioon, ajalehed, internet teevad suurt hävitustööd ebareaalse välismulje ja justkui standardi loomisega. See pole reaalsus, aga kui oled laps ja vaatad telekast, kuidas vetelpäästjad täismeigiga rannas sörgivad, siis see tundub reaalne,” vangutab Marisa pead.

    Nii tulevad inimesed tema juurde teraapiasse, tundes, et nad pole piisavad sellisena nagu nad on, uskudes, et nad on okei siis, kui langetavad kaalu, saavad ametikõrgendust, omavad mingit staatusesümbolit…

    Marisa on sotsiaalmeedia täiuslike valede suhtes väga kriitiline, sest see teeb inimesed haigeks (anoreksia, buliimia jms). Inimesed tunnevad häbi, kui nad võrdlevad sotsiaalmeedia perfektseid perekondi, roogi, ajaveetmisviise iseenda eluga.

    Sageli tuntakse end teistest erinevana, kui on vähe või palju raha, kui ollakse liiga kõhn või kaalukas, kui rinnad on liiga suured või väikesed, ollakse liiga pikk või lühike. Enda arvates. Võrdluses teistega.

    Marisa tuletab meelde, et sündides oli meil kaks kõige olulisemat nõudmist: leida ühendust ja vältida kõrvalejäetust. See tagas ellujäämise. Ja nüüd käitume me ikka samamoodi! Erinev olla tähendab olla havaatav – võid osutuda kõrvalejäetuks. “Kui olen erinev, kellelegi ma ei meeldi ja see ohustab mu elu,” on uskumus meie mõtlemise ja käitumise all.

    Loengus küsis Marisa publikult, kes on tundnud, et on teistsugune ja paarisajast osalejast tõstsid käe peaaegu kõik. Pahvatasime kõik naerma. “See tähendabki, et oled samasugune nagu keegi teine ja sul on samad hirmud mis teistel,” naerab Marisa (ja me kõik, sest huuh! kivi langes südamelt!). Oleme ju kõik unikaased, aga igal inimesel on hirm olla teistmoodi ja jääda seepärast üksi. See ühine hirm aga teeb meid kõiki ühesugusteks.

    3. “See, mida ma soovin, pole mulle kättesaadav”

    Marisa toob näiteks kliendi, kelle isa läks pere juurest ära, kui tütar oli 2-aastane. Naist saatis eluaeg uskumus, et ma pole väärt armastust. “Samal ajal teame ju, et maailmas on kõigile piisavalt raha ja armastust!” sõnab Marisa.

    Jah, pingutusest olenemata ei pruugi me seda saada, kui me ise arvame, et see pole meile. “Effort does not get the amount.”

    See, mis muutuse toob, on uskumuse muutmine.

    “Kujunda uskumus, et kõik on mulle kättesaadav ja universum teeb uskumuse tõeks. Universe starts to mirror your belief!” kinnitab Marisa.

    Tegime paar katsetust, kuidas keha tõmbub nähtamatu magneti poole, kui Marisa kirjeldas, kus see asub. Magnet tõmbas ja tõmbas meid paremalt ja kui silmad avasime, olimegi paremale kaldu. Saime naerda, sest see magnet polnud ju mujal kui meie peades! “Muudad ühte sõna ja see muudab su keha!” sõnastas Marisa seda kogemust ja soovitas soojalt märgata, milliseid sõnu me endi kohta kasutame oma mõtetes ja vestlustes.

    Armastus, tervis, raha, rõõm ja õnn on meile kõigile kättesaadavad, kui me seda ainult ise sügaval sisimas usuksime.

    Mis siis aitaks “oma maakera paigast nihutada”?

    Mõistmine, et meelt toidab kordamine.

    Oma negatiivseid uskumusi muudkui kordame ja kordame. Samamoodi saab sisendada endale positiivsed: “Sa ütled seda endale nii palju, et alateadvus hakkab sind uskuma,” soovitab Marisa. Isegi kui see võtab aega.

    Ta soovitab positiivseid mõtteid endale korrata ja need igale poole nähtavale kohale või sellistesse kohtadesse märkida, kus sa pead neid nägema (peeglil, külmkapil, telefoni meeldetuletustes, screensaveril, telefoni ja arvuti wallpaperil), sisestama arvuti paroolina vms.

