Ostukorv

Category: Töö

  • Toeta naisi ja lapsi, kes väljuvad vägivaldsest suhtest

    Eelmisel aastal abistas Tartu naiste tugikeskus Tartu- ja Põlvamaal kokku 428 erinevat naist, kel 534 last kaasas. Kümmekond nendest naistest olid eakad, ehk siis vanuses 65+. Keskmiselt ööbis abivajaja tugikeskuses 48,88 ööd.

    Tartu naiste tugikeskus töötab Lõuna-Eestis – Tartumaal ja Põlvamaal, abistades vägivallaohvritest naisi ja lapsi vägivallast väljumisel. Meie juurde võib naine pöörduda ise või satub läbi teiste inimeste või organisatsioonide (näiteks politsei või ohvriabi). Kui naine meie juurde jõuab, kohtub temaga esmalt sotsiaalnõustaja, kellelt naine saab esmalt kriisinõu ja rahunemise abi. Hiljem kogu vajaliku info nii oma situatsiooni kui edasiste võimaluste kohta. Koos naisega kaardistame tema olukorra ja arutame läbi, millised võimalused naisel iseseisva elu alustamisel on. Samuti seda, mida erinevad valikud naise jaoks kaasa toovad. Sageli on naisel kaasas lapsed, kellega samuti tegelema hakkame. Meie nõustamiste käigus selgub lõplikult, mis moodi meie aidata saame. Kuni uue elu alustamiseni (ning ka peale seda) oleme naisega kontaktis ning toetame kuniks see vajalik on. Kontakt ühe perega võib kesta mõnest korrast aasta-paarini.

    Kui naisel on kodune olukord väga keeruline, saame võtta nii tema kui tema lapsed meile varjupaika majutusteenusele. Majutust vajab kuni 10% meile jõudvatest naistest ja lastest. Ka Põlvas on meil varjupaik. Varjupaigaks on meil Tartus kaks korterit, Põlvas üks. Iga naine saab enda käsutusse ühe toa (lastega naiste jaoks on meil suuremad toad), köök ja tualettruumid on ühised.

    Pakume naistele lisaks sotsiaalnõustamisele psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist. Meie juristid esindavad naisi lisaks juriidilistele küsimustele-muredele vastamisele ka kohtus. Meie jaoks kõige olulisem ekspert tiimis on laste jaoks hädavajalik lapsepsühholoog. Nii juristid, terapeudid kui lapsepsühholoog ei ole riiklikult rahastatud, vaid tugikeskus hangib nende kulude katmiseks ise rahastuse. Selle tarvis osaleme erinevates rahvusvahelistes projektides ja kogume rahalisi annetusi eraisikutelt – tehes rahaotsimise kampaaniaid ja käies vabaõhuüritustel. On tähtis, et see abi oleks kättesaadav ning tasuta, samuti erialaspetsiifiliselt professionaalne. Naistel ei ole rahalisi vahendeid ise selliste teenuste eest maksmisel ja prioriteete sättides jätaksid nad selle abi võtmata. Selleks, et naised suudaksid ise oma eluga edasi minna, on väga oluline, et nad psühholoogiliselt terveneksid ning meelerahu jaoks on vajalik, et ka juriidiliselt kõik probleemid lahendatud saaksid.

    Laste puhul on teraapia veel eriti oluline, kuivõrd nende elu on (nende elu pikkust arvestades) olnud enamjaolt ebanormaalne. Vägivalla pealtnägemine või -kuulmine kahjustab laste vaimset tervist pika aja jooksul ning suure tõenäosusega võib juhtuda, et neist tulevad täiskasvanuks saades vägivallatsejad või ohvrid. Lapsepsühholoogi hinnangul on kodust saadavate mustrite täiskasvanuna järgimine enam kui 50% juhtudel tõendatud. Kui me jätame need lapsed aitamata, on hiljem suurem (ja kallim) probleem kogukonnal ja ühiskonnal.

    Eraldi fondi, mis naisi otse rahaliselt toetaks, meil pole. Tugikeskusele laekuvate annetuste toel maksame meil töötavatele spetsialistidele. Vägivallaohvritega töötamiseks peab olema lisaks tavapärasele haridusele (sotsiaaltöö, jurist, psühholoog, terapeut) läbitud täiendkoolitused, mis aitavad spetsialiseeruda vägivallale ning selle ohvritega tööle. Nende teadmiste puududes on raske hästi abistada. Lisaks rahalistele annetustele pakuvad inimesed varjupaigale aeg-ajalt erinevaid tarbeasju, voodipesu, riideid. Kui naine kolib välja, siis anname talle vajadusel varjupaigast asju kaasa ja oleme ise ka lisaannetusi otsinud, et näiteks (üüri)korter sisustada.  Üldiselt jääme naisega kontakti ka pärast tema meie juurest lahkumist. Toetame ja aitame seni, kuni naine tunneb, et nüüd on ta valmis iseseisvalt edasi liikuma. Sageli on nad meiega ka hiljem aeg-ajalt kontaktis ning räägivad, kuidas neil ja nende lastel uues elus läheb.

    Eelmisel aastal oli meie aidata kokku 428 erinevat naist, kel 534 last kaasas (Põlva- ja Tartumaa). Kümmekond nendest naistest olid eakad, ehk siis vanuses 65+. Keskmiselt ööbis abivajaja meie juures 48,88 ööd.