    “Emotions are very thirsty for the words “I am enough”!” tuletab Marisa meelde, et meie psüühika igatseb teada, et meiega on kõik õigesti. Ja nendest sõnadest ei saa küll. See on nagu kehakreem, mille kuiv nahk imeb sisse. “Ja selle protsessi lõpuks, kui sa tõesti tunned, et oled piisav, siis pole sul vaja seda teistele tõestada, väliste asjadega näidata, kogu show off langeb ära,” ütleb Marisa ja lisab mõned värvikad lood oma klientidest, kes on enesearmastamise protsessi lõpuks müünud maha oma Porsched, sest neid pole lihtsalt “enesekaitseks” enam vaja. Nende klientide arvates on pärast seda sisemist protsessi lihtsalt õnnelik olla kerge ja lihtne.

    Muidugi ei piisa enamasti ainult kordamisest, vaid muutus peab tulema sügavamalt, nii, nagu need otsusedki.

    Siin tulebki juurde Marisa kui hüpnoterapeudi roll: ta tegi meiega juhendatud meditatsiooni, milles viis meid sugereeritavasse seisundisse, kus meenutasime olukordi lapsepõlvest, millest võisid enda väärtusetuna tundmise mõtted alguse saada. Marisa juhendamisel jätsime need sinna ja uuendasime oma otsuseid maailma toimimise ja iseenda kohta.

    Foto: Mardo Männimägi

  • Indrek Palm: kes ei taha joosta, võiks sõita jalgrattaga

    Indrek Palm: kes ei taha joosta, võiks sõita jalgrattaga

    Personaaltreener Indrek Palm on spordi ja füüsiliste treeningutega regulaarselt tegelenud rohkem kui 30 aastat. 56-aastasel Indrekul on sama kehakaal nagu 25-aastaselt ja füüsilised näitajad nagu 30-aastasel mehel.

    Indrekul on suured teadmised toitumise, mõtlemise ja treeningute koosmõju kohta ning ta on esinenud selle kohta ettekandega erinevates spordiklubides. Viimased neli aastat on ta enda jaoks avastanud taipoksi ja rattaspordi.

    Kuidas planeerid treening- ja toidukordi suvisel perioodil, kui on palju ringi sõitmist ja üritusi?

    Suvel on lihtsam teha välitreeninguid, need ei ole seotud mingi kindla spordiklubi või asukohaga. Jooksu- ja rulluisuvarustus või hea tahtmise juures isegi jalgratas peaksid olema autosse kaasavõetavad. Tihtipeale lisavad treeningud uues keskkonnas positiivset emotsiooni.

    Toitumise osas võiks proovida toidukarpide kasutamist. Paljud tõsised harrastajad, kes lähevad tööle või pikemaks ajaks kodust välja, võtavad kaasa vajalikud toiduportsud spetsiaalsetes plastkarpides. See tagab, et saab süüa õigel ajal ja täpselt seda, mida toitumiskava ette näeb.

    Millised on head suvised treeningud looduses, kui joosta ei taha?

    Isiklikust kogemusest soovitaks jalgratast. Esiteks saab treeninguaega venitada oluliselt pikemaks võrreldes jooksuga, teiseks sobib hästi inimestele, kellel ka ülekaalu, intensiivsust lihtne kontrollida, superhea liigeste (põlved) seisukohalt.

    Milliseid treeningharjutusi/harjumusi saaks teha nii-öelda käigu pealt, kui on kiiremad perioodid?

    Kui on kodus natuke vaba põrandapinda võimlemismati tarbeks, siis on väga palju erinevaid oma keharaskusega võimlemisharjutusi (kükid, väljaasted, kätekõverdused jne), mida võiks teha. Sõltub sportlikust ettevalmistusest, milliste harjutustega alustada. Hüppenööriharjutused on üks võimalus kodus vastupidavust ja koordinatsiooni treenida.

    Kuidas hoida endas motivatsiooni ja järjepidevust, et alustatud tervislik teekond saaks elustiiliks?

    Ma usun, et kõik, kes on alustanud seda uut teed – regulaarsed treeningud, teadlik toitumine jne – märkavad üsna varsti enda juures positiivseid muutusi.

    “Suurenenud füüsiline jõud ja vastupidavus, parem koordinatsioon, rohkem energiat, ilusam mina vaatab peeglist vastu. ”

    Nende muutuste märkamine ja sellest rõõmu tundmine kannustab edasi liikuma. Mingi pikema aja pärast muutub selline eluviis sama omaseks nagu hingamine, osaks igapäevaelust, milleta on raske elada.

    Kas olete kokku puutunud jooga või meditatsiooniga ning kas neid võib pidada piisava koormusega treeninguks?