    Selle aasta esimese kümne kuu jooksul oleme aidanud juba 318 erinevat naist ja 431 last. Esimese kümne kuuga oleme pakkunud 794 tundi kriisi- ja juhtumipõhist nõustamist, 550 tundi teraapiat naistele, 446 tundi psühholoogilist nõustamist lastele. Juristid on sellel aastal naistega tegelenud 655 tundi.

    www.naistetugi.ee

    Konverentsil kogume naiste jaoks materiaalseid annetusi, aga saad oma panuse anda ka ülekandega.

    MTÜ Naiste Tugi- ja  Teabekeskus

    SWED a/a EE912200221019998649

    MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute registrisse — lisades selgitusse oma isikukoodi on võimalus tulude deklareerimisel saada tagasi 20% annetuse summast

  • Kuidas investeerida endasse?

    Kuidas investeerida endasse?

    Olen Reet Neemoja. Mind võib nimetada arengupartneriks või kui see ei ütle mitte midagi, siis psühholoogiks ja coachiks. Minu kogemustepagasis on üle 15 aasta liidrite ja organisatsioonide arengu toetamist personalijuhina, ettevõtte juhatuse liikmena ja välise konsultandina. Samuti rahvusvaheline töökogemus ettevõtluse arendamise valdkonnas Euroopa Liidu Komisjoni juures Kosovos ning protsessile orienteeritud terapeudi töökogemus USAs.

    Investeerimine minu jaoks on eelkõige tähendanud investeerimist iseenda arendamisse: olen selle nimel kolinud teisele poole maakera peaaegu kuueks aastaks õppima ja töötama, samuti on see tähendanud finantsiliselt ja elustiili osas ebastandardseid valikuid. Kui küsida, kas see investeering on ennast ära tasunud, siis vastan kindlalt „Jah, on!“. Olen näinud ja kogenud palju, mul on lähedasi sõpru maailma eri nurkades, tänu kellele tunnetan seda ümmargust kera, millel elame, oluliselt terviklikumana kui varem ning olen sisemiselt teadlikum, õnnelikum ja tasakaalukam kui kunagi varem.

    Rikkus maise vara mõttes ei ole olnud minu prioriteet. Mul on alati olnud piisavalt vahendeid mulle oluliste asjade jaoks ja ma pole vajanud luksust, sest eelistan elada tarbides seda, mida elu pakub, nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

    Eelmisel aastal tõstatus minu jaoks tervisesse investeerimise teema, sest keha lõi häirekella. Sain aru, et lisaks enesearendamisele emotsionaalses ja mentaalses plaanis pean rohkem tähelepanu pöörama ka oma füüsilisele kehale, ilma milleta pole võimalik siin maailmas eksisteerida. Tegin läbi sügava enesetervendamise teekonna, mille käigus õppisin oma keha täiesti uuel tasandil tundma. Sain aru, et mina vastutan oma tervise eest ja olen võimeline looma suuri muutusi, kui sellele keskendun.

    Kuna hindan väga praktilisi samm-sammulisi juhendeid ehk tööriistu, sest need on mind enesearenguteekonnal palju aidanud, siis jagan sinuga “Sõltumatu naine” konverentsil samuti ühte tööriista, millest mul on palju abi olnud. See tööriist aitab konverentsipäeva jooksul tekkinud mõtetest olulisima välja sõeluda ning luua sellest lähtuvalt oma Edu Arhitektuur.

    Loe lähemalt siit:

    https://hingelepai.ee/konverents-soltumatu-naine-28-03-2020/
  • Kuidas pikaajaliselt oma rahalist seisu parandada?

    Kuidas pikaajaliselt oma rahalist seisu parandada?

    Kuidas pikaajaliselt oma rahalist seisu parandada? Allpool jagan 8+1 soovitust “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni” autorina:

    • Märgi üles oma kulud ja tulud vähemalt paar kuud, parem kui aasta aega. Ka need, kes teevad seda pidevalt, päevast päeva, aastast aastasse, märkavad, et kui mõni kuu lüüakse kulude ülesmärkimisele käega, kipuvad need kuu lõpuks märkamatult 10-15 % suurenema.
    • Otsi võimalusi suurendada oma sissetulekut, arvestades oma tugevusi, pannes teenima kasutult seisva (kinnis)vara või müües midagi, mida ise enam ei vaja.
    • Säästa iga kuu 5-50% sissetulekust.
    • Kui sa tead investeerimisest vähe ega ole huvitatud end pidevalt kursis hoidma, vali automaatseid lahendusi, nagu näiteks kuu alguses püsiülekanne 3. samba pensionisse kuni 15% oma sissetulekust. Järgmisel kevadel saab tuludeklaratsiooni arvestuses pensionisamba maksetest 20% tagasi! See on justkui 20% esimese aasta tootlust – mis on investorite maailmas väga kõva sõna.
    • Kui sul pole veel 3. pensionisammast, alusta 3. sambaga esimesel võimalusel (just sel aastal – kuna reeglid muutuvad järgmisest aastast!) ja kaalu madalate teenustasudega võimalusi, näiteks indeksfondidesse investeerivaid pensionifonde.
    • Kui sul on võimalus investeerida rohkem kui 15% sissetulekust, uuri lähemalt passiivseid, indeksfondide-põhiseid investeerimisvõimalusi. Nende eelis on, et järjepidevalt ja regulaarselt sissemakseid tehes ei pea ajastama ostmise hetke, püüdes saada pihta madalatele ostuhindadele. Teine eelis on see, et teenustasud on neil madalad, kuna puudub fondijuht. (See teeb fondiosakute hinnad küll kõikuvamaks, kuid pikas perspektiivis pole see nii oluline – rolli mängivad hoopis teenustasud, mida tuleb maksta ju ka neil aastatel, kui majandus on vähi- või teokäigul.)
    • Õpi juurde investeerimise kohta, näiteks alustades minu raamatust, mis on mõeldud just naistele. Eesti autorite raamatuid on veel palju ja tuleb pisitasa ka juurde. Samuti on olemas väga asjalikud taskuhäälingud nagu Investeerimisraadio ja Investeerimisklubi.
    • Ava end külluseteadvusele – märka, kuidas sa mõtled ja räägid rahast, aga ka ajast, ilmast, suhetest ja muust ja mida sa nende sõnadega tegelikult juurde lood. Pane tähele, kas sul on tunne, et pigem on paljutki puudu ja näiteks kui keegi küsib, kuidas läheb, vastad õlakehitusega: “Ei saa kurta.” Kas on aega vähe või hoopiski ideid palju? Või ongi kõike parasjagu ja sul on tunne, et oled ise oma valikute perenaine-peremees?

     + Ja veel üks soovitus – kõik endasse (tervisesse, teadmistesse, oskustesse) panustatud raha tuleb sulle tagasi vähemalt kümnekordselt!

  • Milline pensionisumma on piisav?

    Milline pensionisumma on piisav?

    Pension tundub võõras ja kauge mure. Aga selleks ajaks, kui keskmine põlvkond pensioniikka jõuab, nihkub see iga üha eest ära (sest me plaanime muidugi olla super heas vormis ja energilised) ja selle summa peale, mida me tulevikus kasutada tahame, peaks juba praegu mõtlema.

    Pension on nii naistele kui meestele oluline teema, aga naised on pisut kehvemas olukorras, sest naiste karjäärikatkestused ehk teiste eest hoolitsemisele kulunud aastad tähendavad seda, et meil on teenimise aeg tüüpiliselt lühem ja naiste keskmist palka arvestades ka summad väiksemad.
    Aga kui vaadata keskmist eluiga, on kulutamise aeg naistel enamasti pikem.

    Rusikareegel on, et pensionile jäädes võiks sissetulek olla 80% harjumuspärasest, et elukvaliteet ei kannataks.

    Mis sa arvad, milline tuleb sinu pensionisumma?
    Ja milline võiks see olla, arvestades su ootusi elukvaliteedile ja võimalikke kulutusi tervisele?

    Seda lünka tulebki tööaastate jooksul täita.

    Ehkki uuringud näitavad, et enda pensioniks kogumine on meile emotsionaalselt raske – justkui teeksime ülekandeid võõrale inimesele (!!).
    Sellest psühholoogilisest barjäärist enese läbi trikitamiseks tuleb otsus teha vaid korra ja edaspidised maksed toimuvad juba automaatselt.

    Põhiline, mida olen näinud investeerimismaailmas kahetsetavat, on see, et ei alustatud varem.
    Siin on võimalus teiste vigadest õppida.

    Kas teadsid, et selle aastanumbri sees on kasulik avada oma 3. pensionisammas?
    Kas sul on see juba tehtud?

  • 100 nippi, kuidas parandada und

    100 nippi, kuidas parandada und

    Küsisin “Mida oled oma une kvaliteedi või kvantiteedi parandamiseks senini teinud?”

    Vastajaid oli peaaegu 1300 ja sorteerisin välja 100 põnevamat ja korduvamat lahendust une parandamiseks.