    Olen kokku puutunud mõlemaga. Mingi aeg võtsin osa ashtanga-jooga treeningutest. Väga sportlik ja füüsilist pingutust nõudev. Minu eesmärk ei olnud selline jooga filosoofia või elustiili järgimine, vaid lihtsalt suurendada keha painduvust. Juba paari nädala pärast oli tuntavat edasiminekut märgata.  Mis puutub meditatsiooni, siis see on hea meetod vaimse poolega tegelemisel. Aitab keskenduda, ühenduda sisemise tarkusega, saada keerulistele küsimustele vastuseid jne. Aga kindlasti ei ole tegemist treeninguga selle tavamõistes.

    Mis oleks head snäkid, mida võtta kaasa suvistele väljasõitudele, et hoida toitumine tervislik?

    Kasutan pikkadel treeningutel väljas (kolm-neli tundi) põhiliselt banaane ja kuivatatud jõhvikaid, samuti rosinaid ja pähkleid. Viinamarjad on ka väga hea ja kiire energiaallikas.

    Mida arvate taimetoidust?

    Klassikalise käsitluse järgi on olemas viis põhilist toidugruppi: teraviljatooted, juurviljad, puuviljad, liha-kala-muna ja piimatooted. Teaduse seisukohast peaks inimene tarbima päevas igast toidugrupist midagi. Meie kehal on kindlad vajadused. Kui on kas tervislikel või muudel põhjustel otsustatud loobuda liha- ja piimatoodetest, siis peab hoolikalt läbi mõtlema, millistest allikatest anda kehale piisavalt vajalikke proteiine, rasvu, mineraale ja vitamiine.

    Ainuüksi see, et toit on taimne, ei tee seda veel tervislikuks. Näiteks friikartulid ja valge sai on ju ka taimne toit. Tervisliku toidu mõiste on üks kõige ebamäärasemaid väljendeid üldse. Lähtuda võiks sellest, et toit võiks olla võimalikult vähe töödeldud ja sarnaneks võimalikult palju oma algvormile. Võimalusel tuleks süüa palju toorest ehk nn elus toitu, eriti nendel, kellel on ülekaalu probleem. Toores taimne toit on üks tõhusamaid ballasti ja jääkainete väljutajaid. Eesti elanikkonna statistika näitab selget liha ja puuviljade ületarbimist, juurviljade osa on aga seevastu väga tagasihoidlik.

    Foto: Gitta Veber

  • 8 aastat Joogafestivali kogemust: 10 soovitust südamega sündmuse korraldamiseks

    8 aastat Joogafestivali kogemust: 10 soovitust südamega sündmuse korraldamiseks

    Igal asjal on oma algus. Mõte. Idee. Nii ka Joogafestivalil. Ideed toites ja sellele mitmekesi elu andes kasvab see elujõuliseks. Samamoodi kasvas Joogafestival. 2012. a oli meil 800 osalejat, eelmisel suvel juba 1300.

    Millised on meie õppetunnid korraldamise kaheksa aasta jooksul? Siin on peakorraldajana minu 10 soovitust südamega sündmuse korraldamiseks.

    1. Küsi endalt: “Miks ma seda teen?”

    Sellele küsimusele vastuse teadmine annab sulle sihi, motivatsiooni, väe ning aitab sind läbi emotsionaalsetest ja füüsilistest mõõnadest.

    Esimese festivali korraldamise poolteiseaastases protsessis küsisin endalt sageli, miks ma seda teen. Olin samal ajal ka rase ja töökoormus oli suur, vahel kahtlesin oma oskustes ja võimetes, mõnikord olin finantsilise riski või vastutuse hirmust peaaegu kangestunud. Kui olin murdumas, aitasid teised tiimiliikmed mul sellest kahtlusest ja surnud punktist üle saada.

    Teadsin, et teen seda lihtsalt tugeva inspiratsiooni ja selge visiooni pärast, selle nimel, et luua rohkem head ja pärast tunda rahulolu. Kui väike see soov tegelikult on – rahulolu – ja kui suur võib olla see, mida me selle nimel oleme võimelised panustama!

    Jah, korraldasime esimest Joogafestivali poolteist aastat, et kõik saaks maksimaalselt hästi tehtud. Sellest viimased pool aastat töötasin isiklikult vähemalt 6 tundi iga päev (mitte iga tööpäev, vaid iga päev) Joogafestivali kallal. Seda oli palju rohkem, kui päikeselises linnusehoovis vilksatanud idee taga aimata oskasin. Lisaks panustasid teised tiimiliikmed endale teada oleva aja. 🙂

    2. Suuri asju tehakse hulgakesi

    Kui ma õigesti mäletan, siis esimesel Joogafestivali kohtumisel oli meid 16 sõpra, kes kõik olid valmis moel või teisel oma õla korraldamisele alla panema. Mõni kuu hiljem asutasime MTÜ Joogafestivali, millel on neli liiget. Erinevad kompetentsid, kogemused ja isiksused – nii on ideaalne, sest oleme piisavalt erinevad eelistamaks erinevaid tööülesandeid ja toomaks erinevaid vaatenurki. Meie olemegi korraldajate tuumik, kes töötavad festivali nimel kogu aasta, lisaks on meil veel kuus iga-aastast abilist omas nišis.