    20. on see, mille peale sa ei tuleks ja

    30. on see, mida ei tee 70%,

    69. on mõistlik ja

    92. on samas tuuris põhjalik nagu minu kogemused

    1. Õhtused jalutuskäigud
    2. Ei elektroonikale
    3. Efektiivsem töö- ja elukorraldus
    4. Rahustav tee
    5. Varem magama
    6. Oura sõrmuse kasutamine
    7. Õhtune meditatsioon
    8. Hingamisharjutused
    9. Õhutan tuba enne magamaminekut
    10. Olen püüdnud magamaminekut ja ärkamist ühtlustada, et oleks igal päeval sama
    11. Magan pimedas ja lahtise aknaga
    12. Pimendavad ruood
    13. Kui mingi mõte piinab ja ei lase uinuda juba pikalt siis üritan ta kirja panna
    14. Kuulan rahulikku muusikat
    15. Hoidun õhtul hilisest söömisest ja kohvi joomisest
    16. Jahe tuba, soe tekk
    17. Toitun enam-vähem tervislikult
    18. Kõrvatropid
    19. Magama jäädes kuulan erinevaid meditatsioone ja rahulikku muusikat
    20. Võtsime endale koera ning see motiveerib igapäev õues liikuma
    21. Lihtsalt kauem maganud ja lasknud hommikul mehel lapsega tegeleda
    22. Lavendli eeterlik õli
    23. Hea madrats ja mõnusad voodilinad
    24. Lapsed oma tuppa
    25. Proovinud korralikult puhata ja võtta oma toidulisandeid õigeaegselt
    26. Vahetasin padja välja
    27. Mediteerimine, rahustavad-positiivsed enesesisendused
    28. Õhtune shindo, mantrad, hingamisharjutused, homöopaatilised ja muud toidulisandid (melatoniin), harva ka unerohi (võõras koht, täskuu)
    29. Peamassaaž
    30. Viimasel ajal olen mõelnud, et peaksin lõpetama õhtuse telefonis skrollimise enne uinumist…
    31. Õhtuti “ekraanide” asemel raamatuid lugenud, lapsega varem magama pugenud ja õhtuseid jututunde voodis teinud
    32. Kallistan
    33. Olen muutnud oma elu
    34. Väldin erutavaid jutuajamisi/ tegemisi enne magamaminekut
    35. Magamistoa ümberkorraldust ja õhtusi rituaale sobivaks sättinud
    36. Ilusad voodiriided
    37. Kuum vann või dušš
    38. Üritan varem magama minna, hästi ei õnnestu (=väga halvasti õnnestub). Vähem kohvi juua (enamasti õnnestub ja töötab)
    39. 321 reeglit järginud (3 tundi enne und ei söö, 2 ei tee tööd, 1 ei vaata nutuseadmeid ega telekat)
    40. Panen korduvad automaatmõtted kujuteldavast puldinupust kinni
    41. Kui näen tööd unes,siis kuulan rahustavat muusikat, see aitab
    42. Püüan teha kas või 5 min hingamisele keskendumist
    43. Kui tulen mõnelt ürituselt või kohtumiselt õhtul, puhastan alati energiad küünalt kasutades ära, saadan kogu võõra energia minema
    44. Ristsõnad enne magamaminekut
    45. Ei peavoolu meediale ja krimiuudistele. Rohkem väärtkirjandust.
    46. Pidev eneseareng, uudishimu elu ja põnevate inimeste vastu
    47. Endaga rahus elamine, sisemine tasakaal, positiivne suhtumine, piisav liikumine, piisavalt puhast vett ja vitamiine
    48. Õhtune uinumine läks kiiremaks, kui hakkasin kasutama unemaski. Esiteks hoiab see silmad ilusti kinni, teiseks on isegi silmi lahti tehes kõik kottpime. Samuti on siidist unemask imemõnus vastu nägu
    49. Suhkru ja jahuvabad toitumisperioodid + meditatsioonid
    50. Päeval magan lapsega
    51. Kõik tekkivad mõtted kohe kirja panna (et ei jääks ketrama)
    52. Korrigeerinud toitumist, liikumist, mõtlemist
    53. Enne uinumist pesen ja kreemitan, mis on hea rutiin ja annab kehale märku uneks valmistuda
    54. Proovinud raskustekki
    55. Asjad ära teinud, mis jäävad kripeldama
    56. Arvestanud 1,5-tunniseid unetsükleid, et oleks kergem ärgata
    57. Magamistoast kõik elektriseadmed välja
    58. Kuulanud hüpnoosiseansse ja meditatsioone
    59. Soe jalavann
    60. Magamajäämiseks kuulan err i arhiivist midagi huvitavat või lihtsalt podcaste. See suunab mõtted saatele ja rahustab aju maha. On huvitav ja ma ei keskendu uinumisele.
    61. Võtan lapsed vajadusel kaissu ja kui kitsas siis rändan ise mujale öösel.
    62. Proovinud ohverdada muid tegemisi selle nimel, et saaks kauem magada.
    63. Läksin magama eraldi tuppa, kus ma ei kuule kedagi ega midagi
    64. Kui tekib haruldane võimalus, teen lõunauinaku
    65. Silmaklapid, aroomilamp, roosa kvartsi lamp
    66. Asjade hulk toas miinimumini (mitte midagi peale voodi)
    67. Laps magab kaisus (et ei peaks öiste ärkamiste ajal üles tõusma)
    68. Mõttemustrite muutmine. Isegi töökohta vahetasin, et stressi vähendada.
    69. Püüan õhtul peale kl 20-21 hoida tähelepanu enda juures, sissepoole – seepärast ei meeldi ka filme jms õhtul vaadata, telefoniga helistada, märkan, et see mõjutab mu energeetikat liiga palju ja samuti une kvaliteeti
    70. Mõtisklemine, visualiseerimine
    71. Unepäevikut pidanud
    72. Püüan lapsi varem magama saada
    73. Loonud omale rahuldustpakkuva elu, kus on vähe stressi, head suhted, hubane kodu/voodi.
    74. Kappide koristamine
    75. Oma järgmise päeva plaanide (paberile) kirja panemine, et saaks mõtted peast
    76. Loendan hingetõmbeid
    77. Kui palju mõtteid, siis ütlen endale: homme mõtlen
    78. Vahetame tihti voodipesu
    79. Enne uinumist mõtlen läbi asjad, mille eest võin päeva jooksul toimunust tänulik olla (keskendun positiivsetele aspektidele elus)
    80. Olen õppinud oma mõtteid suunama enne uinumist. Näiteks: eelmise päeva õnnestumised ja homsed ootused.
    81. Käin psühholoogi juures teraapias
    82. Isiklikud tekid võtsime ühises voodis kasutusele juba ca 10 aastat tagasi, kus mõlemad saavad täpselt selle temperatuuri, mis neile vaja. Oleme koos aga ikkagi iseendad samal ajal
    83. Venitused enne magama minekut
    84. Süütan tunnike enne voodisse minekut küünla
    85. Murede ja pingete maandamine (päeviku pidamine, sisevaatlus)
    86. Kui uni ei taha tulla, siis mõtlen end mõnusasse paika
    87. Kui mõtted segavad, siis aitavad kõrvatropid
    88. Tegin mastaapse hüppe – lahkusin suhtest
    89. Lähen koos lapsega vara voodisse ja ei tule enam välja, kuna muidu läheb uni ära ja ei uinu enam.
    90. Veesooni otsinud, viisin voodi teise seina
    91. Magame elukaaslasega eraldi tekkidega
    92. Ei vaata elektroonikaseadmeid 2 tundi enne mgamaminekut, magamistoas on dioodpirnid asendatud vanade soojuspirnide vastu, tuba hämar, õhutan alati ja magan avatud aknaga. Akende ees pimendavad rulood ja silmad kaetud tekstiilist magamisprillidega. Magan abikaasast eraldi toas. Kasutan melatoniin 3 gi, ashvagandat, B-grupi vitamiine, magneesiumtsitraati 600 mg jvm. Olen käinud kolm aastat joogas, kodus rullikud lihaste rullimiseks ka lindid venitamiseks,nõelmatil laman mitu korda a ca 15 min. Teen tihti jalavanne magneesiumihelvestega või sooda-meresoolaga, määrin jalgu jahutavate kreemidega. alati teen vahelduvat dushi kehale. Kui vähegi võimalik kuulan päeval juhendatud meditsiooni, olen kasutanud mitmeid hingamistehnikaid ja EFT tehnikat, und need ei parandanud, pigem kulutasid uneaega siiski jooga nidra lõdvestustehnika on öösel aidanud), olen lasknud kaane panna jne (voodipesuvahetus kaks korda nädalas, lambanahk madratsi all veesoonte kaitseks, uneuuringud, söömisharjumuste muutmine, kaalust alla võtmine…)
    93. Teen punktmasaaži. Mediteerin.
    94. Liikunud rohkem päevasel ajal. Teadlikult 10000 sammu iga päev.
    95. White noise, soe vann enne und ja tee
    96. Olen proovinud kuulata sügavat und soodustavat muusikat vm heli ning jälginud unetsükleid
    97. Kui oli unetus teemaks, siis aitas kuumaveepudel maksa vastas.
    98. Häirivate unenägude vältimiseks võtsin kasutusele unenäopüüdja
    99. Tänu koroonale saan teha kaugtööd, mille jaoks ei ole enam vaja äratuskellaga tõusta. Magan seni, kui keha loomulikult soovibki ärgata.
    100. Kuulan audioraamatuid jms öösel, see on nagu unejutt, mis aitab magada
  • Kuidas magab 1300 inimest – loe küsitluse tulemusi

    Kuidas magab 1300 inimest – loe küsitluse tulemusi

    Oleme sotsiaalsed olendid ja tahame end võrrelda teistega.

    Nüüd on sul see võimalus.

    Jagan sinuga täna, kuidas me magame.

    Suve lõpus uurisin päris põhjalikult inimeste une kohta. Peaaegu kõik vastajad olid naised ja vastuseid kogunes 1300. Ja siin on selle küsitluse tulemused!

    Saad teada, mis mured ja rõõmud on teistel unega seoses ja saad ka vihjeid, mida võiksid sina oma une juures veel parandada.

    Une kvaliteedi ja kestusega on väga rahul 19% vastajatest.

    22% magab 6h

    36% magab 7h

    22% magab 8h

    42% soovib +2h oma öödesse, 30% +1h ja 16% hirmutavad +3h

    Loen praegu Matthew Walkeri raamatut “Why we sleep”, kus ta mainib uuringut, mille käigus magati 7h öö jooksul maganud nädal aega jutti ja järeldas, et meie keskendumisvõime on selle nädalaga juba korvamatult kahjustatud. Teades, et nii paljud kannatavad liikluses ja erinevates täpsust nõudvates ametites sellises unepuuduses, on muidugi ärevust tekitav.

    Enamik läheb magama kell 22-23.30 ja suurim arv kell 23.

    Ärgatakse 5.30-9 ja enamik kell 7.

    Hommikuinimesi on oma sõnul 30% ja õhtuinimesi 41%.

    17% ütleb: “Ei teagi, kogu aeg on toss väljas…”

    Tööpäeval ja vabal päeval on erinevad graafikud 61%-l ja see on ka arusaadav, kui magatakse 6-7h ja ollakse õhtuinimesed enamasti või siis ülekurnatud.

    Äratuskellaga ärkab 61%, ülejäänutel on kas sisemine kell või siis kahjuks ärkavad nad iseenesest varem kui sooviksid.

    Hommikul valdab tunne, et oleks veel tahtnud magada, 81% vastajaid.

    Une kvaliteedi juures ollakse vähem rahul une sügavuse ja hommikuse unega.

    Uinumise ja unenägude mõjuga ollakse pisut rohkem rahul.

    Ärkveloleku aspektidest ollakse enim rahul päevase üldise meeleolu, heade suhete ja töötulemustega! Juhhuu!

    Aga hommikune enesetunne ja päevane stressitase on kõige kehvemad.

    Need on ilmselt need kohad, kus võetakse appi kohv (85%) ja suitsetamine (14%).

    Uinumise suurim väljakutse on muretsemine ja mõtlemine (73%)

    Katkendliku ja pinnapealse une põhjuseks sama, mõtted, 65%, aga lisaks ka “kuulen pereliiget” 40% ja tualetis käimine 33%.