    Sel suvel toimub juba seitsmes Joogafestival Haapsalus ja viimati oli osalejaid kokku umbes 1300. Talviti oleme joogafestivale teinud kolm korda ka Tallinnas. Praegu juba korraldame otsapidi ka järgmise suve Joogafestivali: läbirääkimised peaesineja ja mõnede teiste esinejatega käivad.

    Meie tiimi väärtuslikud liikmed 2018, enamik neist teenelised st igal aastal:

    Anne Kallas, Ireen Järvekülg, Mihkel Lubi, Kent Raju, Sirli Seliov, Hälys Laanemäe, Maria Helena Luiga, Kati Valbet, Monika Kuzmina, Elviira Eessaar ja Ülle Jehe.

    Fotol (Mari-Liis Nellise foto) on eelmise aasta tiimist need, kes said festivali avamise saginas mahti lavale astuda:

    Vasakult: Monika Kuzmina, Sirli Seliov, Anne Kallas, Merit Raju, Mihkel Lubi, Regina Sirendi, Kati Valbet, Hälys Laanemäe.

    Suur-suur tänu teile!

    3. Ole valmis 1001 detailiks

    Festivali korraldamine koosneb vist küll tuhandest detailist. Meil näiteks 50 osalejat ja igaühe tehnikavajadused, ööbimine, programmi paika saamine ja varakult kogu veebiinfo kogumine; 70 vabatahtlikku – igaühe kompetentsid, tööülesanded, saabumiskellaajad, särgisuurused; 7 asukohta ja kõigi tehnika ja dekoratsioon, lepingud, avaliku ürituse load; 100 bazaarikauplejat, nende müügiplatsi suurused, elektrivajadused, see, kas kellegi foodtruck mahub iidsest linnuseväravast üldse sisse; kahes keeles veebisait (oleme teinud ka kolmes keeles, aga selle värskena hoidmine oli keerukas, kuna kasutasime pidevalt tõlgi abi); intervjuud, artiklid, bännerid ja muu turundus ja PR, plakatite laiali viimine; tehnilised detailid, dekoratsioonid, tiim, ootamatud lisakulutused ja -kohustused jne jne.

    4. Mõtle läbi plaan B

    Muidugi tuleb kohanduda oludega – oleme vist ainus või vähemasti üks väheseid vabaõhusündmusi, millel on alati olemas plaan B siseruumi näol. Põhiprogramm toimub Haapsalu linnusehoovis vabas õhus, paljud töötoad ja loengud siseruumides, aga mitmel aastal on siiski tarvis läinud ka linnusehoovi programmi jaoks alternatiivset siseruumi – kord vihma, kord äikese, kord liivatuisu pärast!

    5. Käi ajast ees

    Joogafestivalil on kahel päeval 11 tundi programmi paralleelselt seitsmes asukohas, kokku 50 programmipunkti. Kavas on joogatunnid, tants, muusika. Meil on suur osa esinejatest alati uued, programmis ükski punkt ühelgi aastal ei kordu samasugusena. Oleme laiendanud vaadet joogale, lisades laste ja beebiootel emade jooga, paarijooga, ekstaatilise tantsu, rahvamuusika, joogatunni elava muusika saatel, ööprogrammi gongihelidega jne.

    Kõige rohkem oleme ajast ees käinud oma meestejooga töötubadega ja nüüd on aeg meile selles osas järgi jõudnud ja päris palju mehi osaleb joogafestivalil ja töötoad on olnud päris täis. Seekord on meil ühes saalis lausa kolm meeste tundi järjest: meestejooga, aktiivmeditatsioon meestele ja vestlusring vabaduse teemal.

    6. Laiene ja kasva

    Lisaks joogale oleme aastatega toonud programmi hulga rohkem muusikat ja tantsu kui esimesel festivalil. Joogafestival on teadlikkuse ja elurõõmu festival, see on kvaliteetsema, rahuldustpakkuvama, tervislikuma elu festival. Meil on ka palju taimse ja käsitöötoidu pakkujaid. Kõik alkoholi-, liha- ja enamasti ka valge suhkru vaba! Tõesti, lapsega (mu laps on näiteks nüüd 5-aastane) võib täiesti rahuliku südamega jalutada sel bazaaril!