    Olen kõiki neid ka ise proovida saanud ja väga häiriv, tõesti!

    “Miks ärkad enne äratuskella?” küsimusele jagunesid vastused nii:

    Tualetis käimine 45%

    Muretsemine/mõtlemine 41%

    Pereliige 31%

    10% segab magamist ka krooniline valu.

    40% tunneb end päeval väsinult ja kurnatult ning 22% märkis, et on kurvameelne (need vastused võisid ka kattuda).

    Mida ollakse une kvaliteedi või kvantiteedi parandamiseks teinud? Nr 1 lahendus oli püüd varem magama minna.

    Mainiti ka selliseid tegevusi nagu: muusika kuulamine, meditatsioon, hea une tee joomine, pimeduses magamine, ei joo õhtul kohvi, ei söö 2h enne magamaminekut, hingamine, looduslikud või ka sünteetilised preparaadid, aga ka teraapia sh unearst ja töökoha vahetus stressitaseme vähendamiseks, jalutamine, padi, aken lahti, mitte tülitsemine, positiivsed mõtted ja inimesed, kallistamine jpm. Jagan peagi kogu nimekirja, kui olen selle läbi töötanud!

    Vastajate kõige suurem soov on ärgata väljapuhanuna, reipalt ja rõõmsalt.

    Kui on olnud selliseid perioode elus, siis millal oli uni ideaalne?

    Enamik vastuseid jagunes nende teemade alla: enne lapsi, ülikooli ajal, lapsepõlves, siis, kui stressi oli vähem ja pidi vähem suuri otsuseid tegema, enne kroonilist valu, puhkuste ajal, nooremana, kui polnud hirmusid.

    Kui tihti mõtled mitterahuldavale unele?

    Iga päev 32%

    Iga nädal veel 18%

    Kokku üle poolte!

    Toidulisanditest võetakse enim:

    D-vitamiini 47%

    Magneesiumi toidulisandit või kasutatakse magneesiumiõli või -helbeid 33%

    Mainin ka ära, et retseptiravimeid meeleolule kasutab 7% ja retseptiravimeid unele samuti 7% vastanutest.

    Heale unele aitab kaasa liikumine:

    Õues viibib vähemalt 1-2h 58%

    Liikumisviisid:

    Jalutamine 84%

    Liikumine õues 53%

    Grupitrenn 14%

    Kodus treenimine 18%

    Video põhjal 11%

    Jooga 0,5% (appikene, kõik minu ja teiste joogaõpetajate tegemata töö! 🙂

    11% siiki mediteerib igapäevaselt. Braavo!

    Ekraan vahetult enne magamaminekut 70%, 1h enne 25%

    Viimane tegevus enne magamaminekut on inimestel teleka vaatamine.

    50% ei ole nutiseadmed öösel välja lülitatud, on välja lülitatud 22%

    Kohvi või muud kofeiiniga jooki või šokolaadi tarbib

    rohkem kui 1 kruus päevas 45%

    1 kruus päevas, hommikul, vastas 31%

    ei tarbi igapäevaselt 13%

    Täiskarsklasi oli vastajate hulgas 16%! See mulle meeldis, kuna alkohol kuulub justkui eesti kultuuri juurde, aga siiski mitte kõigil.

    52% kasutab pimendavaid kardinaid, mis on ka minu üks uusimaid leide.

    Nutiseadmega mõõdab une kvaliteeti 18%

    Ja lõpetuseks hoolimata kogu raskustest, on vastajad siiski hommikuti väga distsiplineeritud:

    57% ei lükka äratuskella korduma

    20% lükkab 1x edasi

    Loodan, et said siit juba mõtteid, mida oma une juures veel rakendada.

    Kui tunned teema vastu lähemat huvi ja tahad rohkem sügavuti minna, siis teen peagi uneteemalise kursuse, kus saab ka lähemalt teada ja/või proovida une parandamise viise just eelkõige peamistele und häirivatele muredele: mõtlemine, müra-helid ja tualetis käimine.

    Rahulikku und!

  • Kuidas leida tähendusrikkus

    Jagan sinuga 5 sammu või täpsemalt küsimust või veel täpsemalt alustan lauseid sinu eest, et saaksid neile kirjutada oma lõpu ja sedasi samm-sammult leida tähendusrikkus selles, mida sina teed või plaanid.

    Ühtlasi saad kuulda minu eneseanalüüsi ja isiklikust päevikust mõtteid sellest, mis ja miks on mulle oluline minu töös, elus, igas suhtlusolukorras.

    1. Kuula klipp lõpuni, kirjuta oma küsimus pealkirjaks stiilis: “MIKS … nt ma teen seda, mida ma (töiselt vm vallas) teen?” (täpsusta, ole spetsiifiline)

    2. Kirjuta maha lausete algused ja leia siis oma vastused! Loe iga sammu eel üle, mida kirjutasid eelmiseks vastuseks.

    Sest et meid ei motiveeri kunagi ainult praktilised ja pinnapealsed tegurid, vaid sügavalt emotsionaalsed põhjused. Neid sa video abil otsima lähedki. Teen seda ülesannet vähemalt aastas korra, vahel tihemini. Loodan, et saad ka põnevaid vastuseid ja hulga selgust!

    Kes ma olen? Minu nimi on Merit Raju. Teen juba 13 aastat tööd, mis on ühtlasi mu elustiil, kirg ja missioon. Nimetan end elustiili disaineriks: õitsen ise ja aitan ka teistel õide puhkeda. Olgu teemaks tervis, töised valikud, ettevõtlus, heaolu või raha. Seda peegeldavad mu raamatud ja Hingele Pai ajakirjad, juba üksteist korda toimunud joogafestivalid, uus konverents, töötoad, vebinarid, erakohtumised ja hingelepai.ee veebiportaal. Hariduselt olen Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna bakalaureus ja Hamburgi Ülikooli ärimagister. Õppinud ja töötanud olen lisaks Eestile veel neljas riigis: Soomes, Saksamaal, Belgias, Austraalias, kokku üle kolme aasta. Juba seitse aastat on mul olnud au olla ema. Ja elujanu ja elurõõm – need käivad minuga pidevalt kaasas.

  • Merit Raju 5 raamatusoovitust

    Merit Raju 5 raamatusoovitust

    Siin on raamatud, mis panid minus midagi idanema. Kuigi praegu ma loen põhiliselt koomikseid, Harry Potterit ja Supilinna salaseltsi tegemisi oma 7-aastasele lapsele, on mul alati pooleli ka midagi, mida loen iseendale. Tavaliselt on töös lausa kaks-kolm raamatut. Enamasti enesearengu vallast, harva ilukirjandusest.

    Olen ka ise seitse raamatut kirjutanud – eluetappidest, mil olen midagi taibanud, ellu rakendanud, läbi kogenud ja oma eluga uuele ja veel rahuldust pakkuvamale tasandile jõudnud. Beebiootusest kuni rahateemadeni, vabakutselise elu uperpallidest kuni suhete ja suhtlemiseni.

    Jagan sinuga viimaste aastate leide oma raamaturiiulist. Midagi on just nendest raamatutest minu elus idanema läinud.

    Marie Kondo “Jaapani korrastuskunst”

    Viis aastat tagasi võtsin selle raamatu esimest korda ette. Tõmbasin kappidest ja sahtlitest välja kõik oma riided ja jagasin hunnikuteks. Lugesin üle, mitu ülespoole ja allapoole vööd riietuseset mul on ja küsisin igaühe käest ükshaaval, kas see teeb mulle (veel) rõõmu. Kapp sai tühjem. Hing sai kergem. Samamoodi käisin läbi teisi asjadegruppe.

    Asi pole tegelikult kaugeltki ainult koristamises. Sellest ajast peale ostan veel teadlikumalt ainult asju, mille kohta ma tõesti arvan, et see teeks mulle päriselt ka pikemat aega rõõmu. Tavaliselt ootan kuude kaupa, enne kui ostan. Isegi kui summa on umbes 20 eurot. Samamoodi kingin asju, arvestades, et inimene ei taha endale võib-olla füüsilisi asju koju juurde. Niisiis kingin näiteks toitu või tervisetooteid. Ka oma kirjutatud raamatutele kirjutan harva pühenduse raamatu sisse, kui selle sõbrale kingin – ja seda mõttega, et ta saaks raamatu soovi korral kergusega edasi anda.

    Kapituulutusringe teen ikka aeg-ajalt. Kogu Marie Kondo raamatut ja seega ka oma kodu pole ma veel läbi töötanud, kuigi see on endiselt plaanis. Sest lõpuks pole asi asjades, vaid ka mõttemaailmas ja kogu elus ja elurõõmus. Miks meiega vahel ripub või lohiseb kaasa uskumusi või suhteid, mis tegelikult enam ammu midagi ei anna? Kõik oma elu tahud saab üle vaadata läbi sama prisma ning muuta kardinaalsemalt või lihtsalt pisut putitada rõõmutoova(ma)ks.

    Kim Kiyosaki “Rikas naine”

    Neli aastat tagasi läksin ilmselt just sellest kingituseks saadud raamatust oma rännakule, mõistmaks, et rahateema on naistel tõepoolest teistmoodi kui meestel. Julge kinnisavarasse investeerimise lugu ja lisaks naiste enesesse uskumise ja rahalise puhvriga enesekindluse toetamise lugu. See raamat oli toona üks minu innustajatest ja kuigi ma pole kinnisvarainvestor, olen ma tänaseks investor ja kirjutasin ka oma teekonnast omanäolise siira ja eheda investeerimisraamatu just naistele.

    Tim Ferriss “Neljatunnine töönädal”

    Sellel, kui inimesel on enda otsustada ja valida, kui palju, millal ja millist tööd ta teeb, on väga suur roll sügava vabaduse- ja rahulolutunde tekkimiseks. Ja kui see vabadus ära võtta, tekib vastupidine efekt. Tundub rohkem piiranguid ja vähem isiklikku vabadust ja elul on vähem maitset ja värvi.

    Seda raamatut polnud siis veel eesti keeles ja ma lugesin seda seepärast saksakeelsena ja kuigi see oli üle 10 aasta tagasi, arvan siiani, et midagi pani just see raamat minus kasvama. Tegelikult ainuüksi see pealkiri. See pani minus idanema mingi uue võimalikkuse peale 40-tunnise töönädala. Ja sealt ka soovi kogeda rohkem vabadust ja vähem hamstrirattas joosta. Mingi baassissetuleku endale korraldamise soovi ja ettekujutuse, kuidas seda võiks teha. Et see annaks vabadust tegeleda ka asjadega, mis rahaliselt midagi ei too, aga hinge teevad rõõmsaks. Hiljem on sageli öeldud, et autori enda töönädal on tegelikult kordades suurem. Ja ma mõistan, miks. Sest ka minul, kui ma sooviksin, oleks võib-olla umbes neljatunnine töönädal, aga ma armastan oma tööd selleks liiga palju ja väga palju on teha ka tasuta tööd.

    Kaire Talviste “Arukalt lahku”

    Joogaõpetajana küsitakse minult ikka aeg-ajalt tervist ja heaolu puudutavaid küsimusi, näiteks: “Kas ma peaksin oma mehest lahku minema?” Muidugi ma ei tea seda. Aga ma küsin vastu, kas sa tunned, et oled kõike proovinud. Ja siis küsin, kas sa arvad, et sul on emotsionaalselt ja rahaliselt jaksu eraldi elama hakata. Ja soovitan seda raamatut, mida ise lugesin. Õigemini lausa töövihikuna kasutasin, nagu enamikku raamatuid, mida loen. Raamatuid lugedes töötan aktiivselt kaasa, kirjutan päevikut, mõtisklen ja teen oma elus järeldusi ja korrektuure ja muudatusi.

    Anna Wahlgren “Kooskasvamine”

    Oma elu esimesel sügisel käputas mu laps ükskord koduväravast üksi välja. Meie maja ees oli kümmekond vahtravõra ja nende all tohutu lasu kollaseid krabisevaid lehti. Sinna ta oligi teel. Mäletan, et tänu sellele raamatule jäin rahulikult kodutrepile istuma, muidugi beebit teraselt jälgides. Teades, et ta tuleb tagasi, kui ta on teatud kaugusele jõudnud. Tahtsin temas avastamisrõõmu alal hoida. Mitte rikkuda “ei-tohi” ja “see-on-ju-ohtlik” fraasidega, mis mul värske emana aeg-ajalt huulile tahtsid tikkuda. Jäin rahulikult vaatlema, kuni ta otsa tagasi pööras.

    Selle raamatu autor on üheksa lapse ema ja 14 lapse vanaema. Tal ei jätkuks silmi kõigile. Kõik peavad ise ka hakkama saama ja iseseisvad olema. Minu jaoks on see raamat justkui toetav kogenum sõbranna, kellega oma lapse arengu teemal mõtiskleda, kui kõik on hästi või teinekord ka siis, kui kui oma mõtted on otsas. Ja see katab lapsega seotud emotsionaalse kasvamise teemad kompaktselt sünnist kuni 16-aastaseni.

    Meie tegime lapse katsikupeo alles siis, kui ta oli juba pooleaastane. Sest täpselt nii kaua läks mul kohanemiseks, rutiinide loomiseks, lapse suhtlemisviiside mõistmiseks ja ma olin lõpuks valmis kutsuma külalisi. Kutsusin ka koka, kui päris täpne olla. See raamat aitas mul mõista ennast ja last ja ma vaatan seda siiamaani kord aastas. Et lihtsalt võrrelda, mis meil aastaga arengus on toimunud ja mis ees võib oodata. Iga pere ja laps on erinev ja last pole ma siiani eraldi tuppa magama ei pannud, mida seal raamatus soovitati, aga tänu sellele ma sain küll rahus vaadata, kuidas laps maailma avastab ja nüüd teeb ta seda juba ilma minuta pidevalt tema kõrval.

  • Kuidas teha oma rahaasjad korda?

    Kuidas teha oma rahaasjad korda?

    Merit Raju uuest raamatust “Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni” leiab emotsionaalseid isiklikke lugusid ja ka komistuskive ning oma nahal läbi proovitud soovitusi.

    Aus ja inspireeriv raamat räägib, kuidas saada sõltumatuks naiseks.

    Alguses emotsionaalselt ja pisitasa üha enam materiaalselt ka. Ja lõpuks on see investeerimisraamat sellest, et asi pole ainult rahas.

    5 soovitust, kuidas teha oma rahaasjad korda:

    1. Vabane tarbimislaenudest.

    Maksa tagasi krediitkaardi võlg ja tarbimislaenud niipea, kui vähegi saad. Võta võlad ette intressi suuruse järjekorras ja ole leidlik, kuidas hoida kokku või teenida lisa, et saaksid need võimalikult lühikese ajaga tagasi maksta.

    2. Võta vastutus ainult enda eest, ära laena raha sõpradele ega käenda laene.

    Naistele on olulised suhted ja me oleme usaldavad. Vahel ostame isegi oma meestele suuri asju, kui mees parasjagu ise ei saa, ja meil on keeruline ostust või käendamisest ära öelda.

    3. Kulutamise eel mõtle, kas tahad seda või vajad seda.

    Mida sa sellest ostust saad? Mis saab pärast, kui selle asja eluiga sinu juures on lõppenud? Muidugi peab elus rõõmu ka olema ja seda saab teatud määral ka osta, aga kui sul pole veel sääste, siis on ühest küljest püksirihma pingutamise aeg ja teisest küljest lisasissetulekute aeg.

    4. Hakka säästma.

    Pane end moraalselt valmis, et sa hakkad edaspidi säästma – kui sa seda veel ei tee.

    5. Pane kirja oma unistused ja hinda neid ka rahalises valguses.

    Unistuste täitmiseks vajamineva summa ja praeguse reaalsuse võimaluste vahe võib olla päris suur, aga vähemasti sa tead, kuhupoole sa liikumas oled.