    Oleme eksperimenteerinud – teinud kokkamistöötubasid, naerujoogat, akrojoogat, pakkunud eriti autentset vürtsikat toitu, otsinud sponsoreid, teinud eksperimente meedias.

    Tervisekaupade ja taimse toidu bazaar on aasta-aastalt kasvanud ja nii saab maitse- ja ilumeelele uusi elamusi pakkuda ligi 100 pakkuja juures nii linnusehoovis kui ka kultuurikeskuses ja selle ees. Bazaaril osalemine on prii sissepääsuga.

    7. Emba ootamatusi

    Ükskord oli kohe linnusemüüri taga rokikontserdi soundcheck. Jeerum, aga meie õhtune kontsert?! Käisime nendega asja arutamas – kas tõesti on 100 meetrise distantsiga antud meile ja neile avaliku ürituse luba? Jah, suvi on üürike, nädalavahetusi vähe, üritusi palju! Pidasime hinge kinni, et tuule suund muutuks või et meie helitehnika oleks võimsam. Kõik sujus.

    Eks seda ole olnud mitmeid kordi, et vaatame tiimiga koos taevast ja erinevaid ilmaennustusi just selle pilguga, et vabaõlulava kolimine võtaks vähemalt 45 minutit – mida arvata sellest, mis võiks taevast lähema 45 minuti jooksul tulema hakata? On olnud üllatavalt keeruline mõistatada, aga kõik on vaatamata sellele kenasti sujunud!

    Ootamatustega on veel see asi, et need ei tohi kuidagi osalejatele välja paista. Need tuleb muuta sündmuse orgaaniliseks osaks – umbes et just nii see oligi mõeldud (mis siis, et selle taga oli palju närvipinget ja sahmimist).

    8. Isiklikeks väljakutseteks valmis!

    Isiklikult mulle oli kahel aastal eelnevast kuuest olnud selline väljakutse, et ma pole peakorraldajana ise saanud festivalil kohapeal olla. Eelmisel festivalil olin täiesti pikali voodis ja haige, kord varem olin ootamatul reisil Indias, millest ei saanud ära öelda. See on tähendanud festivali ajal väga palju helistamist, smsi’mist ja püüdu lõdvestuda, et kõige eest on hoolt kantud. Ja kantigi. Aga seda muidugi hea planeerimise ja põhjaliku ettevalmistusega. Aga number üks väljakutse oli kohe esimese festivali eel see, et olin lapseootel koos korraliku iiveldusega 😀

    9. Leia toetust

    Igati chillim on teha mida iganes, kui sul on mitu sissetulekuallikat. Sündmuste korraldamisel on see piletitulu, müügikohtade (nt toitlustajate) tasud ja sponsorite toetus. Leia inimesed, kes on ses osas väga head networkijad ja läbirääkijad ja siis saad kergemalt hingata ka kogu finantsstressiga.

    10. Naudi kinkimise rõõmu

    Mõned aastad käisime ringi küsimusega, milline võiks olla festivali heategevuslik mõõde (lisaks sellele, et loodetavasti kõigi osalejate elukvaliteet paraneb, kui kasutada festivalil kogutud teadmisi!).

    Oleme nüüd juba neljandat aastat kutsunud Joogafestivalile priipääsmega Läänemaa Suurperede Liidu ligi 80 ema või isa ja nende lapsi – nende peres kasvab minimaalselt 4 alla 19-aastast last ja keskmine laste arv peres on 6. Emadel, eriti suurperedes, on raske leida aega enese jaoks ja sageli napib ka võimalusi. Tahame pakkuda neile suurperede emadele võimalust Joogafestivalil puhata ja saada aimu joogapraktika taakaalustavatest tehnikatest.

    Ja eks oma korraldatud sündmus ole kingitus ka endale ja mõeldud nautimiseks.

    Teisel festivalipäeval võtame tihtipeale ise ka mõnest töötoast osa ja saame end korraldamisest korraks välja lülitada 😉

    Jõudu ja rõõmu sulle sinu enda sündmuste korraldamisel!

    Kohtume Haapsalus 28.-29. juulil 2018! Piletid on 15. juulini 59€, kohapeal 79€ Vaata programmi ja osta pilet siit

    + Kui tahad midagi lihtsat ja ergutavat oma hommikurutiinide juurde lisada, siis siit saad teada, kuidas: